lg 2 järgi Menetlusalune isik (kaebuse esitaja) Janek Kallavus, isikukood 37207170298, Elukoht: xxxx e-post: xxxx Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri KKB liiklusjärelevalvekeskus Menetluse liik kaebemenetlus, kirjalik menetlus LÕPPOSA 1.Jätta Janek Kallavuse kaebus rahuldamata. 2.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi 10.03.2022.a otsus väärteoasjas nr 2302,22,001449 Janek Kallavuse karistamises
lg 2 järgi rahatrahvi suuruse ja
3.Mõista Janek Kallavusele
Rahatrahv tasuda edasikaebe tähtaja jooksul kohtuvälise menetleja otsuses märgitud arvelduskontole, kohustuslik on märkida eelnimetatud otsuses märgitud viitenumber 10220225019866. 4.Mõista Janek Kallavusele
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. 5.Liiklusseaduse (
) § 127 kohaselt on Janek Kallavus kohustatud viie tööpäeva jooksul arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiameti teenindusbüroole. Edasikaebe kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus jõustub, kui 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest ei ole Riigikohtusse kassatsioonikaebust esitatud. Kaevatav otsus Janek Kallavust karistati
lg 2 järgi rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 700 eurot ja
lg 3 p 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks selle eest, et tema 29.01.2022.a kell 11.25 Ehitajate teel Tallinnas, Vilde tee-Tammsaare tee vahel, liikudes Vilde tee suunas, juhtis mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,37 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,42 mg/l +/- 0,05 mg/l. Sellise tegevusega rikkus Janek Kallavus
lg 3 nõudeid ja pani toime
Kaebus Kaebuse esitaja on nõus kohtuvälise menetleja poolt väärteoasjas esitatud teo kirjeldusega ja selle iseloomuga. Samuti nõustub täielikult karistuse üldpreventiivse eesmärgi kirjeldusega, kuid ei nõustu menetleja poolt määratud lisakaristusega. Arvesse on jäetud võtmata objektiivsed asjaolud, mis mõjutavad kolmandaid isikuid. On peres ainuke tööl käiv isik, abikaasal raske liikumispuue, täis töövõimetus. Juhtimisõigust vajab abikaasaga poes käimisel, kui ka eriarsti visiitidel. Ilma juhtimisõiguseta on ka keeruline täita töökohustusi toitlustusasutuses Xxxx, mis asub elukohast üle 30 km kaugusel, tööaegadega 09.00-00.00, 7 päeva nädalas. Siiralt kahetseb juhtunut. Kaebaja taotleb kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist osaliselt, jättes rahatrahvi muutmata või vajadusel karmistada karistust rahatrahvi suurendamise teel. Tühistada otsus lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuvälise menetleja seisukohast nähtub, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjustel puuduvad. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et karistusseadustiku (KarS) § 50 lõige 2 kitsendab liiklusseaduse §-s 224 sätestatud lisakaristuse kohaldamist ainult sellistele isikutele, kes kasutavad mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Antud juhul on liikumispuue väljastatud A. K.e nimele, mitte süüteo toimepanija Janek Kallavus nimele. Materiaalõiguse kohaldamise seisukohast ei ole esitatud tõenditel (A. K.e töövõimekaardil ja Sotsiaalkindlustusameti poolt väljastatud rasket liikumispuuet tõendav kaart) antud väärteoasja arutamisel tähtsust ning see tuleks kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS ) 2861 lõikele 1 ja lõike 2 punktile 4 ning väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-le 87 tuginedes jätta vastu võtmata. Janek Kallavus omab
Karistusregistri andmetel on eelnev rikkumine toime pandud 20.02.2021 ning 15.03.2021 on koostatud otsus, millega määrati põhikaristusena rahatrahv 150 trahviühikut ja lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmine. Harju Maakohus tühistas 15.04.2021 otsusega kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas ning määras rahatrahvi kandmise ositi 12 kuu jooksul. Sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine teenib eeskätt eripreventiivseid eesmärke, st peab tagama, et isik ei saaks enam samalaadseid rikkumisi toime panna (RKKK 18.06.2015. a otsus nr 3-1-1-5915 punkt 10). Kohtuväline menetleja on kirjeldanud, et menetlusaluse isiku organismis tuvastatud alkoholikogus (0,37 mg/l kohta) väljahingatavas õhus ei jäänud piirmäära lähedale, kus oleks võimalik, et isik ei saa oma seisundist aru. Kohtuväline menetleja on veendumusel, et tegu on toime pandud KarS § 16 lg 3 mõistes otsese tahtlusega. 0,37 mg/l kohta väljahingatavas õhus on selline kogus, mis ei saa isikule tunnetuslikult märkamatuks jääda, mida selgitab ka 2 menetlusaluse isiku jutt korduvalt alkomeetrisse puhumise kohta. Seega pidi Janek Kallavus vähemalt möönma, et ei ole sellises seisundis, mis lubab mootorsõidukit juhtida. Teos puuduvad karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 tähenduses, kergendava asjaoluna on arvestatud kahetsust. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaevatav kohtuvälise menetleja otsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebaja poolt esitatud A. K.e nimele väljastatud raske liikumispuude kaart ei tähenda, et kohtuväline menetleja oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. Määratud karistus on kooskülas KarS § 56 lõikes 1 sätestatud karistuse mõistmise üldalustega ning arvestab menetlusaluse isiku eripreventiivset prognoosi, st asjaolu, et varasem karistus ei ole menetlusalust isikut vajalikul määral mõjutanud. Samuti arvestades õiguskorra kaitsmise huvisid, menetlusaluse isiku kahetsust ning teo toimepanemist vähemalt kaudse tahtlusega, tuleb menetlusaluse isiku süü hinnata keskmisest suuremaks. Määratud rahatrahv 175 trahviühikut on eelnevast 25 trahviühiku võrra suurem, seega proportsionaalne, võttes arvesse et sanktsiooni kõrgeim määr on 300 trahviühikut.
lg 3 p 2 näeb ette lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise kolmest kuni kaheteistkümne kuuni. Kohtuväline menetleja on otsusega määranud seega juhtimisõiguse äravõtmise alla sanktsiooni keskmist määra (keskmine määr 7,5 kuud). Seega puudub kaebuses esitatud põhjendustel alus kohtuvälise menetleja otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Kohtu seisukoht Tutvunud Janek Kallavuse poolt esitatud kaebusega, kohtuvälise menetleja seisukohaga ja kontrollinud väärteoasja materjale, leiab kohus, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses. Otsustamaks Janek Kallavusele kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse õigsuse ja proportsionaalsuse üle tulenevalt tema süü suurusest, tuleb esmalt kohtul kontrollida, kas menetlusaluse isiku poolt toimepandud teos on süüteokoosseis. Nähtuvalt kohtule esitatud kaebusest ei vaidlusta Janek Kallavus mootorsõiduki juhtimist juhile keelatud seisundis väärteoprotokollis ja kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas ning lisaks süü omaksvõtule kohtule esitatud kaebuses, tõendavad rikkumist menetlusaluse isiku enda ütlused, tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükk, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus ja tunnistaja ütlused. Janek Kallavuse ütlustest nähtuvalt oli ta teel matustele, eelmisel õhtul võttis alkoholi kadunukese mälestuseks, kell 12 öösel läks magama. Hommikul sõi, tundis end hästi. Ei osanud arvata, et selline asi juhtub. Siiralt vabandab. Menetlusalune isik on esitanud ka kohtueelses menetluses vastulause, milles nähtuvalt oli ta veendunud oma puhtuses alkoholi suhtes. Oli enne sõitu korduvalt kontrollinud isikliku alkomeetriga, aparaat näitas nulli. Kui alkomeeter oleks natukenegi näidanud positiivset, poleks rooli istunud. Veelkord selgitab, et eelmine päev sai istutud, kuid ilma liigse alkoholita. Elu sees ei oleks olnud nii rumal, et oleks rooli istunud teadlikult promilliga. Tunnistaja R. R.i ütlustest nähtub, et 29.01.2022 osales ta politsei operatsioonil „Kõik puhuvad“ Ehitajate teel Vilde ja Tammsaare tee vahelisel lõigul. Kella 11.25 ajal kontrollis sõidukit xxxx registreerimisnumbriga xxxx. Juhil Janek Kallavusel näitas indikaatorvahend 0,46 mg/l kohta. Sõiduki suund oli Vilde tee suunas. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest nähtuvalt kõrvaldati Janek Kallavus sõiduki juhtimiselt alates 29.01.2022 kell 11.25 kuni kainenemiseni, kuna tema kontrollimisel liiklusjärelevalve käigus selgus, et oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis. 3 Tõendusliku alkomeetri kasutamise väljatrükist nähtub, et Janek Kallavuse joobeseisundi kindlakstegemiseks 29.01.2022 kell 11.35 kuni 11.39 kasutati tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alcotest 9510 EE, seeria nr ARKM-0086, taatlustunnistus TTRC-21/00178, mille lõplik lugem oli 0,42 mg/l, laiendmääramatus 0,05 mg/l, mistõttu oli Janek Kallavuse väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte väiksem 0,37 mg/l kohta. Antud juhul on täidetud mõõteseaduse § 5 lg 1 nõuded ja saadud mõõtetulemus kasutatav tõendina. Vastuväiteid nimetatud tõenditele Janek Kallavus esitanud ei ole. Lisaks objektiivsele teokoosseisule sisaldub Janek Kallavuse teos ka nõutav subjektiivne koosseis. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra väljahingatavas õhus (0,37mg/l), leiab kohus, et Janek Kallavus pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Nähtuvalt tuvastatud alkoholisisalduse määrast väljahingatavas õhus, samuti asjaolust, et menetlusalune isik tarvitas teadlikult alkoholi eelmise päeva õhtul, leiab kohus, et menetlusalune isik pidas võimalikuks, et ta ei tohi sõidukit juhtida, kuid sellest olenemata asus mootorsõidukit juhtima. Seda hoolimata menetlusaluse isiku vastulauses märgitust, et ta korduvalt kontrollis enda joovet, puhudes alkomeetrisse. Kui isik tundis ennast väljapuhanuna, värskena ning olles veendunud oma puhtuses alkoholi suhtes, tekitab siiski kahtlusi asjaolu, mis tingis vajaduse enne sõitu korduvalt alkomeetrisse puhuda. Kuivõrd menetlusalune isik on selgitanud, et nüüdseks on alkomeeter veelkord kalibreeritud, siis ei ole välistatud, et alkomeeter ei pruukinud näidata õigesti. Samas on igaühe enda kohustuseks hoolitseda isikliku alkomeetri õigeaegse kalibreerimise eest, et tagada kontrollimisel õige tulemus. Kuivõrd menetlusalune isik viis end alkoholi tarbides tahtlikult sellisesse seisundisse, mis välistab mootorsõiduki juhtimise ning ei veendunud seejärel piisava hoolsusega oma kainuses, on menetlusaluse isiku poolt õigusrikkumine toime pandud vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Janek Kallavus on rikkunud
lõike 3 nõudeid (mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem) ning tema poolt toime pandud tegu on õigesti kvalifitseerinud
lõike 2 järgi.
lg 2 sanktsioon annab võimaluse rikkumise toimepanijat karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni.
lg 3 annab võimaluse kohtul või kohtuvälisel menetlejal kohaldada
§-s 224 sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: 1) kolmest kuust kuni üheksa kuuni, kui isikut ei ole varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud; 2) kolmest kuust kuni kaheteistkümne kuuni, kui isikut on varem käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest karistatud. Kohtuväline menetleja karistas Janek Kallavust
Seega on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut põhikaristuse osas üle sanktsiooni keskmise määra. Lisaks põhikaristusele on kohtuväline menetleja võtnud
Seega on lisakaristus määratud alla sanktsiooni keskmist määra. Kaebuse esitaja taotleb mõistetud karistuse kergendamist lisakaristuse, s.o juhtimisõiguse äravõtmise osas ning alternatiivselt rahatrahvi suurendamist. 4 Liiklusseaduse § 69 lg 1 keelab sõidukit juhtida joobeseisundis. Väärteoasja materjalidest ja kaebusest nähtuvalt saab järeldada, et mitme tunni möödumisel alkoholi tarvitamisest oli sõiduki juhtimiselt kinnipeetud menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus endiselt alkoholi ja seda 0,37 mg/l. Kui isik peab end sellises seisundis kaineks, kujutab ta oma mõttelaadilt teatud ohtu liikluses ja näitab suhtumist liikluskorda. Kui ta aga sellises seisundis asub autot juhtima, võib temast tulenev oht muutuda reaalseks. Vaatamata menetlusaluse isiku väitele, et ta tundis ennast väljapuhanuna ja värskena, puhus ta korduvalt enne sõidu alustamist alkomeetrisse. Seega ei olnud ta veendunud, et võib sõidukirooli asuda. Menetlusalusel isikul politsei poolt kontrollimisel tuvastatud väljahingatavas õhus alkoholi piirmäära ületamine sellises suuruses on igal juhul täiskasvanud inimesele tuntav. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Isiku süü suurus sõltub alkoholisisalduse määrast (0,25-0,74). Menetlusalusel isikul tuvastati alkoholi väljahingatavas õhus 0,37 mg/l kohta. Seega võib öelda, et isiku süü
224 lg 2 mõttes on alla keskmise. Karistusandmetest nähtuvalt on menetlusalusel isikul üks kehtiv väärteokaristus
224 lg 2 järgi ja see varasem eksimine sama kvalifikatsiooniga õigusnormi vastu muudab tema süü keskmisest suuremaks. Lisaks süü suurusele arvestatakse karistuse määramisel või mõistmisel ka kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasoluga. Kohtuväline menetleja ei ole tuvastanud raskendavaid asjaolusid, kergendava asjaoluna on arvestanud kahetsust. Seonduvalt lisakaristusega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Riigikohtu lahendites on osundatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peab karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Varasema otsusega oli kohtuväline menetleja määranud lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise, kuid Harju Maakohus tühistas kohtuvälise menetleja otsuse lisakaristuse osas, jättes selle kohaldamata. Seega oli isik teadlik, millised tagajärjed võivad kaasneda taaskord samalaadse rikkumise toimepanemise korral. Hinnates Janek Kallavuse poolt toime pandud rikkumiste järjepidevust, s.o ühe aasta jooksul juba teistkordselt samalaadne rikkumine, saab järeldada, et varasemast karistusest ei ole Janek Kallavus vajalikke järeldusi teinud ning ainuüksi põhikaristusest ei piisa eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Seega on vajalik ka lisakaristuse kohaldamine, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. On oluline, et isik ka tegelikult tunnetaks oma vastutust liikluses osalejana ning saaks aru oma teo keelatusest. Kuna Janek Kallavust on eelnevalt karistatud samalaadse väärteo toimepanemise eest ja süüteo toimepanemise ajal oli karistus kehtiv, siis on ilmne, et eelnevalt mõistetud karistus ainuüksi rahatrahvi näol ei ole vajalikku mõju avaldanud ning põhjendatud on lisaks põhikaristusele kohaldada lisakaristust. Mootorsõiduki juhtimise õiguse puudumine koondab isiku tähelepanu toimepandud rikkumise tähendusele ja mõjule, samuti tema edasisele elukorraldusele. Kohus leiab, et isik peab ise oma elu korraldama viisil, mis ei tingi tema suhtes piirangute kehtestamist ja hoolitsema, et tema enda käitumise tõttu ei halveneks ei tema enda ega tema lähedaste heaolu või senini väljakujunenud elulaad. Janek Kallavus viis end teadlikult seisundisse, millises on sõiduki juhtimine keelatud ning sellega otsustas ise juba selle üle, mis sellega kaasneb, kuivõrd juhtimisõiguse saanud isikuna on ta teadlik liiklusseaduse nõuetest ja seaduses sätestatud sanktsioonidest. Veelgi enam on menetlusalune isik ka tunnetanud vahetult, millised võivad olla tagajärjed keelatud seisundis juhtimisel. Harju Maakohtu 15.04.2021.a otsusega tühistati kohtuvälise menetleja otsus 5 lisakaristuse osas, seega sai isik võimaluse muuta oma elukorraldust selliselt, et edaspidi vajadus olukorraks, mis seaks ohtu juhtimisõiguse äravõtmise. puuduks Riigikohus on üldpreventiivset eesmärki silmas pidades rõhutanud, et isik, kes eirab vaatamata korduvatele karistustele jätkuvalt ja tahtlikult liiklusseaduse nõudeid, on teistele liiklejatele ohtlik ja tema tuleb liiklusest kõrvaldada. Liiklussüüteo toimepannud isikutelt juhtimisõiguse äravõtmises ei ole midagi erandlikku, seda ei kohaldata üksnes isiku suhtes, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu (vt RKKKo 3-1-1-6-17, p 17-19). Janek Kallavus ei ole isikuks, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kaebuses toodud selgitus, et juhtimisõiguse olemasolu on talle vajalik seoses liikumispuudega abikaasa poodi ja eriarsti juurde viimiseks ja tööle sõiduks ei saa olla aluseks mootorsõiduki juhtimisõiguse kohaldamata jätmiseks. Isik, kellele juhtimisõiguse omamine on igapäevaselt vajalik, peab eelkõige ise järgima igapäevaselt liiklusseadust, et see õigus säiliks. Kui isik otsustab liiklusseaduse sätteid rikkuda, riskib ta juhtimisõigusest ajutise ilmajäämisega ning tal tuleb taluda sellest lähtuvaid negatiivseid mõjusid oma elukorraldusele. Karistuse eesmärgiks ongi mõjutada rikkujat karistuse läbi edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja kaitsta sellega liikluskorda Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-59-15 asunud seisukohale, et kui isikule on mõistetud nii põhi- kui ka lisakaristus, peavad need oma koosmõjus vastama isiku süüle. Kui isikult soovitakse juhtimisõigust ära võtta, peab talle mõistma aga põhikaristuse, mis on tema süüst väiksem, sest vastasel juhul ei ole võimalik isiku kogukaristust lisakaristusega raskemaks muuta. Riigikohtu lahendis nr. 3-1-1-59-15 punktis 12 on märgitud, et lisakaristus on üks osa karistusest ning menetleja peab ka seda mõistes või määrates lähtuma teo toimepanija süüst. Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Tuginedes Riigikohtu kriminaalkolleegiumi eelpool viidatud suunistele, leiab kohus, et kaebuse esitajale kohtuvälise menetleja otsusega määratud üle keskmise määra põhikaristus ning lisakaristuse kohaldamine
lg 3 punktis 2 sätestatud alammäärast suuremana ei ole koosmõjus proportsionaalne tema süü suurusega. Sellest tulenevalt vähendab kohus nii põhikaristust, mõistes rahatrahvi
lg-s 2 ettenähtud keskmises määras, kui ka lisakaristust, mõistes juhtimisõiguse äravõtmise
Kokkuvõtvalt jätab kohus kaebuse rahuldamata, kuid tühistab Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusväärtegude grupi 10.03.2022.a. otsuse väärteoasjas nr 2302,22,001449 põhikaristuse suuruse ja lisakaristuse pikkuse osas. Kohus juhindub väärteomenetluse seadustiku § 120 lg 1, § 132 p 2. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.