lg 1;
lg 1 järgi üldmenetluses Kohtukoosseis kohtunik Aivar Hint rahvakohtunik Meriliis Villems rahvakohtunik Aldo Rauk Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Prokurör ringkonnaprokurör Marja-Liina Talimaa Süüdistatav Margus Meigo isikukood: 38305160297; elukoht: xxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxx xxxx xxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx; töökoht: xxxxx ; karistatus: kriminaalkorras karistatus puudub; tõkend: ei ole kohaldatud Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Margo Normann RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 309 lg 3, § 311, § 312, § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Margus Meigo
Süüdi tunnistada Margus Meigo
lg 1 järgi.
lg 1 alusel mõista Margus Meigole raskeima kuriteo, s.o
lg 1 järgi karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 08.-10.06.2019, s.o 3 (kolm) päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Margus Meigol kandmata karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Margus Meigo ei pane 3 (kolme) aasta 2 (kahe) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõuded: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxx x-x xxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Margus Meigole katseajaks
lg 2 p 21 alusel käitumiskontrolli ajal lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Määrata Margus Meigole katseajaks
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Katseaega arvestatakse
MS § 180 lg 1 alusel välja mõista süüdimõistetult Margus Meigolt riigi tuludesse menetluskuludena 1730,80 eurot: s.h sundraha 860 eurot, riigi õigusabi tasud kokku 730,80 eurot ja joobeseisundi tuvastamisega seotud kulu 140 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata riigi tuludesse väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud summas 1730,80 eurot tasumisele ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni, igas kuus tasutava menetluskulu osa 144,23 eurot tasumistähtaeg on kuu
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku omandamise ja valdamise edasiandmise eesmärgil ning edasiandmise. Veel süüdistatakse Margus Meigot selles, et tema, olles eelnevalt ebaseaduslikult omandanud eeluurimisel tuvastamata ajal, kohas ja isikult narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), kallutas täisealise isikuna teadvalt nooremat kui kaheksateist aastast isikut narkootilise aine tarvitamisele, mis seisnes selles, et 08.06.2019 kella 21.00 paiku Viljandi linnas Kauba tn 11 juures pakkus narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) 16-aastasele K.Kule, kirjeldades seda kui turgutavat ainet ning seejärel tilgutas 3 tilka K.Ku käes olnud mandlile, mille viimane koos narkootilise ainega ära sõi. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või 3 teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Lüsergiinhappe dietüülamiid kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Seega pani Margus Meigo toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele ja nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest. 2. Menetluse käik ja kohtus uuritud tõendid Kohtuliku uurimise käigus uuriti järgmisi tõendeid: - ristküsitluse vormis kuulati üle süüdistatav Margus Meigo (tl 28p-33), kannatanu K.K (tl 2426), tunnistajad J.K (tl 28-28p) ja M.T (tl 26-27); - kohtuliku uurimise käigus avaldatud ja uuritud kirjalikeks tõenditeks olid: 1) joobeseisundi tuvastamise saatekiri K.Ku kohta (tl 35); 2) kiirabikaart (tl 36); 3) joobeseisundi tuvastamise saatekiri Margus Meigo kohta (tl 37); 4) indikaatorvahendi kasutamise protokoll (tl 38-38p); 5) karistusregistri teade (tl 41-41p); 6) tõend maksustatava tulu kohta ja teatis keskmise päevasissetuleku kohta (tl 42-43); 7) isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokoll (tl 39-40). Poolte seisukohad: Prokurör taotles Margus Meigo süüdi tunnistada
lg 1 ja
lg 1 järgi ning karistada
lg 1 alusel vangistusega 3 aastat.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 08.-10.06.2019, s.o kolm päeva ning karistuseks mõista vangistus on 2 aastat 11 kuud 27 päeva.
lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata Margus Meigole katseaeg 3 aastat 6 kuud. Samuti taotles prokurör M. Meigolt menetluskulude s.h sundraha, kaitsetasu ning joobeseisundi tuvastamise tasude väljamõistmist (tl 45p, tl 48-52, tl 95). Süüdistatav Margus Meigo on end
lg 1 ja
lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemises süüdi tunnistanud osaliselt. M. Meigo võttis omaks aine LSD väikeses koguses omandamise, valdamise ning edasiandmise, kuid ta leidis, et LSD ei ole narkootiline aine ja ta ei ole narkootikume edasi andnud vaid hallutsinogeene. Samuti ei tunnistanud M. Meigo end süüdi noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamises narkootilise aine LSD ebaseaduslikule tarvitamisele ja nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseaduslikus manustamises. Süüdistatava väitel ei olnud ta kannatanule aine LSD manustamise hetkel teadlik, et kannatanu on noorem kui kaheksateistaastane isik (tl 24, tl 28p-33, tl 46p-47, tl 95p). Kaitsja taotles Margus Meigo õigeksmõistmist, kuna kaitsja hinnangul ei ole tõendatud narkootilise aine olemasolu. Alternatiivselt leidis kaitsja, et kui M. Meigo käitumises esineb süüteokoosseis, siis vastab see
lg 1 mitte aga
Meigo ei teadnud, et kannatanu on alaealine. Kannatanu vanuse sai M. Meigo teada alles pärast aine andmist kannatanule (tl 45p-46, tl 95).
Samuti heidetakse Margus Meigole ette täisealise isikuna noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamist narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele ja nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine manustamist
3.2. Kohus, uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt leiab, et süüdistatava Margus Meigo süü
lg 1 ja
Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt. 3.3.
Rahvatervis on kollektiivne ehk indiviidiülene õigushüve: kaitsmisväärseks on tunnistatud määratlemata hulga isikute tervis ning ühiskonna toimimisvõime laiemalt. 3.
lg 1 sätestab kriminaalvastutuse narkootilise ja psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise eest.
lg 1 järgi sätestatud süüteokoosseisu objektiivseteks tunnusteks on narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseaduslik valmistamine, omandamine või valdamine edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamine süstemaatiliselt. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. 6 Margus Meigole
lg 1 järgi inkrimineeritud kuritegu seisneb narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus omandamises ja valdamises edasiandmise eesmärgil ning edasiandmises. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses (NPALS) ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilised ja psühhotroopsed ained on NPALS § 2 lg 1 kohaselt sama seaduse alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad on NPALS § 31 lg 1 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18.05.2005.a. määrusega nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisas
lg 1 koosseisus loetletud tegude ebaseaduslikkus tähendab normatiivse koosseisutunnusena eelkõige narkootilise või psühhotroopse aine käitlemist õigustava loa puudumist (RKKK nr 3-1-1-72-13, p 12). Käesolevas kriminaalasjas ei ole tõendeid selle kohta, et süüdistatav Margus Meigo oleks käidelnud narkootilist ainet - lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil või narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil, mistõttu tuleb Margus Meigo poolt narkootilise aine väikeses koguses käitlemine lugeda ebaseaduslikuks käitlemiseks. 3.8.
lg 1 kohaselt on täideviija isik, kes paneb süüteo toime ise või teist isikut ärakasutades. Kohtu hinnangul on süüdistatav toime pannud
lg 1 mõttes narkootilise aine lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) väikeses koguses ebaseaduslikus omandamise ja valdamises edasiandmise eesmärgil ning edasiandmise. Omandamine tähendab narkootilise või psühhotroopse aine käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, n.ö koostöös eelmise valdajaga. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et Margus Meigo on narkootilise aine - LSD omandanud, kuid kriminaalmenetluses ei ole tuvastatud, kellelt ta on selle omandanud. Omandamine toimub tehinguga (müümine, kinkimine, laenamine jmt). Margus Meigo on kohtuistungil rääkinud, et kui on raha, siis ei ole Eestis LSD-d raske hankida (vt. tl 29) ning ta usaldas inimest, kellelt ta hankis LSD-d (tl 32). Valdus on tegelik võim asja üle (AÕS § 32) ja tegeliku võimu all mõistetakse võimalust asja valitseda. Margus Meigo on ütlustes kirjeldanud, et ta tuli Viljandisse ja tal oli väike kogus oma võlurohtu ehk LSD-d kaasas, mille andis kannatanule turgutuseks. Seega eelnevalt kirjeldatud tegevustega täitis süüdistatav objektiivse teokoosseisu
7 3.
-i
3.11. Kohus on seisukohal, et Margus Meigo pani narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise toime otsese tahtlusega
lg 3 järgi, mille kohaselt isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Margus Meigo kohtuistungil antud ütlustest nähtub tema tahtlus narkootilise aine omandamiseks, valdamiseks üleandmise eesmärgil ja üleandmiseks. Nii on Margus Meigo ütlustes kirjeldanud, et usaldab inimest kellelt hangib LSD-d ning ta on pakkunud LSD-d neile, kellel vaja on (tl 32). Ühtlasi kinnitas, et tal oli soov aidata kannatanut, pakkudes talle turgutuseks LSD-d. 3.12. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 3.13. Järgnevalt võtab kohus seisukoha Margus Meigole esitatud süüdistuses
lg 1 järgi s.o täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise aine ebaseaduslikule ja nooremale kui kaheksateistaastasele isikule sellise aine ebaseadusliku manustamise eest.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoga kahjustatav õigushüve on nii alaealise tervis, normaalne areng ja heaolu kui ka rahvatervis. 3.14. Kohtumenetluse pooltel on vaidlus asjaolus, kas süüdistatav teadis kannatanu vanust enne seda, kui ta narkootilist ainet kannatanule pakkus. Prokurör viitas sellele, et kannatanu K.K on kohtuistungil selgitanud, et ütles Margus Meigole oma vanuse kindlasti enne pähklitele LSD tilgutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et ei ole mingit alust kahelda kannatanu ütluste usaldusväärsuses ja kannatanul puudub igasugune põhjus selles osas valeütlusi anda (KoTo, tl 49). Süüdistatava kaitsja seisukohast tuleneb, et kannatanu avaldas 08.06.2019.a. süüdistatavale oma vanuse pärast seda, kui süüdistatav oli kannatanule narkootilise manustanud. Kaitsja väitis, et tekkinud sõna-sõna vastu olukorras ei ole alust süüdistatava teo kvalifitseerimiseks
lg 1 järgi, vaid Margus Meigo käitumises esineb süüteokoosseis
To, tl 46). Süüdistatav Margus Meigo on ristküsitlusel andnud eelmärgitud asjaolu kohta erinevaid ütlusi. Ühel korral on süüdistatav väitnud, et ta sai kannatanu vanuse teada kannatanuga vestluse käigus ja see toimus pärast seda, kui ta oli manustanud kannatanule LSD-d (KoTo, tl 29p). Seejärel on 9 süüdistatav kaitsja küsimusele: „Saan siis teie jutust aru, et sellest, kui vana kannatanu oli, teil üldse juttu ei olnud,“ vastanud, et „seal jutuajamisel mina ei mäleta. Kui neiu ütles, et rääkisime, ju me siis rääkisime.“ (KoTo, tl 30p). Ning prokuröri küsimusele vastates kinnitas süüdistatav, et võis olla võimalik, et kannatanu ütles talle oma vanuse enne, kui toimus pähklitele LSD tilgutamine (vt. KoTo, tl 31p). Kohus märgib, et KrMS § 63 lg 1 kohaselt on süüdistatava ütlus tõend ja seda tuleb arvestada, kui tõend on usaldusväärne. Tõendi usaldusväärseks tunnistamisel on kohtul võimalik hinnata, kas süüdistatava ütlused on järjepidevad või sisaldavad vastuolusid, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlusi muudetakse ristküsitluse käigus, kas ütlustes on vastuolu tunnistajate ütlustega või teiste kogutud tõenditega, kas ütlused on eluliselt usutavad (RKKK nr 3-1-1-25-15 p 8). Kohus leiab, et süüdistatava antud ütlused asjaolus, millal ta sai teada kannatanu vanuse, tuleb jätta tõendikogumist välja, võttes arvesse, et süüdistatav on andnud kannatanu vanuse teadasaamise kohta vastuolulisi ütlusi, lisaks on süüdistatava poolt antud ütlused kannatanu vanuse teadasaamise ajalise määratluse kohta vastuolus ka kannatanu ütlustega. Kannatanu K.K on rääkinud, et Margus Meigo küsis esmalt tema vanust, mille peale kannatanu avaldas, et ta on 16. Seejärel uuris M. Meigo, mis kellast on kannatanu tööl ning saades teada, et kannatanu on tööl kella üheksast, siis pakkus kannatanule ainet – LSD, mis turgutab ja valu ära võtab. Seejärel tilgutas LSD-d mandlile, mille kannatanu kohe ära sõi (KoTo, tl 24-26). Kohus leiab, et kannatanu K.Ku kohtuistungil antud ütlustega on usaldusväärselt tõendamist leidnud faktiline asjaolu, et oma vanuse ütles kannatanu süüdistatavaga vestluse käigus ning ajaliselt toimus see enne seda, kui süüdistatav manustas kannatanule narkootilist ainet s.t enne seda kui süüdistatav tilgutas LSD-d K.Ku käes olevale mandlile, mille kannatanu koheselt ära sõi. Käsitledes süüdistust
Meigo tuli 08.06.2019 Viljandisse ning tal oli kaasas väike kogus LSD-d. Lisaks eeltoodule on nii kannatanu kui ka Margus Meigo ütlustega tõendatud, et süüdistatav nähes kannatanut, kes tundus talle väsinuna, pakkus kannatanule turgutuseks narkootilist ainet - LSD. Samuti on nii kannatanu kui ka süüdistatava ütlustega tõendamist leidnud, et Margus Meigo pani LSD-d mandli peale, mille kannatanu kohe ära sõi. Margus Meigo ütlustest tuleneb veel, et ta tunnistas üles politseiametnikele narkootilise aine andmise kannatanule. Margus Meigo on kinnitanud, et teadis, et tegemist on LSD-ga. Ta sai aru, et tema vale käitumine tekitas kannatanule vaevusi. Samuti saab ta aru, et LSD on keelatud aine ja võib tekitada ohtlikke tagajärgi nii alaealistele kui täiskasvanutele. Süüdistatava poolt kannatanule narkootilise aine LSD manustamist kinnitavad ka tunnistajate M.Ti ja J.K ütlused. Asjaolu, et süüdistatav pakkus ja manustas kannatanule justnimelt LSD-d, kinnitavad lisaks isikulistele tõenditele ka asjas uuritud kirjalikud tõendid, s.h kiirabikaart (KoTo, tl 36) ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis koostatud uuringuaktiga nr 788T nähtuvaga (KoTo, tl 35), kohus jääb käesoleva otsuse p.-des 3.6-3.10. väljendatud põhjendite juurde. 3.15.
lg 1 näeb ette vastutuse täisealise isiku poolt noorema kui kaheksateistaastase isiku kallutamise eest narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava toimega aine ebaseaduslikule tarvitamisele. Objektiivsed tunnused seisnevad alaealise kallutamises narkootilise või psühhotroopse aine või muu uimastava aine ebaseaduslikule tarvitamisele või alternatiivselt sellise aine manustamises. Kallutamine võib seisneda järgmistes tegudes: meelitamine, sundimine, kaasatõmbamine, pakkumine, edasiandmine või muul moel kättesaadavaks tegemine. Oluline on, et süüdlane oma käitumisega tekitaks alaealises huvi ja soovi keelatud ainet tarvitada. Manustamine tähendab narkootilise või psühhotroopse aine viimist teise isiku kehasse. Manustamine võib toimuda nt süstimise või joogi või toidu sisse 10 segamisega. Kallutamine ja manustamine on ebaseaduslikud, kui puudub vastav meditsiiniline näidustus ja arsti ettekirjutus või retsept. Antud juhul on see ebaseaduslik ka seetõttu, et Lastekaitse seaduse § 49 sätestab kohustuse kaitsta lapsi igati narkootiliste, toksiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise eest ning vältida laste ärakasutamist niisuguste ainete tootmisel ja nendega äritsemisel. Süüteo subjektiks saab olla üksnes täisealine isik. Kuritegu on lõpule viidud sõltumata sellest, kas alaealisel tekkis soov selliseid aineid tarvitada ja kas ta reaalselt neid tarvitas. 3.16. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kriminaalasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et Margus Meigo käitles ainet NPALS § 3 lg 1 järgi eesmärgil, mis on seadusega lubatud. Lüsergiinhappe dietüülamiid (LSD) kuulub NPALS § 3¹ lõike 1 kehtestatud ja sotsiaalministri 18.05.2005.a määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Pakkudes süüdistuses kirjeldatud ajal ja kohas 16-aastasele kannatanule narkootilist ainet lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), kirjeldades seda kui turgutavat ainet ning seejärel manustas kannatanule eelmärgitud ainet tilgutades seda kannatanu käes olnud mandlile, mille viimane koos narkootilise ainega ära sõi, realiseeris süüdistatav objektiivse teokoosseisu
3.17. Kohus on seisukohal, et Margus Meigo pani
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo alaealise kallutamise narkootilise aine ebaseaduslikule tarvitamisele ja alaealisele sellise aine ebaseadusliku manustamise - toime otsese tahtlusega
Margus Meigo teadis, kui vana on kannatanu ja ta teadis, et ta annab alaealisele kannatanule narkootilist ainet LSD-d. Saades teada, kui vana on kannatanu, kallutas süüdistatav kannatanut narkootilise aine tarvitamisele, sealjuures pakkudes ja manustades LSD-d alaealisele, samas oli süüdistatav teadlik narkootilise aine mõjust inimorganismile. 3.18. Kohus ei tuvastanud süüdistatava teos õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid. 4. Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. 4.2. Margus Meigole inkrimineeritud kuriteod
lg 1 ja
4.
lg 1 ja
lg 1 ideaalkogum (vt.
. Kommenteeritud väljaanne. 5., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. § 187 komm. 7). Ideaalkogumi korral mõistetakse üks karistus, ehkki isik tunnistatakse süüdi mitme kogumisse kuuluva süüteo eest (RKKK nr 3-1-1-13-08 p 5). Vastavalt
lg 1 kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Margus Meigo poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastase vangistusega.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteotoimepanemise eest on karistusena ette nähtud ühe- kuni kümneaastane vangistus. Seega Margus Meigo tuleb temale inkrimineeritud kuritegudes süüdi mõista
lg 1 ja
lg 1 järgi, kuid
lg 1 alusel karistus mõista raskeimat karistust ettenägeva seadusesätte alusel s.o
lg 1 järgi.
4.
lg 1 p 3 järgi puhtsüdamliku kahetsuse, milles väljendus selles, et süüdistatav vabandas kohtuistungil oma teo pärast kannatanu ees (KoTo, tl 32p). Õigusalases kirjanduses on avaldatud seisukohta, et puhtsüdamlikku kahetsust võib süüdistatav avaldada ka kannatanu ees vabandamises (vt. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne. 5. täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne. § 57, komm. 4.2.1.). Karistust raskendavaid asjaolusid kohus
Arvestades asjaolu, et süüdistatav on oma tegu kahetsenud, leiab kohus, et Margus Meigo süü kõnealuses kuriteos jääb alla keskmise ja tema suhtes on võimalik kohaldada sanktsiooni keskmisest madalamat karistusmäära. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Margus Meigot on võimalik mõjutada uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks karistades teda
lg 1 alusel sanktsiooni keskmisest määrast madalama karistusega s.o vangistusega 3 aastat. Margus Meigo on isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli andmetel kinnipeetud kahtlustatavana ajavahemikul 08.-10.06.2019 (KoTo, tl 39-40).
lg 1 alusel tuleb arvata eelvangistuse aeg 08.-10.06.2019, s.o 3 päeva mõistetud karistusaja hulka ja lugeda Margus Meigol veel kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust.
lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega.
Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik Margus Meigot mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Eripreventsioonist lähtudes väärib märkimist, et isikul puuduvad kehtivad kriminaalkaristused, samas tuleb arvestada ka seda, et isik on m.h toime pannud rahvatervisevastase süüteo alaealise vastu. Üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt isikule mõistetav karistus peab vastama süü suurusele 12 ja eripreventsioonile. Kohus, lähtudes üld- ja eripreventiivsetest kaalutlustest, peab põhjendatuks isiku karistamist vastavalt süü suurusele. 4.
lg 1 ja lg 3 on põhjendatud määrata, et Margus Meigole mõistetavat karistust, 2 aastat 11 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui Margus Meigo ei pane 3 aasta 2 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab
Lisaks eeltoodule peab kohus põhjendatuks määrata Margus Meigole katseajaks
lg 2 p 21 alusel lisakohustusena mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning
lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine. Kohtu hinnangul aitab
lg 1 järgi käitumiskontrolli kontrollnõuete ja
lg 2 p 21 ja p 8 järgi määratud lisakohustuste täitmine süüdistataval edaspidi hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, eelkõige oma hoiakute muutmise kaudu. Et süüdistataval kujuneks ja kinnistuks arusaamine, et narkootilised ja psühhotroopsed ained ei ole ettenähtud inimesele tavapäraseks tarvitamiseks väsimuse korral (n.ö turgutuseks), vaid tegemist on inimorganismile äärmiselt kahjulike ainetega. Lisaks eeltoodule toob nende ainete ebaseaduslik käitlemine kaasa kriminaalvastutuse.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.