Obsah (4)

§ 1028§ 82§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 1. aprill 2022, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-236 Tsiviilasi A.

) § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta.

1. Eeltoodu alusel tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel sõlmitud leping on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühine. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2. Kuna poolte vahel sõlmitud leping on tühine, on hagejal õigus selle alusel tasutu tagasi saada

§ 1028

lg 1 järgi.

§ 1028

lg 1 kohaselt kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.

1. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta on lepingu alusel ettemaksuna tasutud 3000 eurot kätte saanud. Seda on ta kinnitanud ka lepingu p-s
2. Hageja esitas 28.12.2021 kostjale lepingu p-s 5 märgitud e-posti aadressile (XXX) nõude kinnistu ostmiseks ettemaksuna tasutud 3000 euro tagastamiseks hiljemalt 03.01.2022 (tl 7). Kostja ei vaidlustanud nõudekirja kättesaamist. Kostja kohustus tagastada hagejale 3000 eurot muutus

§ 82

lg 7 alusel seega sissenõutavaks pärast kohustuse täitmiseks antud tähtaja möödumist, s.o alates 04.01.

1. Kostja ei ole vaidlustanud, et 3000 eurot tuleb hagejale tagastada. Kostja on vaid leidnud, et 3000 euro tagastamiseks peab ta võtma laenu ning tal on niigi raske majanduslik olukord. Raske majanduslik olukord ei anna siiski kostjale õigust kohustuse täitmisest keeldumiseks ega takista muul viisil hageja õiguse maksmapanemist.
2. Vaidlust ei ole selles, et kostja ei ole hagejale ettemaksuna tasutud 3000 eurot tagastanud. Seetõttu tuleb hageja nõue kostjalt 3000 euro väljamõistmiseks

§ 1028lg 1 alusel rahuldada.

16. Hageja on esitanud ka viivisenõude.

§ 113

lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Sama 3 paragrahvi sama lõike teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

§ 94

lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Viivis

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud viivise määras arvestatuna 3000 euro suuruselt summalt perioodi 04.01.2022 kuni 01.04.2022 kohta on 57,86 eurot (kohus kasutas viivise kalkulaatorit - www.viivisekalkulaator.ee). Seega tuleb hageja nõue viivise väljamõistmiseks perioodi 04.01.2022 kuni 01.04.2022 osas rahuldada summas 57,86 eurot. Kohus rahuldab ka hageja nõude viivise väljamõistmiseks

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 02.04.2022 kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 3000 eurot. Menetluskulud

1. Kohus rahuldas hagiavalduse. Menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.
3. Hageja menetluskulude nimekirja (tl 28-29) kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv 420 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3,5 tunni eest kuni kohtuistungini ning kohtuistungi ajakulu. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 150 eurot.
4. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Pooled vaidlesid tühise tehingu alusel saadu tagasitäitmise üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse lühidust, tõendite vähesust ning kostja minimaalseid vastuväiteid, oli tegemist väikesemahulise asjaga. Asjas toimus üks kohtuistung, kuhu kostja ei ilmunud. Kohtuistungi algus oli planeeritud kl 11.00, kohtuistung lõppes kl 11.37 (tl 30-30 pöördel). Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 3 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu on 150 eurot käibemaksuta. See ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 450 (3 * 150) euro ulatuses.
5. Hageja menetluskulud on 870 (420 + 450) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 870 eurot.
6. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 23. Ts

MS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik 4