1-15-10833 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-10833 Kohtunik Regiina Lebedeva Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõl

§-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384, 387 kohus määrab: Jätta Jevgeni Jelissejev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumääruse ärakiri edastada Jevgeni Jelissejevile, tema kaitsjale, prokurörile ja Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai määrusest teada või pidi teada saama. Kui maakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui maakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule. 1

§ 266

lg 2 p-i 2,

§ 199

lg 2 p-i 4,

§ 214

lg 2 p-i 1,

§-i 121 järgi.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõisteti J. Jelissejevile karistuseks 2 aastat ja 8 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Narva Linnakohtu 11.06.2004.

a kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning mõisteti talle liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Samuti tunnistati J. Jelissejev süüdi

§ 266

lg 2 p-de 2, 3,

§ 199

lg 2 p-i 4,

§ 121

,

§ 200

lg 2 p 4 järgi.

§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning mõisteti karistuseks 1 aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 1, § 64 lg 2 alusel liideti nimetatud karistus Viru Maakohtu 06.06.2014.

a kohtuotsusega mõistetud rahalise karistusega 960 eurot. Liitkaristuseks mõisteti 1 aasta, 11 kuud ja 27 päeva vangistust ning rahaline karistus summas 960 eurot.

§ 64

lg 1, § 65 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ning mõisteti lõplikult kandmisele kuuluvaks liitkaristuseks rahaline karistus summas 960 eurot ja vangistus 5 aastat, 6 kuud ja 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 04.04.2017 ning lõpp on 29.10.

2. Viru Maakohus jättis 21.02.
3. a määrusega J. Jelissejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata ja 25.01.
4. a määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Viru Vangla esitas 15.03.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Jelissejevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tuginedes J. Jelissejevi isikuandmetele, ei toeta Viru Vangla tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
6. 16.03.2022 kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas nõustub prokuratuur vangla arvamuses toodud argumentidega ega toeta, sarnaselt vanglaga, J. Jelissejevi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kinnipeetav J. Jelissejev kinnitas 04.04.2022 toimunud kohtuistungil, et ta soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta selgitas, et on pärast viimast ennetähtaegse vabastamise otsustust asunud tööle ning õppis T-kategooria sõidukijuhiks. Esimese vangistuse ajal oli ta noor, kuid seekord on olnud tal aega mõelda. Ta tunnistab, et pani kuriteo toime katseajal. J. Jelissejevi sõnul rikkus ta katseajal alkoholi tarvitamise keeldu, sest tema vanaema suri. Sel ajal ei olnud tal tööd, kuid praegu suudab ta alkoholi tarvitamisest hoiduda ning teiste asjadega tegeleda, sest ta töötab ja õpib. Ta mõistab, et probleemid on tingitud alkoholist ning vajadusel laseb end kodeerida. J. Jelissejev selgitas, et lasi end
8. a üheks aastaks kodeerida ning siis ta alkoholi ei tarvitanud. Ta suhtleb vanglas kriminaalkorras karistatud isikutega, sest vangistuses ei ole võimalik mitte suhelda, kuid vabanemisel ta karistatud isikutega läbi ei käi. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära kohtuistungil J. Jelissejevi, on seisukohal, et J. Jelissejev tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2

§ 76

lg 4 alusel arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega peab kohus arvestama nii isiku käitumist karistuse kandmise ajal kui ka enne seda.

§ 76

lg-s 4 nimetatud kohtu kohustus arvestada erinevaid asjaolusid tähendabki seda, et kui esineb nii isiku kasuks kui kahjuks rääkivaid asjaolusid, peab kohus kaaluma, kummad argumendid teised üles kaaluvad.

1. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 20). Igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm nr 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.
2. Positiivselt iseloomustab J. Jelissejevit tema käitumine karistuse kandmise ajal. Kinnipeetav on vanglas viibitud ajal eeskujulikult töötanud, samuti alates 01.07.2021, s.o pärast avavanglasse minemist, töötab ta vanglavälises ettevõttes OÜ I ning õpib väljaspool vanglat T-kategooria ja tõstukijuhiks. Kinnipeetav läbis sõltuvusteemalise programmi Eluviisitreening ning selle järeltegevuse, samuti sotsiaalprogrammi Sotsiaalsete oskuste treening ning selle järeltegevuse. Ta osales edukalt probleemide lahendamise oskuste arendamise vestlustel, kus lisaks sihipäraselt probleemide lahendamisele arutas ka majandusliku toimetuleku võimalustest, sh sissetulekute ja väljaminekute tasakaalus hoidmisest. J. Jelissejevil on üks distsiplinaarrikkumine. Viru Vangla 28.02.2022 käskkirja nr 6-3/168-1 kohaselt rikkus kinnipeetav Viru Vangla Avavanglaosakonna kodukorra p-i 15.10, mille kohaselt tohib avavangla territooriumile tuua vaid sellist poest ostetud toidukaupa, mille kohta on olemas ostutšekk. Kinnipeetaval toidukotis puudus ühe jäätise kohta ostutšekk. J. Jelissejevile määrati teo eest karistuseks – leebeim karistuse liik – noomitus. Kohus arvestab rikkumise väheolulisust ega omista sellele ennetähtaegse vabastamise otsustamisel suurt kaalu.
3. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise kasuks räägib veel vabaduses elu- ja töökoha olemasolu. J. Jelissejev saab elama asuda ema ja õe juurde aadressile xxx ning jätkata tööd ettevõttes L I OÜ.
4. Kohtu hinnangul ei saa aga just J. Jelissejevi varasemat elukäiku iseloomustavate andmete pinnalt tema puhul välistada uute kuritegude toimepanemist vabaduses. Tal on neli kehtivat kriminaal- ning neli kehtivat väärteokaristust. Seejuures on J. Jelissejev kuriteod osaliselt toime pannud katseajal, olles vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastatud. Nimelt vabastati J. Jelissejev Viru Maakohtu 21.10.
5. a määrusega vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 19.09.
6. Eeltoodu viitab sellele, et ka varasema vangistuse ajal on J. Jelissejevi käitumine iseloomustanud teda pigem positiivselt, kuid sellele vaatamata ei suutnud ta vabaduses õiguskuulekalt käituda ega katseaega edukalt läbida. J. Jelissejev tunnistati esmalt süüdi Viru Maakohtu 06.06.
7. a otsusega

§ 199lg 2 p-de 7, 8 järgi ning teda karistati rahalise karistusega.

Samuti tunnistati J. Jelissejev süüdi Viru Maakohtu 17.08.2016. a otsusega

§ 266lg 2 p 2,3, § 199 lg 2 p 4, § 214 lg 2 p 1, § 121, § 200 lg 2 p 3