← Eesti

1-22-2840/7

Obsah (6)§ 424§ 74§ 68§ 69§ 75§ 4231

1-22-2840 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 17. mai 2022.a, Pärnu Kriminaalasja number 1-22-2840 (22267000148) Kohtunik Rubo Kikerpill Kohtuistungi sekr

§ 424

lg 2, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Sven Põliste Elu- või asukoht ja aadress: xxxx e-post: x Isikukood või sünniaeg: 39603054234 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 15.12.2020.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt

§ 424

lg 1 alusel 6 kuu ja 27 päeva vangistusega

§ 74

lg 1,3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 02.03.2022 kell 18.53 , vabastatud 03.03.2022 kell 15.30 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sven Põliste

§ 424

lg 2 ja § 4231 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.03.2022-03.03.2022 so 2 (kaks) päeva, seega on kandmata karistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-22-2840

§ 69

alusel asendada vangistus Sven Põliste nõusolekul 298 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Sven Põliste kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (

§ 75

lg 1 p 1); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (

§ 75

lg 1 p 2); - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (

§ 75

lg 1 p 3); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (

§ 75

lg 1 p 4); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (

§ 75

lg 1 p 5); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (

§ 75

lg 1 p 6).

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile- pöörduda 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule või enda poolt valitud erialaspetsialisti poole ja läbida alkoholivastane ravi, esitades kriminaalhooldajale ravi läbimise/erialaspetsialisti arvamuse kohta tõendi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis

§ 75

lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.

  1. KrMS § 179, § 175, § 180 alusel välja mõista Sven Põlistelt menetluskuludena riigituludesse sundraha 981 eurot, asitõendi saatekulu 75 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 129,60 eurot, kokku 1185,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldada menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes iga kuu 15ndaks kuupäevaks vähemalt 98.80 eurot. Antud maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank AS, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number.
  3. Kohtuotsus saata süüdistatavale ja prokurörile. Jõustunud kohtuotsus saata kriminaalhoolduse ja üldkasuliku töö tegemise korraldamiseks süüdimõistetu elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. 2 1-22-2840 Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Sven Põliste, olles isik, keda on varasemalt karistatud Pärnu Maakohtu otsusega nr 1-20-9249 15.12.2020.a.

§ 424

lg 1 alusel so joobes mootorsõiduki juhtimise eest, millised karistusandmed on kehtivad ja pole karistusregistrist kustutatud, juhtis uuesti tahtlikult alkoholijoobeseisundis 02.03.2022.a kella 18:53 ajal X maakonnas X linnas X kilomeetril mootorsõidukit Volvo S40 registreerimisnumbriga XXX. Sven Põliste kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumbriga ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,12 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Sven Põliste mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega Sven Põliste, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt 16.10.2020 ja 13.12.2020 juhtis uuesti, ehk süstemaatiliselt 02.03.2022.a kella 18:53 ajal X maakonnas X linnas X kilomeetril mootorsõidukit Volvo S40 registreerimisnumbriga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid Seega Sven Põliste, tahtliku teoga s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõigust omamata, pani toime

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis ning karistamist 10 ( kohtus: Sven Põliste süüdi tunnistamist

§ 424

lg 2 ja § 423 1 järgi kümne) kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.03.2022-03.03.2022 so 2 päeva, seega on kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada vangistus Sven Põliste nõusolekul 298 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Sven Põliste kohustatud järgima

§ 75

kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas (

§ 75

lg 1 p 1); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (

§ 75

lg 1 p 2); 3 1-22-2840 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (

§ 75

lg 1 p 3); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (

§ 75

lg 1 p 4); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (

§ 75

lg 1 p 5); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (

§ 75

lg 1 p 6).

§ 75

lg 2 p 2 alusel määrata kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi

§ 75

lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile- pöörduda 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule või enda poolt valitud erialaspetsialisti poole ja läbida alkoholivastane ravi, esitades kriminaalhooldajale ravi läbimise/erialaspetsialisti arvamuse kohta tõendi

§ 75

lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot, asitõendi saatekulu 75 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 129,60 eurot, kokku 1185,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.