lg 2, § 4231 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Sven Põliste Elu- või asukoht ja aadress: xxxx e-post: x Isikukood või sünniaeg: 39603054234 Kodakondsus: x Haridus: x Emakeel: x Töökoht või õppeasutus: x Karistatus: kriminaalkorras karistatud 15.12.2020.a. Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja poolt
lg 1 alusel 6 kuu ja 27 päeva vangistusega
lg 1,3 alusel tingimisi 1 aastase katseajaga Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana oli kinni peetud 02.03.2022 kell 18.53 , vabastatud 03.03.2022 kell 15.30 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 180 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Sven Põliste
lg 2 ja § 4231 järgi ning mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.03.2022-03.03.2022 so 2 (kaks) päeva, seega on kandmata karistus 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 1 1-22-2840
alusel asendada vangistus Sven Põliste nõusolekul 298 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Sven Põliste kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (
lg 1 p 1); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (
lg 1 p 2); - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (
lg 1 p 3); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (
lg 1 p 4); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (
lg 1 p 5); - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (
lg 1 p 6).
lg 2 p 2 alusel määrata kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi.
lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile- pöörduda 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule või enda poolt valitud erialaspetsialisti poole ja läbida alkoholivastane ravi, esitades kriminaalhooldajale ravi läbimise/erialaspetsialisti arvamuse kohta tõendi.
lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis
lg 1 p 1 alusel lugeda tema kohtu poolt määratud alaliseks elukohaks kohtuotsuses tema ankeetandmetes toodu. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg koos isiku allutamisega käitumiskontrollile hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 alusel so joobes mootorsõiduki juhtimise eest, millised karistusandmed on kehtivad ja pole karistusregistrist kustutatud, juhtis uuesti tahtlikult alkoholijoobeseisundis 02.03.2022.a kella 18:53 ajal X maakonnas X linnas X kilomeetril mootorsõidukit Volvo S40 registreerimisnumbriga XXX. Sven Põliste kontrollimisel tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 9510EE seerianumbriga ARLE-0012 mõõdeti tema poolt ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholi sisalduse lõplikuks tulemuseks 1,12 mg/l. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem, seega juhtis Sven Põliste mootorsõidukit alkoholijoobes olles, millega rikkus Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Seega Sven Põliste, tahtliku teoga s.o mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis, korduvalt pani toime
Samuti tema, isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt 16.10.2020 ja 13.12.2020 juhtis uuesti, ehk süstemaatiliselt 02.03.2022.a kella 18:53 ajal X maakonnas X linnas X kilomeetril mootorsõidukit Volvo S40 registreerimisnumbriga XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 nõudeid Seega Sven Põliste, tahtliku teoga s.o süstemaatilise mootorsõiduki juhtimisega ilma juhtimisõigust omamata, pani toime
Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt prokurör nõudis ning karistamist 10 ( kohtus: Sven Põliste süüdi tunnistamist
lg 2 ja § 423 1 järgi kümne) kuulise vangistusega.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistusaeg 02.03.2022-03.03.2022 so 2 päeva, seega on kandmata karistus 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
alusel asendada vangistus Sven Põliste nõusolekul 298 tunni üldkasuliku töö tegemisega 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Sven Põliste kohustatud järgima
kontrollnõudeid ja kohustusi: elama kohtu määratud alalises elukohas (
lg 1 p 1); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (
lg 1 p 2); 3 1-22-2840 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta (
lg 1 p 3); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks (
lg 1 p 4); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks (
lg 1 p 5); saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks (
lg 1 p 6).
lg 2 p 2 alusel määrata kohustus käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi
lg 2 p 5 alusel määrata kohustus alluda ettenähtud ravile- pöörduda 2 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest psühhiaatri vastuvõtule või enda poolt valitud erialaspetsialisti poole ja läbida alkoholivastane ravi, esitades kriminaalhooldajale ravi läbimise/erialaspetsialisti arvamuse kohta tõendi
lg 2 p 8 alusel määrata kohustus osaleda kriminaalhooldaja poolt määratavas sotsiaalprogrammis MAAKOHTU SEISUKOHT Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav on ennast süüdi tunnistanud. Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavaks asjaoluks on kahetsus, raskendavaid asjaolusid ei ole. Eeltoodu ja KrMS § 248 lg 1 p 5 alusel kohus otsustas süüdistatava süüdi tunnistada ja karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Asitõendeid ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 981 eurot, asitõendi saatekulu 75 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 129,60 eurot, kokku 1185,60 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ning arvestades süüdimõistetu majanduslikku seisundit, võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Rubo Kikerpill kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.