sätete kohaselt - välismaalane on PPA-le teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Siinkohal tuleb arvestada võimalikku tulevikus tekkivat lahkumiskohustust, kui isik ei saa Eestis varjupaika. Põgenemisoht võib seisneda nii Eestist lahkumises kui ka selles, et ta ei ole Eestis PPA-le varjupaigataotluse asjaolude selgitamiseks kättesaadav. 2) Kuna rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisel fikseeritakse ainult isikuandmed ning lühidalt paari sõnaga taotluse esitamise põhjus, siis kohtule paigutamise taotluse esitamise hetkeks ei ole vajalikud menetlustoimingud, nt isiku intervjueerimine, koduriigi ohu hindamine, taotluse esitamise põhjendatus, veel läbi viidud. Kogu menetluse protsessi ajal taotleja peab olema ametivõimudele kättesaadav. 3) Isiku suhtes esineb põgenemise oht. 13.05.2022 läbiviidud küsitluse raames isik selgitas politseiametnikule, et tema maksis Usbekistanis 2000 dollarit Eesti viisa saamise eest. Isik taotles Eesti pikaajalist viisat Eestis töötamiseks ehitusvaldkonnas. Läbiviidud küsitluses isik kinnitas, et viibis Eestis 5 päeva, kuid ei võtnud ühendust ettevõttega, kelle juurde oli vormistatud viisa ja registreeritud lühiajaline töötamine. X tegelik reisi eesmärk oli jõuda Rootsi ja seal taotleda asüüli. Seega viisa taotlemisel esitas ta valedandmeid enda kavatsetava viibimise kohta. Vaatamata sellele, et X oli teadlik, et tema viibimine Schengeni alal oli seotud Eesti pikaajalise viisaga, ei asunud ta tööle Eestisse, lahkus omavoliliselt Eestist Rootsi Kuningriiki ning jätkas teadlikult ebaseaduslikku viibimist ja töötamist teistes liikmesriikides. X kinnitas ka, et oli teadlik, et tema viisa tunnistatakse kehtetuks, kui ta ei asu tööle Eestis. Piiriületamisel probleemide vältimiseks hankis isik endale võltsitud Ukraina elamisloa selleks, et esitleda ennast Ukraina sõjapõgenikuna, lisaks jättis ta tahtlikult oma passi nr. xxxxxxx (milles oli kehtetu Eesti viisa) Rootsis koju. 4) Rahvusvahelise kaitse menetluse raames taotleja peab kogu menetluse käigus olema kättesaadav. Isiku varasem käitumine kui ka 13.05.2022 läbi viidud küsitlus näitavad, et isiku tegelik soov on lahkuda talle sobivasse riiki, nt Rootsi Kuningriigi oma sugulaste juurde. 5) PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse (KPK) paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti on PPA seisukohal, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ning tagamaks isiku kättesaadavus võimaliku tulevikus aset leidva väljasaatmismenetluse tarbeks. 4. PPA jäi kohtuistungil esitatud taotluse juurde. 5. X leidis kohtuistungil, et KPK-sse paigutamise asemel võib ta olla varjupaigataotlejate majutuskeskuses. Tulenevalt religioonist on kaebajal vajadus palvetada, süüa halal-toitu, samuti soovib kaebaja olla kontaktis oma lähedastega. KOHTU PÕHJENDUSED 6. PPA taotleb luba X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks VRKS § 362 lg 2 alusel kuni kaheks kuuks, leides, et isiku suhtes esinevad VRKS § 361 lg-s 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud kinnipidamise alused. 7. PPA pidas X kinni12.05.2022 kell 08:30 48 tunniks. 8. Kohus leiab, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja KPK-sse paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. VRKS § 361 lg 2 p 4 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu 2
‒ § 68 p 8), samuti, kui välismaalane on esitanud valeandmeid või võltsitud dokumendi Eestis viibimise seadusliku aluse või selle pikendamise, Eesti kodakondsuse, rahvusvahelise kaitse või isikut tõendava dokumendi taotlemisel. Antud juhul on isik esitanud valeandmeid viisa taotlemisel, taotledes viisat töötamiseks ilma tegeliku kavatsuseta Eestis tööle asuda. Samuti esitas isik Eesti ametivõimudele 12.05.2022 elamisõiguse tõendamiseks võltsitud Ukraina elamisloa, et esitleda ennast Ukraina sõjapõgenikuna, lisaks jättis ta tahtlikult oma passi nr. xxxxxxxx Rootsis koju. Passist oleks nähtunud viisa kehtivuse lõppemine. Isiku arvarem käitumine tekitab kahtlusi esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse põhjendatuse osas. Samuti peab kohus usutavaks, et isik ei jääks Eestis olles enda väljasaatmist ootama, vaid lahkuks mõnda teise Schengeni riiki, näiteks Rootsi, kus isik on illegaalselt elanud üle aasta. Põgenemise ohu tõttu ei pruugi VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine olla tõhus. Isiku kinnipidamine kaks kuud ei ole ka ebaproportsionaalne. 11. Puudub alus arvata, et isiku kinnipidamine ja KPK-sse paigutamine võiks olla vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega.
lg 4 kohaselt lubatakse võimaluse korral väljasaadetaval tema kulul järgida oma religiooni toitumistavasid. Vastav taotlus tuleb esitada KPK juhtkonnale.
lg 1 kohaselt võimaldatakse KPK-s viibival isikul pidada kirjavahetust, samuti on tal võimalus kasutada oma raha eest telefoni ja muid üldkasutatavaid sidekanaleid KPK sisekorraeeskirjas sätestatud korras.
lg 6 kohaselt isikul, kellel ei ole raha, võimaldatakse KPK kulul võtta ühendust mh perekonnaliikmetega. Seega KPK-sse paigutamine ei võta isikult ära võimalust suhelda oma lähedastega.
lg 4 kohaselt võimaldatakse isikul rahuldada usulisi vajadusi, kui see ei ole vastuolus sisekorraeeskirjas sätestatuga. Seega tuleb isikule tagada võimalused palvetamiseks vastavalt islamiusu kommetele. 12. Ülaltoodut arvestades tuleb PPA taotlus rahuldada ja anda luba X kinnipidamiseks ja KPKsse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 13.07.2022 (kaasa arvatud). 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.