) § 2 lg 4 kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel kaebuse esitaja tegelikust tahtest. Halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel, tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt. 5. Mõistan kaebust selliselt, et kaebaja kohtusse pöördumise eesmärgiks on, et tema elukaaslane I. L. saaks tulla vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele. Tallinna Vangla vastusest selgub, et kaebaja on ühel korral 16.09.2021 taotlenud pikaajalise kokkusaamise võimaldamist I. L. (dtl 16-17) ning Tallinna Vangla keeldus selle võimaldamisest 17.09.2021 otsusega (dtl 18). Tallinna Vangla on oma keeldumist 17.09.2021 otsuses põhjendanud sellega, et V. B. ei ole esitanud Tallinna Vanglale kirjalikke tõendeid, mis tõendaks vähemalt kaheaastast kooselu I. L. ning seetõttu ei saa lugeda tõendatuks V. B. ja I. L. kaheaastast kooselu enne vangistust. Kaebaja vanglale esitatud 16.09.2021 taotlust ja kaebuse eesmärki arvestades on praeguses asjas kohasteks nõueteks Tallinna Vangla 17.09.2021 otsuse nr 5-11/21/238212 tühistamise nõue (
lg 2 p 1) ja nõue Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajale pikaajaline kokkusaamine I. L. (
Selliste nõuete sisulise lahendamise käigus saab kohus hinnata, kas vangla otsustus, et I. L. ei saa lugeda kaebaja elukaaslaseks vangistusseaduse § 25 lg 1 tähenduses on õiguspärane või mitte. 6.
120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 7. Leian, et kaebus tuleb tagastada, kuna kaebajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. 8.
lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. VangS § 11 lg 5 sätestab, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Seega võib kinnipeetav pöörduda kaebusega halduskohtusse alles peale vaidemenetluse läbimist ehk pärast seda, kui ta on eelnevalt esitanud vangla haldusakti tühistamiseks kaebuse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Ehk siis praegusel juhul oleks kaebaja pidanud esitama Tallinna Vangla 17.09.2021 otsuse peale esmalt vaide Tallinna Vanglale. Sellekohane vaidlustamise viide on ka vangla otsuse viimases lõigus selgelt kirjas. Tallinna Vangla vastusest kohtunõudele selgub, et kaebaja ei ole vangla 17.09.2021 otsust vaidlustanud ning praeguseks hetkeks on selleks ka kaebetähtaeg möödunud. Seega ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust ei tühistamis- ega kohustamisnõudes, mistõttu ei ole kaebus lubatav. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.