Obsah (11)

§ 625§ 622§ 623§ 627§ 620§ 172§ 377§ 383§ 663§ 667§ 382

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 23. november 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18839 Kohtuasi AO Uromgaz a

§ 625lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AO Uromgaz (avaldaja) esitas
2. detsembril 2020 Harju Maakohtule avalduse Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski Oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu
3. juulil 2020 tsiviilasjas nr 2-4569/2020 tehtud kohtumääruse (kohtumäärus) täidetavaks tunnistamiseks ja Eesti Vabariigis. Avalduse kohaselt on nimetatud kohtumäärus hagi tagamise määrus, mis on viivitamatult täidetav.
4. juuli
5. a kohtumääruse resolutsiooni kohaselt määras kohus, et avaldaja hagi tagamiseks tuleb hagihinna, s.o 368 000 000 miljoni rubla ulatuses, arestida kostjate sh Osaühingu Merona Kinnisvara (puudutatud isik) vara, sh rahalised vahendid. Avaldaja selgituste kohaselt oli avalduse esitamise hetkel tagatav hagi Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski Oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu menetluses. Kuna puudutatud isik on registreeritud Eesti Vabariigis, taotleb avaldaja hagi tagamiseks kohtumääruse Eesti Vabariigis täidetavaks tunnistamist. Avaldaja esitas koos avaldusega kohtumääruse ja kohtumääruse täitelehe, mille kohaselt on puudutatud isik võlgnik. Kuna kohtumäärus on viivitamata täidetav, siis jõustus see kohe pärast selle tegemist. Seega on täitmine lubatav. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 384 lg 3 esimese lause kohaselt ei teatata kostjale ja teistele menetlusosalistele hagi tagamise avalduse läbivaatamisest. Arvestades täidetavaks tunnistamiseks esitatud kohtumääruse liiki, ei ole nii Venemaa Föderatsiooni kui ka Eesti Vabariigi seadusandluse kohaselt nõutav kostja menetlusse kaasamine. Avaldaja ei ole üritanud puudutatud isiku suhtes kohtumäärust täita (

§ 622p 4).

Maakohtu määrus ja põhjendused

1. Harju Maakohus rahuldas
2. mai
3. a määrusega avalduse ning tunnistas Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu
4. juulil
5. a määruse tsiviilasjas nr 2-4569/2020 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks. Maakohus määras, et avaldajal on õigus pärast määruse jõustumist kohtumäärus Eesti kohtutäiturile täitmiseks esitada. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda, kuid neid rahaliselt kindlaks ei määranud. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt kontrollib kohus

§ 623

lg 1 kohaselt välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi, kuid ei kontrolli kohtulahendi sisulist õigsust. Maakohus leidis, et esitatud avaldus vastab

§ 627

lg-s 2 sätestatud tingimustele ning kohtule ei ole teada

§ 620lg-s 1 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid määruse täidetavaks tunnistamise.

Seega tuleb avaldus rahuldada. Maakohus selgitas, et avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtumäärus Eesti kohtutäiturile täitmiseks. Menetluskulud jättis maakohus

§ 172lg 1 esimese lause kohaselt avaldaja kanda.

2 2-20-18839 Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad 3. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata ning Venemaa Föderatsiooni kohtu määrus täidetavaks tunnistamata. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik leiab, et maakohtu poolt täidetavaks tunnistatud Venemaa Föderatsiooni kohtu määrus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Kohtumäärusest ei nähtu, et Venemaa Föderatsiooni kohus oleks kostjate varalist seisundit analüüsinud ja tuvastanud, et kohtuotsuse täitmine võib olla raskendatud (

§ 377lg 1).

Venemaa Föderatsiooni kohtumääruses viidatakse vene õigusnormidele, mis on

sätetega sarnased, kuid kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks neid norme kohaldanud ja hagi tagamise eeldusi tuvastanud. Määruse põhjenduste kohaselt tuleb hagihinna ulatuses arestida kõikide kostjate (hagi on esitatud kuue kostja vastu) kogu vara. Isiku kogu vara arestimine, selle väärtust hindamata, on ebaproportsionaalne abinõu. Hagi tagamise peamine eeldus, tulevase kohtuotsuse täitmise võimatus, on täitmata. Kohtumäärus on tervikuna põhjendamata. Rahalise nõudega hagi tagamiseks kostja vara arestimine on kõige koormavam hagi tagamise abinõu. Selliselt hagi tagamine on Eesti õiguse põhimõtetega vastuolus.

§ 383lg 1 1 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes tagatise vastu.

Praegusel juhul ei ole hageja tagatist tasunud. Seega ei ole kostja õigused millegagi kaitstud. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni õigusabilepingu artikli 21 p 1 teise lause kohaselt on lepingupooled pädevad juriidiliste isikute vastu esitatavates hagides, kui kõnesoleva poole territooriumil asub juriidilise isiku haldusorgan, esindus või filiaal.

§ 620

lg 1 p 6 kohaselt ei kuulu välisriigi kohtulahend Eestis tunnustamisele, kui lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Puudutatud isikul ei ole Venemaa Föderatsioonis haldusorganit, filiaali või esindust. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni õigusabilepingu artikli 52 kohaselt tuleb lepingupoole kohtulahendi täitmise loa taotluse juurde lisada: 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse; 3) käesoleva artikli punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlked. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et Harju Maakohtule oleks esitatud dokument, millest ilmneks, et kostjale oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kas või üks kord antud kätte kohtukutse või muu menetlusdokument. Ainuüksi see asjaolu annab alust kõnesoleva välisriigi kohtulahendi tunnustamata jätmiseks. Puudutatud isikule ei ole menetlusdokumente kätte toimetatud. Täidetavaks tunnistatud kohtumääruse tegi Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski Oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohus. Sama kohtu

1. augusti 2020 määrusega otsustati suunata tsiviilasi Sverdlovskaja oblasti Arbitraažikohtusse (lisa 1 – 19.08.2020 kohtumäärus koos tõlkega), kuna kohus leidis, et ei ole pädev asja sisuliselt lahendama. Seega tehti maakohtu poolt täidetavaks tunnistatud määrus asja lahendamiseks mittepädeva kohtu poolt. Pärast asja Arbitraažikohtusse üleandmist ei olnud puudutatud isikul võimalik hagi tagamise määrust vaidlustada. Venemaa Föderatsiooni kohtusse esialgselt esitatud hagi hind oli 368 000 000 rubla (4 097 083,05 eurot). Pärast hagi tagamist ja asja Arbitraažikohtusse üleandmist vähendas hageja haginõuet 82 436 055,64 rublale (916 859,79 eurot) (lisa 2 – hageja nõude vähendamise dokument koos tõlkega, vt. resolutsioon lehel 10). Haginõude enam kui neljakordse vähendamisega muutus hagi tagamine põhjendamatuks. Kuna hagi tagamise otsustamisel ei võtnud kohus arvesse kostjate varalist seisundit ega hinnanud kostjate vara väärtust, siis pärast haginõude vähendamist ei ole üldse selge, kas hagi tagamise eeldused (tulevase kohtuotsuse 3 2-20-18839 täitmise raskendamine) on täidetud ning kas tagamiseks on valitud kõige vähem koormav abinõu. On täiesti võimalik, et uue haginõude summa tagamiseks oleks piisav kostjate vara osaline mitte kogu vara arestimine.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ning küsis sellele avaldaja seisukoha.
3. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.
4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle

§ 663lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

1. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldaja Venemaa Föderatsiooni Sverdlovski oblasti Jekaterinburgi linna Lenini rajooni kohtu

1. juulil
2. a määrus tsiviilasjas nr 24569/2020 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamata ning avaldus rahuldamata. Määruskaebus rahuldatakse.
3. Avaldaja palus tunnistada Eesti territooriumil täidetavaks Venemaa Föderatsiooni kohtu hagi tagamise määruse.
4. Venemaa Föderatsiooni kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist reguleerib Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabileping), eelkõige õigusabilepingu artiklid 50-
5. Õigusabilepingu artikli 50 esimese lõike kohaselt tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades, samuti kohtuotsuseid kuriteo läbi põhjustanud kahju hüvitamise osas. Artikli 51 p-i 1 kohaselt kuulub täitmise loa taotluste läbivaatamine selle lepingupoole kohtute pädevusse, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Õigusabilepingu artikkel 56 reguleerib kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumist. Kõik viidatud õigusabilepingu artiklid käsitlevad kohtuotsuseid. Õigusabileping ei reguleeri muude kohtulahendite tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist. Eelnevast järeldub, et õigusabilepingu kohaselt ei kuulu menetluslikud kohtulahendid, seega ka kaitsemeetmeid kohaldavad määrused kummagi riigi poolt tunnustamisele ega täitmiseks tunnistamisele. Kuna lepingu kohaldamisalas on üksnes jõustunud kohtuotsuste tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine, ei saa Eesti Vabariigi kohus Venemaa Föderatsiooni kohtu hagi tagamise määrust Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistada.
6. Ringkonnakohus selgitab täiendavalt, et praegusel juhul on Venemaa Föderatsiooni kohus määranud, et hagi tagamiseks tuleb arestida kogu puudutatud isiku vara. Õigusteoorias on selgitatud, et kuna õigusabileping ei sisalda erinorme kaitsemeetmete kohaldamise kohta seoses lepingupoolteks olevate riikide kohtumenetlustega, siis tuleb kaitsemeetmete kohaldamise osas tugineda

§ 382

lg-le 3, mille kohaselt võib vajaduse korral hagi tagamise abinõu kohaldada ka kohus, kelle tööpiirkonnas asub vara, mille suhtes hagi tagamise abinõu rakendamist taotletakse, isegi kui hagi on esitatud või tuleb esitada mõnda muusse Eesti või välisriigi kohtusse või vahekohtusse. Sellise tagamisabinõu kohaldamiseks peab vara, mille suhtes abinõu kohaldamist taotletakse, asuma Eesti kohtu tööpiirkonnas. Hagi tagamise määrusest ega avaldusest selle täidetavaks tunnistamiseks ei nähtu, et kostjal oleks Eesti Vabariigis vara, mille arvel määrust täita. 4 2-20-18839

1. Kolleegium märgub, et praegusel juhul on Venemaa Föderatsiooni kohus kohaldanud puudutatud isiku suhtes hagi tagamise abinõu nii üldsõnaliselt, et on küsitav, kas täitemenetluses on võimalik hagi tagamise määrust täita. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohtulahend peab olema täitmiseks piisavalt määratletud (vt Riigikohtu
2. märtsi
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-3445/46, p 29.3; vt ka
4. märtsi
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 54;
6. märtsi
7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-167-04, p 29).
8. Kuna kolleegiumi hinnangul ei kuulu Venemaa Föderatsiooni kohtu hagi tagamise määrus õigusabilepingu kohaselt Eestis täidetavaks tunnistamisele, ei hinda kolleegium määruskaebuse ülejäänud väiteid. Kolleegium selgitab, et välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetluses ei hinnata kohtulahendi sisulisi asjaolusid, vaid üksnes kohtulahendi tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalseid eeldusi (vt Riigikohtu
9. oktoobri
10. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-715, 12). 13.

§ 625

lg 1 kohaselt võib määruse peale, millega välisriigi kohtulahend jäeti täidetavaks tunnistamata või täidetavaks tunnistamine tühistati, võib esitada määruskaebuse sissenõudja. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul kaks kuud kättetoimetamisest. 14.

§ 172lg 1 kohaselt tuleb jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus avaldaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 5