RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läb

) § 381 lg 1 p 1 eeldustele. Ringkonnakohtu seisukoht, et eeluurimiskohtunik ei pea neid eeldusi kontrollima, on vale. Vastasel juhul muutub taotluse kohtulik kontroll sisutuks.

1. Tsiviilhagis ei ole tuginetud sellele, et T. T. tekitas kelmuse toimepanemisega OÜ-le R kahju 634 416,75 eurot.
2. Tsiviilkohtumenetluses peab kohus hagi tagamise küsimuse lahendamisel hindama ka hagi lubatavust (eelkõige TsMS § 371 lg 1, § 423 lg 1, § 428) ja seda, kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2). Kohus saab hagi tagada vaid TsMS §-s 377 sätestatud eeldustel. Seda ka olukorras, kus tsiviilhagi tagamise hetkeks on kriminaalasja kohtueelne menetlus sisuliselt lõpetatud.
3. Kohtud ei kontrollinud tsiviilhagi lubatavust ega võtnud seisukohta, kas ja kuivõrd on hagi nõuded seotud kahtlustusega. Samuti pole kohtud hinnanud, kas kahjuna saab üldse olla käsitatav jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõue ning kas kriminaalmenetluse raames on võimalik nõuda sellise kahju hüvitamist, mis kujutab endast jõustunud kohtuotsusega väljamõistetud summat. Viimane eeldaks eelnevat kohtuotsuse õigusjõu murdmist ja lahendamist teistmismenetluses.
4. Määrustes puuduvad põhjendused ka hagi tagamise vajalikkuse kohta. Pole alust arvata, et T. T. hakkaks hagi tagamata jättes oma vara võõrandama. T. T. varaline seis on piisav võimalike kahjunõuete täitmiseks. Prokuratuuri vastus
5. Prokuratuur palub jätta kaitsjate määruskaebuse rahuldamata. Vastuses leitakse, et kohtud on nõuetekohaselt tuvastanud nii põhjendatud kuriteokahtluse kui ka vara arestimise aluse. Vastuväited hagi suuruse kohta ei ole selles menetlusetapis asjakohased, sest arestitud vara ei ületa võimalikku hüvitatavat kahju. Kaitsjate täiendav seisukoht
6. Täiendavas kirjalikus arvamuses kordavad kaitsjad määruskaebuse seisukohti ja leiavad, et prokuratuuri vastuväited ei lükka neid ümber. Lisaks juhitakse tähelepanu sellele, et prokuratuuri on menetluses esindanud Liisa Nuut, kes on praeguseks Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör. Vara arestimise taotlus esitati Lääne Ringkonnaprokuratuuri nimel. Prokuratuuri põhimääruse § 20 lg 2 järgi tagab kohtueelse kriminaalmenetluse seaduslikkuse ja tulemuslikkuse see ringkonnaprokuratuur, kelle tööpiirkonnas on tegu toime pandud. Kuna kahtlustatavate väidetavad 3

§ 1414

lg 1 järgi võib põhjendatud kuriteokahtluse korral tsiviilhagi tagamiseks vara

§-s 142 sätestatud korras arestida või kohaldada muid TsMS §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid, kui on alust arvata, et kannatanu nõude tagamata jätmine võib kohtulahendi täitmist raskendada või selle võimatuks muuta.

1. Vara arestimise esmane eeldus on kuriteokahtluse põhjendatus. Ringkonnakohus luges T. T-le kelmuses ja valeütluste andmises esitatud kahtlustuse põhjendatuks. Määruskaebuses on ringkonnakohtu järeldust vaidlustatud seeläbi, et kaitsjate arvates läheb kuriteokahtlus vastuollu tsiviilasjas nr 2-17-10142 tuvastatud asjaoludega. Selline kaitsjate etteheide on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et kriminaalasja lahendav kohus ei ole seotud tsiviilkohtumenetluses tehtud järeldustega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. juuni
3. a otsus asjas nr 3-1-1-46-10, p 8.3.3). Tsiviilasjas otsuse tegemine ja selle jõustumine ei välista valeütluste andmise ega kohtu eksitamise hilisemat tuvastamist. Seejuures näeb TsMS § 702 lg 2 p 4 ette ka vastava teistmise aluse, s.o kohtulahendi ebaseaduslikkuse või põhjendamatuse, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest. Kuna muid vastuväiteid kahtlustusele kaebuses ei esitata ja praeguseks ajaks on prokuratuur saatnud süüdistusakti kohtusse, ei võta kolleegium seisukohta kuriteokahtluse põhjendatuse sisulises küsimuses.
4. Kolleegium nõustub kaitsjatega selles, et üldjuhul eeldab kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine, et hagiavaldus on selleks ajaks esitatud. Tsiviilhagi esitamine ja selles kostjate ning nõuete ringi kindlaksmääramine on kannatanu õigus, millesse prokuratuur sekkuda ei saa. Seejuures võib kriminaalmenetluses esitatava tsiviilhagi esemeks olla mis tahes tsiviilõiguslik nõue, mis on vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele. Tegemist ei pea olema üksnes õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega tsiviilõiguslikus mõttes. Näiteks on kriminaalmenetluses võimalik esitada vindikatsiooninõue (asjaõigusseaduse § 80), alusetust rikastumisest tulenev nõue (võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 jj) või kohustuse täitmise nõue (VÕS § 108) (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
5. novembri
6. a määrus nr 1-20-1975/28, p-d 29–30 ja
7. aprilli
8. a määrus asjas nr 3-1-1-97-10, p 16). Samuti võib tsiviilhagis esitatava nõude suurus ületada kuriteo ulatust või koosseisulist kahju (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
9. juuni
10. a otsus asjas nr 3-1-1-69-12, p 14) või hõlmata ka saamata jäänud tulu või tehingu täitmata jätmisest tekkinud kahju hüvitamist (Riigikohtu erikogu
11. veebruari
12. a otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p-d 56 ja 71 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
13. märtsi
14. a otsus asjas nr 3-1-1-13-14, p 19). Hagiavalduse olemasolu on seega vajalik, et teha kindlaks, mida, kui palju ja kellelt kannatanu nõuab. Alles seejärel saab kohus hinnata, kas ja milliseid tsiviilhagi tagamise meetmeid on asjakohane rakendada. 4

§ 142lg 2 järgi arestitakse vara prokuratuuri taotlusel.

Seda ei tule aga mõista nii, justkui tegutseks prokuratuur tsiviilhagi tagamiseks vara arestimist taotledes kannatanust sõltumatult. Vastupidi, erinevalt nt konfiskeerimise tagamisest eeldab tsiviilhagi tagamine kannatanu taotlust ja prokuratuuri ülesandeks on selle vahendamine (v.a erandjuhud, kui prokurörile on pandud tsiviilhagi esitamise kohustus, vt

§ 381lg-d 31–34).

Prokuratuuri vahendavale rollile hagi tagamisel viitab ka

§ 381lg 3, mille järgi tuleb tsiviilhagi esitada prokuratuuri kaudu.

1. Tsiviilkohtumenetluses saab hagi tagada vaid siis, kui hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
2. detsembri
3. a määrus nr 2-21-6284/36, p 11.1).
4. Kriminaalmenetluses on hagi lubatavuse eelduseks, et esitatud tsiviilhagi vastab

§ 381

lg 1 p-s 1 sätestatud nõuetele: tsiviilhagis esitatud nõude eesmärk peab olema kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine (vt p 25), selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud peavad olulises osas kattuma menetletava kuriteo tehioludega ja sellist nõuet peaks olema võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses.

1. Hagi tagamisel tuleb hinnata ka tsiviilhagi õiguslikku perspektiivi. Kolleegium selgitab selle kohta järgmist. Teadvalt valeandmete esitamine, mille tulemusel teeb kohus ebaõige, teisele isikule kahju tekitava lahendi, on sõltuvalt asjaoludest hinnatav kolmnurkkelmusena (vt kolmnurkkelmuse kohta Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2. detsembri
3. a otsus asjas nr 3-1-1-85-11, p 37). Niisugune kahju võib olla tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega VÕS § 1045 lg 1 p 8 mõttes (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
4. detsembri
5. a määrus asjas nr 3-2-2-2-14, p 13, maksekäsu kiirmenetluses tehtava lahendi kohta). Kolmnurkkelmuse puhul saaks kahju hüvitamise nõude õiguslikku perspektiivi jaatada väitega, et kahju tekitati tsiviilasjas jõustunud kohtulahendiga, sest tunnistaja võib vastutada muu hulgas VÕS § 1045 lg 4 kohaselt kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitajana.
6. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lisaks põhjendatud kuriteokahtlusele peab tsiviilhagi tagamise (

§ 1414

), sh vara arestimise (

§ 142

) määrusest nähtuma ka tagamise abinõu kohaldamise alus (vt kriminaaltulu konfiskeerimise tagamise puhul Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 32 ja
3. juuni
4. a määrus asjas nr 3-1-1-52-15, p 24). Kohtumääruses peavad sisalduma põhjendused, miks hagi tagamata jättes võib otsuse täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks (vt nt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 39). Üksnes kriminaalmenetluslik kogemus sellise järelduse tegemiseks ei ole piisav.
5. Väljaspool määruskaebuse lahendamise piire märgib kolleegium, et rahalise nõude tagamisel tuleb muu hulgas arvestada ka TsMS § 385 esimest lauset, mis näeb ette, et rahalise nõudega hagi tagamise määruses määratakse kindlaks rahasumma, mille maksmisel selleks ettenähtud pangakontole või millises ulatuses pangagarantii esitamisel lõpetatakse hagi tagamise määruse täitmine. TsMS § 385 teise lause kohaselt tühistab kohus sel juhul kostja avalduse alusel hagi tagamise abinõu ja asendab selle rahaga või pangagarantiiga (vt viidatud määrus asjas nr 3-1-1-75-14, p 47). II
6. Kaitsjate peamine etteheide seisneb selles, et vara arestimise taotlust rahuldades on kohtud taganud hüpoteetilist hagi. Nimelt on OÜ R
7. aprillil 2021 esitanud tsiviilhagi OÜ T., F OÜ ja K. Ni vastu. Taotluse T. T. sularaha arestimiseks esitas prokuratuur
8. novembril 2021 ja maakohus 5

§ 1541

lg 1 p-s 2 kirjeldatud olukorraga, kus kannatanu võib enne talle kriminaaltoimiku esitamist jätta süüdistatava või tsiviilkostja nime tsiviilhagis märkimata. Seda, et nõue oli esitatud solidaarselt kõigi kahtlustatavate vastu, saanuks eeldada aga vaid siis, kui kannatanu ei oleks nõude adressaati üldse täpsustanud (vt mutatis mutandis viidatud otsus asjas nr 3-1-1-106-12, p 27).

1. Maakohus enne hagi tagamist kannatanult selgitusi ei küsinud ja rahuldas vara arestimise taotluse. Samas esitas kannatanu ise
2. detsembril 2021 tsiviilhagi täienduse, leides, et TsMS § 208 lg 2 kohaselt tuleb kostjana menetlusse kaasata ka T. T. Niisugusest hagi täiendamisest võib järeldada, et kannatanu esialgses hagiavalduses T. T. kostjana ei käsitatud. Järelikult arestis maakohus taotlust rahuldades isiku vara, kelle vastu sel hetkel tsiviilhagi esitatud ei olnud.
3. Kujunenud olukorda on võimalik mõista selliselt, et T. T. vara arestiti, tagamaks OÜ T., F OÜ ja K. N-i vastu esitatud hagi tulevast täitmist. Siiski on niisugune võimalus välistatud, sest tsiviilhagi tagamiseks ei saa arestida vara, mis ei kuulu sellele isikule, kelle vastu esitatud tsiviilhagi tagamiseks vara arestimine toimub (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
4. märtsi
5. a määrus asjas nr 3-1-1-79-13, p 6). Teine võimalus on, et tegu oli hagi tagamisega enne selle esitamist. Selliselt on ka maa- ja ringkonnakohus situatsiooni mõistnud. Seega tuleb vastata küsimustele, kas ja millistel tingimustel on see kriminaalmenetluses lubatav.
6. Hagi tagamist enne selle esitamist kriminaalmenetluse seadustik ei reguleeri. Küll näeb sellise võimaluse ette TsMS § 382 lg 1, mis on

§ 381

lg-st 6 tulenevalt kriminaalmenetluse erisusi arvestades kohaldatav ka kriminaalmenetluses. Hagi tagamist enne selle esitamist nagu ka pärast hagi esitamist (vt eespool p 26) saab kannatanu taotleda prokuratuuri kaudu. Seejuures tuleb järgida tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korda. Riigikohus on selgitanud, et kui hageja taotleb hagi tagamist enne hagi esitamist, tuleb tal TsMS § 382 lg 1 teise lause järgi põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Kui hagi tagamise taotluses ei ole välja toodud ega TsMS § 235 tähenduses põhistatud ühtegi objektiivset asjaolu selle kohta, miks hagi kohe ei esitata, tuleb hagi tagamise taotlus jätta rahuldamata. Enne seda annab kohus hagejale TsMS § 384 lg 2 esimese lause järgi tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. veebruari
2. a määrus nr 2-19-4765/21, p 10.1). Hagi tagades määrab kohus TsMS § 382 lg 2 kohaselt tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Sellist korda oleks pidanud maakohus järgima ka käesolevas menetluses.
3. Nagu hagi tagamisel pärast selle esitamist, nii peavad ka tagamisabinõu kohaldamisel enne hagi esitamist olema täidetud määruse p-s 27 toodud hagi tagamise üldised eeldused (v.a hagiavalduse vastavus formaalsetele nõuetele, vt viidatud määrus nr 2-19-4765/21, p 10.2).
4. Jättes järgimata eespool kirjeldatud menetluskorra (p 36) ja hindamata p-des 27–30 nimetatud asjaolud, rikkusid kohtud oluliselt menetlusõigust

§ 339lg 2, aga ka TsMS § 695 ja § 669 lg 1 p 5 mõttes. Märgitu on määruste tühistamise aluseks. 6

§ 30lg 1 järgi juhib kohtueelset menetlust prokuratuur.

Seejuures ei reguleeri kriminaalmenetluse seadustik prokuratuuri struktuuri ega sea prokuratuuri pädevusele piiranguid sõltuvalt sellest, millises Eesti piirkonnas menetluse esemeks olev tegu toime on pandud. Prokuratuuriseaduse § 5 lg 3 alusel vastu võetud Vabariigi Valitsuse

1. veebruari
2. a määrus nr 46 sätestab küll ringkonnaprokuratuuride asukohad ja tööpiirkonnad, kuid sellel on eelkõige töökorralduslik tähendus. Järelikult on kaitsjate etteheide vara arestimise taotluse esitanud prokuröril pädevuse puudumise kohta alusetu. IV
3. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 390lg-st 1, § 361 lg 1 p-st 7, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2 ning Ts

MS §-st 695, § 691 p-st 3, § 692 lg 1 p-st 2 ja § 669 lg 1 p-st 5, tühistab kolleegium Viru Maakohtu

1. novembri
2. a ja Tartu Ringkonnakohtu
3. jaanuari
4. a määruse ning jätab prokuratuuri arestimistaotluse rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
5. T. T. kaitsja M. Triipan on esitanud taotluse määruskaebemenetluse kulude riigi kanda jätmiseks. Kaitsjad esitasid ringkonnakohtule kaks taotlust, milles palusid hüvitada T. T-le määruskaebemenetluses lepingulistele kaitsjatele makstud tasu kogusummas 5395,56 eurot (koos käibemaksuga), sh 2916 eurot K. Lee osutatud õigusteenuse eest ja 2479,56 eurot M. Triipani osutatud õigusteenuse eest. Mõlemad taotlused hõlmasid tasu, mis maksti kaitsjatele maakohtu määrusega tutvumise, selle analüüsi, määruskaebuse koostamise ja kohtuistungil osalemise eest. K. Lee taotlus sisaldas lisaks tasu prokuratuurile teabenõude esitamise, M. Triipaniga arutelude pidamise ja istungiks ettevalmistumise eest. K. Leel kulus õigusabi osutamiseks 13,5 tundi ja M. Triipanil 8,27 tundi. Seejuures oli K. Lee tunnitasu koos käibemaksuga 216 eurot ja M. Triipani tunnitasu koos käibemaksuga 300 eurot. 42.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuludeks muu hulgas valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu mõistliku suurusega (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

1. novembri
2. a otsus asjas nr 3-1-1-90-16, p 16). Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtte kohaselt tuleb menetlusosalisel mitme kaitsja olemasolul hüvitada tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu (viimati Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. aprilli
4. a otsus nr 1-18-158/266, p-d 89–90).
5. Kolleegium peab käesoleva asja mahtu ja keerukust arvestades mõistlikuks tunnitasuks koos käibemaksuga 140 eurot (mõistliku tunnitasu kohta vt lähemalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
6. novembri
7. a otsus asjas nr 3-1-1-98-16, p-d 14–16). Pidades silmas põhimõtet, et ka mitme kaitsja korral saab lugeda mõistlikuks vaid tasu, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks, peab kolleegium põhjendatuks õigusabiteenuse osutamist 11 tunni ulatuses. Seetõttu loeb kolleegium kaitsjatasu mõistlikuks suuruseks ringkonnakohtu menetluses 1540 eurot (sh käibemaks).
8. Riigikohtule esitatud taotluse kohaselt osutas M. Triipan seoses ringkonnakohtu määruse vaidlustamisega T. T-le õigusabiteenust 6,88 tundi keskmise tunnitasuga 300 eurot (sh käibemaks), s.o summas 2063,88 eurot. Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguse asja määruskaebemenetluses selliseid õiguslikke küsimusi, mis õigustaksid suuremat kui eespool mõistlikuks loetud 140 euro 7

§ 187lg 1 alusel riigilt T. T. kasuks välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) 8