2-20-12466 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Liina Naaber-Kivisoo Otsuse tegemise aeg ja koht 29.04.2022, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-12466 Tsiviilasi TSL Kinni
§ 1043
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
§ 128
lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
- Hageja osales kostja läbiviidud elektroonilisel enampakkumisel, mille tulemusena lootis ta omandada korteri, mille võõrandamisel on tal võimalik tulu teenida. Hageja sai 29.08.2019 eelteate, et tema pakkumine oli parim (dtl 7). Samal kuupäeval andis kostja hagejale teada, et tema pakkumine on parim, ja andmed ostuhinna ülejäänud osa tasumiseks (dtl 8-9). Hageja tasus koheselt tasumata müügihinna osa (dtl 10). Kostja avastas enda eksimuse vara ümberhindamisel alles siis, kui hagejat oli teavitatud tema pakkumise parimaks tunnistamisest ning hageja oli tasunud müügihinna. Kostja edastas hagejale 30.08.2019 otsuse pakkumise parimaks mittetunnistamise kohta (dtl 11-14). Hageja esitas tõendina ka korteri müügilepingu (dtl 21-32), millest nähtub, et korter oli 06.09.2019 müüdud kolmandatele isikutele hinnaga 10 000 eurot.
- Hageja tugineb nõude esitamisel eelkõige sellele, et kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi ning see oli kohtutäituri teoks, mis viis kahju tekkimiseni. Pooled ei vaidlegi, et 5
(7)2-20-12466 kohtutäitur rikkus enampakkumise tingimusi, määrates vale alghinna. Pooled vaidlevad selle üle, kas selline kohtutäituri tegu võis viia kahju tekkimiseni ja hageja õiguspärasele ootusele kasu saada.
- Iseenesest võib enampakkumise tingimuste rikkumine tuua osalejatele kaasa kahju ja seega peab kohus analüüsima, kas antud juhul kohtutäituri tegu – vale alghinna määramine võis kahju tekitada ning kas tegu oli õigusvastane. TMS § 99 lg 1 p 2 kohaselt kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks, kui ei tehta pakkumist vähemalt alghinna ulatuses. TMS § 91 lg 4 järgi ei tunnista kohtutäitur pakkumist parimaks, kui on oluliselt rikutud enampakkumise tingimusi või kui enampakkumist või selle jätkamist takistab kolmanda isiku õigus. TMS § 88¹ lg 1 alusel teeb kohtutäitur enne enampakkumise alustamist oksjonikeskkonnas teatavaks müüdavat vara ning enampakkumist puudutavad olulised tingimused käesoleva seadustiku § 84 kohaselt ja alghinna. Enampakkumisel tehtavate pakkumiste sammu määrab kohtutäitur, arvestades müüdava asja väärtust. Põhjendatud juhtudel võib kohtutäitur määrata arestimisaktis märgitust erineva alghinna. TMS § 100 lg 5 kohaselt toimub kordusenampakkumine esimese enampakkumise jaoks ettenähtud korras. Kohtutäitur võib asjad alla hinnata, kuid mitte rohkem kui 25 protsenti eelmise enampakkumise alghinnaga võrreldes, küsides allahindamise kohta eelnevalt võlgniku ja sissenõudja seisukohta. Asju ei või alla hinnata rohkem kui 70 protsenti esimese enampakkumise alghinnast.
- Kohtutäituri 30.08.2019 otsusest selgub, et vara arestiti 17.04.2010 hinnaga 13 000 eurot ning esimene enampakkumine 04.07.2019 nurjus osalejate puudumise tõttu (dtl 13). Seega kordusenampakkumisel ei võinud korteri hinnaks olla väiksem kui 9750 eurot. Seega rikkus kohtutäitur seaduses sätestatud nõudeid kordusenampakkumise läbiviimisel. 16.
§ 1045
lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega.
§ 1045
lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusevastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Kohtutäitur rikkus alghinna määramisel seadusest tulenevat kohustust, kuid
§ 1045
lg 1 p 7 järgi ei piisa õigusvastasuse kindlakstegemiseks ainult sättest tuleneva kohustuse rikkumisest, vaid sätte eesmärgiks peab olema kaitsta hagejat kahju eest, mida hageja kostjalt nõuab. TMS seletuskirja kohaselt on TMS § 100 lg 5 ette nähtud eelkõige võlgniku kaitseks, et tema vara ei müüdaks liiga odava hinnaga. Alghind peabki olema turuväärtusele lähedane, vastasel juhul oleksid võlgnike õigused täitemenetluses alati vähem kaitstud kui võlausaldaja või oksjonil osalejate õigused. Kui kohtutäitur ei määra kordusenampakkumisel hinda kooskõlas TMS § 100 lg-ga 5, rikub täitur sellega eelkõige võlgniku õigusi ja tekitab eelkõige võlgnikule kahju tema vara liiga odava müügiga. Õigusvastasuse hindamisel võib kohaldada conditio sine qua non-põhimõtet ja oletada, kui õigusvastast tegu poleks olnud, kas siis poleks kahju hagejale tekkinud või mitte. Antud juhul kui kohtutäitur oleks käitunud õiguspäraselt s.t määraks koheselt õige alghinna, ei osaleks eeldatavasti hageja üldse enampakkumisel, kuna sel juhul ei saaks hageja eeldatavasti kasu ja hagejal ei oleks tekkinud ootust kasu saada. Seega, kui kohtutäitur määraks õige hinna, ei saaks hageja kasumit summas 1250 eurot ning õige hinna määramise korral ei oleks hagejal ka vastavat ootust. Kohus leiab, et enampakkumiste olemus ei saagi tagada osalejatele kindlat tulemust ning hageja 6
(7)2-20-12466 võimalus kasu saada sõltus ka sellest, kas enampakkumisel osales teisi isikuid, kas teised pakkusid suuremat hinda ehk hageja saamata jäänud tulu mõjutasid ka muud asjaolud.
- Kaitsenormi rikkumise korral võib sõltuvalt kaitsenormi kaitse-eesmärgist hüvitamisele kuuluda ka selline kahju, mida tavaliselt deliktiõiguslikult ei hüvitata, eelkõige puhtmajanduslik kahju. Antud juhul TMS § 100 lg 5 sätestab vastupidist – sättest tuleneva kohustuse täitmisel oleks oksjonil osalejate kasum vara edasivõõrandamise korral minimaalne. Seega leiab kohus, et kohtutäitur rikkus küll enampakkumise läbiviimise korda, määrates vale alghinna, kuid selline rikkumine ei olnud õigusvastane hageja poolt nõutud kahju liigi seisukohast.
- Kaitsenormile tuginemisel peab hageja välja tooma nii normi kui ka tõendama selle rikkumist ja õigusvastasust. Kuna hageja ei ole asjas tuginenud sellele, et kohtutäitur rikkus mingit kohustust pakkumise parimaks mittetunnustamise otsusega ning hageja leidis, et otsus oli ka õiguspärane, ei kontrolli kohus otsuse võimalikku õigusvastasust ega ka seda, kas selle otsuse tegemisega võis hagejal kahju tekkida.
- Kuna kohus leiab, et kohtutäituri rikkumine ei olnud õigusvastane, ei analüüsi kohus kahju suurust ning jätab kahju suurusega seotud tõendid (dtl 54-65) tähelepanuta.
- Eelneva alusel leiab kohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.
- Kõik otsuses kajastamata jäänud dokumentaalsed tõendid, menetlusosaliste väited ning seisukohad ei oma kohtu arvates sisulist tähtsust, mistõttu kohus neile ei vasta. MENETLUSKULUD
- Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, siis jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
- TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Naaber-Kivisoo Kohtunik 7
(7)