alusel välja mõistetud kohtutäituri põhitasu ja täitekulu osas ning määras, et tasumisele kuulub kohtutäituri põhitasu 1260 eurot (sh käibemaks) ja täitekulud 3,77 eurot (sh käibemaks). Võlgnik esitas
Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Aegumise kohaldamise hetkel oli võlgnikult sisse nõudmata 45 752,18 eurot. Vastavalt
Kohtutäitur esitas kohtule väljavõtted täitemenetluses tehtud päringutest ja toimingutest. MAAKOHTU SEISUKOHT 3. Maakohus jättis kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus märkis, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 2 Maakohus leidis, et TMS § 481 lg 1 alusel sissenõudja kohtulahendist tuleneva nõude täitmise aegunuks tunnistamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest. Kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu
järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või. Kohtutäitur nõuab tasu sisse tavaliselt sama täiteasja raames, milles toimus täitemenetlus. Esmane kohtutäituri põhitasu otsus tehakse täitemenetluse alguses. Kohtutäituri põhitasu lõplik suurus sõltub sellest, millises ulatuses õnnestub täitmisele esitatud rahaline nõue täita, millal see õnnestub täita ja kas täitmine toimub otseselt kohtutäituri tegevuse tulemusel või väljaspool täitemenetlust. Kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele sundtäitmise aegumise tõttu TMS § 481 lg 1 alusel, arvutatakse kohtutäituri põhitasu
Sel juhul tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, puudub tal alus varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt ka Riigikohtu
§-le 412, siis on põhjendamatu võlgniku väide, nagu ta ei saaks aru, millisel alusel kohtutäitur tasu nõuab. Arusaamatuks jääb võlgniku väide justkui saanuks täitur oma tasunõuet täita eraldiseisvalt põhinõude täitmisest juba 11. detsembri 2006 tasuotsuse alusel. Avaldaja viited võimalikule põhiseaduse §-st 12 tulenevale võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele ei ole asjakohased. Võlgnik ei ole esitanud taotlust
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Võlgnik (määruskaebuse esitaja) esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi kohtutäiturile uue otsuse tegemiseks. Menetluskulud palub võlgnik jätta kohtutäituri kanda. Lisaks palub võlgnik tunnistada
Võlgnik leiab, et kohtutäitur koostas põhjendamatult uue kohtutäituri tasu otsuse, kuigi kohtutäituri tasunõude täitmine oli koos põhinõudega aegunud.
, mis annab täiturile aluse uue põhitasu otsuse tegemiseks, on PS §-ga 32 vastuolus.
annab kohtutäituritele otseses mõttes võimaluse „pikendada“ enda nõuet veel 10 aastat.
Lisaks ei ole kuidagi põhjendatud, et võlgnikud, kelle osas viiakse täitemenetlust läbi väärteoasjast tulenevate rahaliste kohustuste sissenõudmiseks, ei pea kohtutäituri tasu maksma, aga võlgnikud, kelle osas viiakse menetlust läbi kriminaal- või tsiviilnõuete osas (mis samuti aeguvad), peavad ikka tasuma kohtutäituri põhitasu. Nõudeõigus ei tähenda, et nõuet võib täita täitemenetluse raames. Ekslik on kohtutäituri ja kohtu seisukoht, et täituril tuleks teha uus põhitasu otsus, sest seadus seda üheselt ei nõua. Keelatud ei ole ka algset otsust (mis on tegelikult aegunud) muuta. Kui tehakse uus otsus, tuleks algne tasuotsus tühistada. Seadus ei näe ette, et kohtutäituri tasuotsus automaatselt aeguks, kui põhinõue aegub. 3 Seadus sätestab üheselt, et täituril jääb alles õigus nõuda täitekulusid. Võlgnik soovib, et kohus tunnistaks kohtutäituri tasunõude täitmise aegunuks. Nõudeõigus jääb kohtutäiturile alles, kuid selle täitmine täitemenetluses tuleb tunnistada aegunuks. Kohtutäitur ei ole tasu suurust põhjendanud. Maakohtu viide Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15 ei ole asjakohane. PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHT
järgi õigus nõuda võlgnikult menetluse põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Täitemenetluse alustamise tasu kohtutäitur nõuda ei või.
kehtestamise tingis asjaolu, et kohtutäituril tekivad täiteasja menetlemisel kulud, mis täitemenetluse põhimõtte kohaselt tuleks kanda võlgnikul. Täitemenetluse algatamise põhjuseks on eelkõige võlgniku rahaliste kohustuste mittekorrektne täitmine. Kui võlgniku suhtes lõpetatakse täitemenetlus nõude täitmise aegumise tõttu ja seeläbi vabaneb võlgnik ka täitekulude kandmise kohustusest, tähendaks see kohtutäiturile tasuta töö tegemist ning võlgnikule signaali, et kohustusi ei peagi täitma. Maakohus märkis õigesti, et
alusel põhitasu saamiseks tuleb kohtutäituril teha uus põhitasu otsus ning sama täitemenetlus saab jätkuda kohtutäituri põhitasu nõudes uue tasuotsuse alusel. Kui kohtutäitur on teinud uue tasuotsuse, ei ole tal alust varasema otsuse alusel tasu sissenõudmiseks (vt täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse 315 SE seletuskiri lk-d 8-9; Riigikohtu 16. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-15, p-d 12 ja 13). Samas täitemenetluses tehtud uus põhitasu otsus on ühtlasi TMS § 2 lg 1 p 16 alusel uus täitedokument, mida saab täita samas täitemenetluses olenemata asjaolust, et täitemenetluse alguses tehtud tasu väljamõistmise otsuse täitmine on aegunud. Vastasel juhul muutuksid TMS § 481 lg 4 ja § 2231 lg 6 ning
Olukorras, kus kohtutäituril on täitemenetluse lõpetamisel sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu õigus teha uus põhitasu otsus, ei ole võlgnikul vaja esitada kohtule TMS § 2231 lg 1 alusel avaldust kohtutäituri tasu otsuse täitmiseks alustatud täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamiseks, sest sissenõudja nõude täitmise aegumise tõttu lõpetamise korral teeb kohtutäitur tasu saamiseks uue tasuotsuse ja jätkab tasu sissenõudmist selle alusel. Justiitsministeerium on samuti leidnud, et TMS § 481, § 501 ja § 2231 ning
ja § 412 sätestatud kord ei kohaldu kohtutäituri tasu ja täitekulude väljamõistmise otsuste aegumisele. 4 Teisisõnu ei peaks võlgnik saama pöörduda avaldusega kohtutäituri või kohtu poole täitemenetluse lõpetamiseks kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusest tuleneva nõude täitmise aegumise tõttu. Kohtutäitur peab aga täitemenetluse ise lõpetama siis, kui tulevikus aegub tema
juuni 2021 vastus selgitustaotlusele, kättesaadav: https://adr.rik.ee/jm/dokument/9821691). Kohtutäitur tegi seega põhjendatult uue tasu väljamõistmise otsuse
alusel tehtav kohtutäituri tasu otsus on diskretsiooniotsus ning kohtutäitur peab selle alusel tehtud tasu suurust põhjendama. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kohtutäituri tasuotsuse arvutuskäik on
Samas on kohtutäitur põhjendused esitanud
Võlgniku arvates ei ole põhjendatud olukord, kus kohtutäitur saab täitemenetluse lõpetamisel tsiviilnõude täitmise aegumise tõttu teha
alusel uue põhitasu otsuse, millel on eraldiseisev aegumistähtaeg, kuid ei saa seda
järgi teha täitemenetluse lõpetamisel kriminaal- ja väärteoasjast (TMS §-d 202 ja 207) tulenevate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumisel. Täitemenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (315 SE) seletuskirja kohaselt täiendati kohtutäituri seadust §-ga 413, mille kohaselt ei kohaldata
§-des 411 ja 412 sätestatut juhul, kui täitemenetlus kuulub lõpetamisele TMS §-de 202 ja 207 alusel. Nende täiteasjade lõpetamine peab toimuma kohtutäituri initsiatiivil, s.o seadusandja ei ole näinud ette võlgniku avaldust. Samuti puudub nendel juhtudel vajadus küsida sissenõudja nõusolekut. Seletuskirjas leiti, et kõnesolevate täiteasjade lõpetamist praegu eraldi ei tasustata ja selle põhimõtte muutmine ei ole põhjendatud. TMS § 202 lg 1 ja TMS § 207 lg 1 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse väärteo asjas tehtud kohtuotsuse alusel või kohtuvälise menetleja otsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes ja rahalise või varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahvi või rahalist/varalist karistust ei ole sisse nõutud KarS §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. KarS § 82 lg 4 kohaselt aegub rahatrahvi sissenõue nelja aasta jooksul. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt aegub rahalise ja varalise karistuse sissenõue, kui rahalist või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Seega erinevalt tsiviilasjades 5 tehtud täitedokumentide puhul, ei aegu väärteo- ja kriminaalmenetluses sissenõuded kohtutäituri tasu otsusega reeglina samal ajal. Järelikult ei kohtle
erinevaid võlgnike ebavõrdselt, kuivõrd väärteo või kriminaalasjas rahatrahvi või rahalise/varalise karistuse sissenõudmise aegumisel jääb kohtutäiturile piisav aeg kohtutäituri tasu nõudmiseks. Samadel põhjendustel ei kohelda viidatud normidega ebavõrdselt kohtutäitureid. 10. Ringkonnakohus ei nõustu ka võlgniku seisukohaga, et kohtutäitur sissenõudjana on eelistatud teiste sissenõudjate ees, kuivõrd saab
Ringkonnakohtu hinnangul on uue tasuotsuse tegemise regulatsioon täitemenetluse lõpetamisel nõude aegumise tõttu sobiv, vajalik ja mõõdukas. Ringkonnakohus on käesoleva määruse p-s 7 selgitanud, et normi eesmärk on välistada, et kohtutäiturid ei jääks aastatepikkuse töö eest tasustamata. Seega on valitud meede sobiv (soodustab eesmärgi saavutamist) ja vajalik (eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene). Tegemist on ka mõõduka meetmega, kuivõrd üldjuhul kannabki võlgnik täitemenetluse kulud, st ka siis, kui täitemenetluses õnnestub nõuet täita. Üksnes asjaolu, et üle 14 aasta ei ole õnnestunud sissenõudja nõuet täita, ei tähenda, et kohtutäitur ei peaks sellisel juhul tasu saama. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puuduvad alused
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.