) § 405 lg-le 1.
lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 29.01.2021 käsunduslepingu nr xxxx. Nõude aluseks olevate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise kohta vormistati vastav akt, milles fikseeriti käsundisaaja teenustasu 15% 3180,92 euro suuruselt nõudelt. Hageja on kostjale esitanud arve nr 21056, summas 572,57 eurot. Kostja arvet tasunud ei ole. Kostja on esitanud hagejale täitmiseks nõude, milles K KÜ oli esitanud juba 23.12.2020 hagi oma endise juhatuse liikme A. R. vastu 3694,41 euro nõudes ning hagi rahuldati 29.04.2021 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-20-18990. Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 627 lg 1 kui käsunduslepinguga ei ole tasus kokku lepitud, kuulub tasu maksmisele, kui käsundi täitmist võib mõistlikult eeldada üksnes tasu eest, eelkõige kui käsundisaaja täitis käsundi oma majandus- või kutsetegevuses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Lepingu järgi oli pooltel kokku lepitud, et kui käsundiandja poolt menetlusse antud nõue osutub eelnevalt tasutuks või ekslikult esitatud nõudeks, millel puudub alus, siis tasub kostja hagejale 15% teenustasu sissenõutava summa pealt, so 15% 3180,92 eurolt, millele lisandub käibemaks. 2 VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on kokku leppinud viivisemääras põhivõlgnevuselt 0,2% päevas. Kostja ei ole vastuväiteid hagiavalduses väljatoodule esitanud. Kostja on teinud üksnes kompromissettepaneku, millega hageja ei ole nõustunud. Hageja on 05.07.2021 esitanud kostjale arve nr 21056, maksetähtajaga 10.07.2021 summas 572,57 eurot. Sõlmitud lepingu kohaselt kohustus hageja kostja nimel nõudma sisse võlgnikult K KÜ võlgnevust summas 3180,92 eurot. Hageja on omapoolsed lepingujärgsed kohustused kostja ees täitnud. Kostjal on hageja ees käsunduslepingust tulenev põhinõue summas 572,57 eurot. Kostja ei ole vastuväiteid nõude suurusele esitanud. Kohus rahuldab hagiavalduse ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 572,57 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kohtult viivise väljamõistmist kindla summana alates arvete maksetähtajale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni määras 0,2% päevas kogusummas 218,72 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates 11.07.2021 kuni 17.01.2022. Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas 572,57 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud viivisenõuded on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised summas 218,72 eurot hageja poolt taotletud viivisemääras ning edasiulatuva viivise alates 18.01.2022 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda (
lg 1).
Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõivu ja õigusabikulud.
lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hagihind on 837,10 eurot ning sellise hinnaga hagilt tuli hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt tasuda riigilõivu 245 eurot, mille hageja on tasunud. Riigilõivukulu on põhjendatud. 3
p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on hagiavalduses märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 6 tundi ja 35 minutit, tunnitasu on 120 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 4,5 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Lisaks puuduvad kostja sisulised vastuväited hagiavaldusele. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist ei ole keskmisest keerukama kohtuvaidlusega, leiab, et hageja poolt nimetatud toimingute põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 4,5 tundi (so konsultatsioon kliendiga, probleemi hindamine ja õiguslik hinnang 1 tund; dokumentidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 3 tundi; menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi), mille eest on tasu 540 eurot. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 785 eurot (riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt
lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise.
lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt
lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt
lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.