Obsah (6)

§ 76§ 121§ 65§ 64§ 75§ 77

1-15-7765 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. veebruar 2022, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-15-7765 (14922700136) Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis

§ 76, 77 ja Kr

MS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Albert Solodov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD 1. Viru Vangla esitas 04.02.2022 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega tunnistati A. Solodov süüdi

§ 121

(alates 01.01.2015 kvalifitseeritav

§ 121

lg 1) järgi ja mõisteti karistuseks kaks kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega mõistetud karistus ja

§ 64lg 1 alusel mõisteti A.

Solodovile liitkaristuseks eluaegne vangistus. Kinnipeetava karistusaeg algas 19.10.

2. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist, nimetades teda kõrgohtlikuks avalikkusele (risk ühiskonnas) ja ohtlikuks vangidele (risk vanglas). Oht seisneb kehalises väärkohtlemises, millega tekitab kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Samuti 1 1-15-7765 seisneb oht surma põhjustamises, raske tervisekahjustuse tekitamises, mis on toime pandud omakasu ja huligaansel ajendil ning teise kuriteo varjamiseks. Ohtlikkus on kõige tõenäolisem konfliktolukordade tekkimisel, alkoholi kuritarvitamisel ja materiaalselt keerulise olukorra puhul. Samuti on oht kõige tõenäolisem, kui A. Solodov ei suuda kontrollida oma emotsioone ja käitumist, millest tulenevalt võib impulsiivsuse ajel toime panna isikuvastase kuriteo. Ohtlikkust suurendab grupi mõju kinnipeetava käitumisele ja alkoholi kuritarvitamine. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 14%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 27%.
3. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Solodovi tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleb A. Solodovile katseaeg tähtajaga 10 aastat ning tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest käitumiskontroll tähtajaga 7 aastat. Lisaks tuleb A. Solodovile määrata

§ 75lg 2 p-des 2, 4 ja 8 ettenähtud kohustused.

1. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A. Solodovi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
2. Süüdimõistetu A. Solodov avaldas 08.02.2022 kohtuistungil, et soovib tingimisi ennetähtaega vabaneda. Süüdimõistetu selgitas, et ta planeerib jätkata vabaduses töötamist, luua pere ja läbi Töötukassa jätkata operaatori õpinguid. Suhtlusringkonda kuuluksid vabaduses sugulased ja inimesed kirikust. Sugulaste all peab silmas õde ja tema poega, kellega ta on suhelnud kogu karistusaja vältel ja kes on valmis talle vabaduses abiks olema. Elama plaanib süüdimõistetu minna A 1-toalisesse korterisse, kus on kõik eluks vajalikud tingimused olemas. A. Solodovi sõnul suudab ta üksinda elades toime tulla. Vanglas toime pandud kuriteo kohta selgitas A. Solodov, et intsident toimus ja oli provotseeritud konflikt, kus tema jäi süüdi. Kinnipeetava sõnul ta tõukas inimest ja tal on kahju, et niimoodi tegi. A. Solodovi sõnul nimetatud isik hiljem ütles, et ta ise provotseeris, aga prokuratuur enam avaldust vastu ei võtnud. A. Solodov märkis, et saab aru, et ka sel juhul, kui teda provotseeritakse, peab ta hoiduma vägivalla kasutamise eest teiste isikute suhtes. Leiab, et suudab pikale käitumiskontrollile edukalt alluda, kuna peale konflikti oli palju aega mõelda ja jõudis järeldusele, et see on tema jaoks ainuke võimalus ja ta tahab uut elu alustada. Alkoholist keeldus enda sõnul päris mitu aastat tagasi, ei kavatse ega hakka enam alkoholi tarbima. A. Solodov märkis, et viibib teist aastat avavanglas, kus ei ole tingimuste täitmisega probleeme, rikkumisi olnud. A. Solodov selgitas, et on üritanud vangistuse ajal kursustel eesti keelt õppida, kuid üks eksam jäi tegemata, kuna pidi valima, kas õppida või minna tööle ja ta valis töö. Riigikeelt läheb õppima, kui peaks vabanema. Süüdimõistetu sõnul soovib ta võimalust elada seaduskuulekat ja normaalset elu vabaduses. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja seisukohtadega ning kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et A. Solodovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 8.

§ 77

lg 1 kohaselt võib kohus eluaegse vangistusega karistatud isiku katseajaga tingimisi karistusest vabastada, kui süüdlane on karistusajast tegelikult ära kandnud vähemalt kakskümmend viis aastat. Kohtu käsutuses olevatest materjalidest nähtub, et A. Solodovi karistusaeg hakkas kulgema 19.10.

1. Kahekümne viie aasta pikkune tähtaeg saabus 19.10.
2. Viru Maakohtu 21.10.2019 kohtumäärusega, mis jõustus 05.02.2020, jäeti A. Solodov tingimisi enne tähtaega vabastamata. VangS § 76 lg 41 järgi kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel karistusseadustiku § 77 lõike 1 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule kahe aasta möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest, kui kohus ei 2 1-15-7765 ole sätestanud oma määruses materjalide uuesti esitamiseks lühemat tähtaega. Seega esineb alus kaaluda süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegset vabastamist. 9.

§ 77

lg 2 kohaselt arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 sätestatut.

§ 77

lg 3 kohaselt määratakse katseajaks viis kuni kümme aastat, millest vähemalt kolmeks aastaks allutatakse süüdlane

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 10.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

§ 76lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis.

1. Eluaegset vangistust kandva isiku ennetähtaegseks vabanemiseks olema kinnipeetava retsidiivsusrisk (s.o hinnang isiku soodumusele uusi kuritegusid toime panna) eriti väike, sest potentsiaalsed uued kuriteod võivad olla väga rasked (RKKKm asjas nr 1-15-400, p 9).
2. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
3. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
4. Vangla iseloomustuse kohaselt alates 20.01.2021 on kinnipeetav paigutatud Viru Vangla avavanglaosakonda. Ka on A. Solodov vanglas töötanud mitmetel ametikohtadel: xxx perioodidel 28.05.2010 – 27.08.2010; 13.12.2010 – 20.01.2011; 17.10.2011 – 02.02.2012; 03.02.2012 – 28.05.2015, 13.06.2016 – 29.03.2019 ja 04.04.2019 – 20.01.2021 xxx; 01.06.2015 – 30.08.2016 xxx; 26.01.2021 – 02.05.2021 majandustööl xxx ning alates 03.05.2021 töötab väljapool vanglat T -C OÜ-s. Tööandja poolsest tagasisidest nähtub, et A. Solodov on hea ja kohusetundlik töötaja, õpib kiiresti uusi ülesandeid ja ettevõtte soovib temaga lepingut jätkata ka peale tema vabanemist. A. Solodov osales 09.02.2009 – 27.06.2009 riigikeele A2 taseme õppes. 2010 aastal läbinud riigikeele B1 tasemeõppe. 14.02.2011 – 06.06.2011 osales riigikeele B2 taseme õppes. Keeldus kursuse lõpus oleva eksami sooritamisest. Samuti on A. Solodov läbinud mitmeid sotsiaalprogramme. Nimelt 10.03.2004 – 20.05.2004 läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. 26.10.2010 – 24.03.2011 osales eluaegset vanglakaristust kandvate kinnipeetavate tugigrupis. 02.07.2020 ja 29.07.2020 on toimunud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" jätkuvestlused ja eluaegset vanglakaristust 3 1-15-7765 kandvate kinnipeetavate tugigrupis käsitletud teemade vestlused. Mäletab toimunud programmi ja tugigrupi vestlusi hästi, seal tehtud rolliharjutusi ning videote vaatamist ja nende analüüsi. Oskab välja tuua asjaolusid, mis viisid viimase õigusrikkumiseni, oskab oma käitumist analüüsida. Saab aru, et antud olukorras oleks saanud ka muud moodi käituda. Õigusrikkumise põhjuseks toob välja pikaaegse stressiseisundi ning negatiivsete emotsioonide kuhjumise. Kinnipeetava hoiakud ja väärtused on vanglas viibitud aja jooksul oluliselt muutunud. Selle tõttu on muutunud ka tema mõtlemine ning probleemilahendusoskused. Ärritumise korral kasutab peamiselt rahustavaid mõtteid ning õpetusi religioonist. Oskab ka välja tuua viise, kuidas pikaaegase stressiga toime tulla ja oma mõtete muutmise vajaduse. Kunagisest alkoholitarvitamisest rääkides saab aru tarvitamise tagajärgedest ja tunnistab, et kuritarvitas alkoholi, kuid on kindel, et suudab edaspidi tarvitamisest hoiduda. Ajavahemikul 21.03.200929.12.2009 on osalenud psühhoteraapias eluaegsetele kinnipeetavatele. Perioodil 17.09.201026.11.2010 on läbinud taastava õiguse programmi „Tee“. Regulaarselt on toimunud kohtumised psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks: 29.06.2009, 26.10.2009, 30.03.2010, 28.04.2010, 24.05.2010, 04.06.2010, 09.09.2010, 29.09.2010, 12.12.2011, 08.03.2012, 15.01.2013, 22.09.2014, 31.10.2014, 27.04.2015, 19.10.2016, 08.11.2016, detsember 2016, jaanuar 2017, veebruar 2017, märts 2017, 07.06.2017, 30.08.2017, 15.09.
5. 27.09.2019 on läbi viidud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. Eelviimaste kuritegude episoodide ajal (
6. aastal) oli alkoholijoobes. Tulenevalt sellest, et eelviimased kuriteod on sooritatud enam, kui 25 aastat tagasi, ei arva kinnipeetav endal enam alkoholi kuritarvitamisega probleemi olevat. Kinnipeetav on seisukohal, et alkohol ei ole talle vajalik ning saab ilma selleta väga hästi hakkama. Kinnipeetav A. Solodov on leidnud enda jaoks usu ning see aitab tema sõnul tal õigel teel püsida. Kinnipeetav ei soovi alkoholi enam isegi proovida. Riskipõhise vestluse läbiviija hinnangul on kinnipeetav motiveeritud hoiduma alkoholi kuritarvitamisest ning toimunud vestlusete põhjal hindab tõenäosust, et kinnipeetav enam alkoholi ei tarbi, üsna kõrgeks. 24.10.2018, 16.01.2019, 01.03.2019 ja 21.06.2019 on toimunud läbitud sotsiaalprogrammide ja riskipõhiste vestluste jätkuvestlused. Kinnipeetav on positiivse suhtumisega ning avameelne. Enda sõnul on vangistuses viibitud aastatega kasvanud teiseks inimeseks. Kõige suurem muutus toimus tema sõnul sellel ajal, kui talle oli määratud surmanuhtlus. Kinnipeetava sõnul pani teadmine, et peab varsti surema, teda elu hoopis teise nurga alt vaatama. Kinnipeetav A. Solodov usub endasse ning loodab, et talle antakse väljaspool vanglat veel üks võimalus end õiguskuuleka inimesena näidata. Pikk vangistus on kinnipeetavale oma mõju avaldanud ning isik on tegelenud palju mõttetööga ja eneseanalüüsiga. Kinnipeetav on väga usklik, selgitas oma vaatenurki ning õpetusi, mille järgi elab. Rääkis oma elu näitel nii headest kui halbadest tegudest ja tagajärgedest, mis neile võivad kaasneda. Isiku tutvusringkond vanglast väljaspool koosneb peamiselt pereliikmetest ja usulise tegevusega seotud inimestest. A. Solodov on optimistlik tuleviku suhtes. Alates 18.02.2021 on arvel Eesti Töötukassas, kui aktiivne tööotsija ning käib regulaarselt igakuisetel nõustamiskohtumistel Eesti Töötukassas. Läbi Eesti Töötukassa on kinnipeetav suunatud tööturukoolitusele: Mootorsõidukijuhi B- kategooria koolitusele, mis toimub 02.11.202115.02.
7. Käesoleval hetkel käib samuti kinnipeetav koolitusel. Kinnipeetav on käinud 10-l korral lühiajalisel väljasõidul, mis on hinnatud eesmärgipärasteks, kuna kinnipeetav on säilitanud suhteid lähedastega ning omab toetavat tugivõrgustiku väljapool vanglat.
8. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi A. Solodov saanud ei ole. Nimetatu on positiivne asjaolu vabastamisküsimuse otsustamisel. Isiku elutingimused 4 1-15-7765
9. Vangla iseloomustusest tulenevalt A. Solodov soovib enne tähtaegselt vabaneda aadressile xxx. Rahvastikuregistri andmetel omab isik sissekirjutust eelnimetatud aadressil. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub S. Solodovile. Korteris ei ela hetkel kedagi, isik hakkab korteris elama üksi. Võlgu korteri eest ei ole. S. Solodov on nõus isiku elama asumisega antud aadressile. Enne vangistust elas koos emaga xxx. Käesoleval hetkel antud eluaset enam ei ole.
10. A. Solodov on omandanud põhihariduse T E . Edasi õppima ei asunud. Ehise 04.02.2021 väljavõttes hariduse info puudub. Riigikeelt valdab lihtsama vestluse tasemel. Viru vanglas on läbinud riigikeele algtaseme kursused ning lõpetanud riigikeele B1 taseme kursuse. B2 taseme õppes käis ajavahemikul 14.02.2011-06.06.2011, eksamit ei ole sooritanud. Kinnipeetav kinnises vanglas õppida ei soovinud, kuid avavanglaosakonnas soovib ennast täiendada. Teab, et vabaduses teda keegi tööle ei võta, kuna tal puuduvad kogemused aga hariduse olemasolul oleksid võimalused suuremad. Alates 02.11.2021 õpib T M autokoolis B-kategooria juhtimisõigust.
11. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et A. Solodovil on ennetähtaegse vabanemise korral olemas töökoht T C OÜ-s. Kriminaalhooldaja vestles telefoni teel ettevõtte personalijuhi A. M ja sai suulise kinnituse töökoha olemasolu kohta. Vestlusest selgus, et isik töötab antud ettevõttes xxx. Töökoht asub xxx. A. M sõnul tööülesannete täitmise suhtes mingeid pretensioone ei ole. 17.12.2021 T -C OÜ personalijuht A. M edastas kinnituskirja selle kohta, et T -C OÜ-s on tööl kinnipeetav A. Solodov. Kinnipeetav võeti tööle tähtajatu töölepinguga alates 03.05.2021 xxx ametikohale. Lähtuvalt eeltoodule on vabanemisel kinnipeetaval garanteeritud töökoht ja igakuine sissetulek. Enne vangistust oli majanduslik olukord kehv, puudus regulaarne legaalne sissetulek. Kinnipeetav oli noor, kui pani toime kuriteo, mille eest määrati talle karistuseks eluaegne vangistus ning sellest tingituna ei saanud töötada ja töökogemust saada. Kinnipeetav pani kuritegusid toime materiaalse kasu saamise eesmärgil. Vanglas on pikalt töötanud AS E xxx ning oli töökohaga rahul ja motiveeritud töötama. Samuti töötas majandustööl xxx, xxx ning avavanglaosakonnas xxx. Kinnipeetaval pole omandatud eriala, mis oleks abiks töö leidmisel. Kinnipeetava võimalikuks sissetulekuks vabanemisel on isiklik töötasu. Kinnipeetav on tasunud vangistuse ajal kõik rahalised nõuded. K-Raha väljavõttest nähtub, et isikul on vabanemisfondis 2000 eurot, mis on piisav, et alustada uut elu ja seni hakkama saada ning kinnipeetav saab iga kuu töötasu summas 600 eurot, millest toetab oma õde ja kasutab isiklike sisseostude tegemiseks.
12. A. Solodovi puhul esineb tõesti mitmeid positiivseid asjaolusid. Nii on ta vangistuses tegelenud nii õppimise kui töötamisega, ent mis oluline – töötamisega on ta olnud hõivatud pikema perioodi jooksul. Pikemaajaline töötamine toob kaasa järelduse sälinud tööharjumuse kohta. Ühtlasi on töötamisest saadud sissetulek taganud talle iseseisva toimetuleku. Välja toomist vajab seegi, et A. Solodov on osalenud erinevates sotsiaalprogrammides ja psühhoteraapias ning teeb käesoleval ajal B-kategooria juhiluba. Kahtlusteta omavad kaalu head ja toetavad suhted lähedastega, mis annavad täiendavad kaalu isiku vabastamiseks. A. Solodovi iseloomustuse järgi on tal olemas vabaduses töökoht ja vabanemisfondis rahalised vahendid esmaseks toimetulekuks vabaduse tingimustes. Võlakohustused tal puuduvad. Samas ei saa jätta kohus tähelepanuta asjaolu, et A. Solodov on keeldunud riigikeele B2 taseme õppes kursuse lõpus oleva eksami sooritamisest. Vabastamise võimalikud tagajärjed
13. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
14. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Solodovi on varasemalt viiel korral kriminaalkorras karistatud ning vanglakaristust kannab teist korda. Sellega seonduvalt märgib kohus, et karistusregistri seaduse § 20 lg 1 p 8 kohaselt on registri arhiivis asuvaid andmeid 5 1-15-7765 õigus saada vanglateenistusel kinnipeetava kriminogeensete riskide hindamise eesmärgil. Seega tuleneb seadusest, et kinnipeetava ohtlikkuse ja uue kuriteo toimepanemise võimalikkuse hindamisel peab vanglateenistus muuhulgas tuginema ka andmekogudest saadud informatsioonile (sh arhiveeritud karistustele), kuid kohus määruses nendele andmetele karistusregistri seaduse § 5 lg-st 2 tulenevalt tugineda ei saa. Karistusregistri andmete kohaselt on süüdimõistetul kaks kehtivat kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Solodovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
15. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval kaks kehtivat kriminaalkaristust. Teda on karistatud Ida-Viru Maakohtu 02.02.1996 otsusega mõrva eest isiku poolt, kes on varem toime pannud tapmise, omakasu motiivil, kahe või enama isiku suhtes, teise süüteo varjamise eesmärgil, mille eest liitkaristuseks mõisteti isikule surmanuhtlus, mis hiljem asendati eluaegse vangistusega. Kokkuvõtvalt põhjustas A. Solodov koos kahe kuriteokaaslasega nelja inimese surma. Nimelt tappis A. Solodov koos kuriteokaaslastega jõhkralt eaka, kepi najal liikuva naisterahva (91 aastane), arvates, et viimase kodus leidub kulda ja tulirelv. Kannatanu surm saabus selliselt, et A. Solodov lõi mitmel korral nuudiga, millel oli tinaotsik, kannatanut peapiirkonda. Kannatanu surm saabus koljuluu murrust põhjustatud koljuaju trauma tagajärjel. Kulda A. Solodov koos kuriteokaaslastega kannatanu elukohast ei leidnud. Oma kuriteo varjamiseks süütas A. Solodov koos kaassüüdimõistetuga kannatanu elukoha koos viimase surnukehaga põlema. Sarnaselt tapeti A. Solodovi ja tema kuriteokaaslaste poolt veel kaks eakat kannatanut. Muuhulgas karistati A. Solodovi veel ka selle eest, et auto ärandamise eesmärgil tapeti öösel valves olnud valvur selliselt, et A. Solodov peksis koos kaassüüdimõistetuga kannatanut, keda oli eelnevalt pudeliga pähe löödud, jalgadega pea ja keha piirkonda, kuni kannatanu kaotas teadvuse. Kuna sündmuskohal viibis ka raamatupidaja, otsustas A. Solodov koos kaassüüdimõistetuga kuriteo varjamiseks kannatanu tappa, lüües viimast metalltoru tükiga korduvalt pähe, kuni kannatanu kaotas teadvuse, pärast mida jätkas A. Solodov tema peksmist. A. Solodov arvas, et kannatanu surm saabus. Valvurist kannatanu suri teadvusele tulemata kaks kuud hiljem, raamatupidajast kannatanule tekitati aga eluohtlikke kehavigastusi.
16. Lisaks pani A. Solodov ühe kuriteo toime ka vangistuses viibimise ajal, kus eelduslikult peaks kuritegude toimepanemine olema täiesti välistatud - nimelt karistati A. Solodovi Viru Maakohtu 10.03.2016 otsusega

§ 121

järgi selle eest, et viimane kasutas koos kaaskinnipeetavaga kinnipidamiskohas kannatanu suhtes füüsilist vägivalda, pekstes viimast rusikatega kõhu ja selja piirkonda.

1. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et ajavahemikul 21.03.2009-29.12.2009 on A. Solodov osalenud psühhoteraapias eluaegsetele kinnipeetavatele. Perioodil 17.09.201026.11.2010 on läbinud taastava õiguse programmi "Tee". Regulaarselt on toimunud kohtumised psühholoogiga toimetulekuoskuste täiendamiseks. 27.09.2019 on läbi viidud vestlused alkoholi mõjust tervisele, käitumisele ja seosest kuritegevusega. Eelviimaste kuritegude episoodide ajal (
2. aastal) oli alkoholijoobes (rasked isikuvastased kuriteod). Tulenevalt sellest, et eelviimased kuriteod on sooritatud enam, kui 25 aastat tagasi, ei arva kinnipeetav endal enam alkoholi kuritarvitamisega probleemi olevat. Enne vangistust tarvitas alkoholi peamiselt pidudel ning väidab, et sõltuvust ei olnud. Isik tunnistab, et enne vangistust tarbis alkoholi, kuid väidetavalt on kaua vanglas viibinud, selle tõttu enam alkoholi tarvitamises probleemi ei näe. Kinnipeetav on seisukohal, et alkohol ei ole talle vajalik ning saab ilma selleta väga hästi hakkama. Kinnipeetav A. Solodov on leidnud enda jaoks usu ning see aitab tema sõnul tal õigel teel püsida. Riskipõhise vestluse läbiviija hinnangul on kinnipeetav motiveeritud hoiduma 6 1-15-7765 alkoholi kuritarvitamisest ning toimunud vestlusete põhjal hindab tõenäosust, et kinnipeetav enam alkoholi ei tarbi, üsna kõrgeks. Narkootikume A. Solodov ei tarvita. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
3. Vaadates A. Solodovi vangla-aastaid selgub, et ta on läbis enne
4. aastal vanglas toime pandud kuritegu rehabiliteerivatele tegevustena mh sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ja psühhoteraapia, kuid kuna isik pani uue kuriteo toime vanglas peale nimetatud tegevuste läbimist, võib asuda seisukohale, et nendel asjaoludel ei ole mõju süüdimõistetu käitumisele. Sellest tulenevalt ei saa A. Solodovi poolt kinnipidamiskohas läbitud 02.07.2020 ja 29.07.2020 on toimunud sotsiaalprogrammi "Viha juhtimine" jätkuvestlusele, omistada suuremat kaalu, kui tema varasemast elukäigust tulenevatele ohuteguritele. Vastasel korral oleks ta juba
5. aastal toime pandud kuriteost teinud vajalikud järeldused ning tegelenud oma agressiivsuse ja vägivalla kasutamise probleemiga. Selle asemel suunas ta vanglas oma energia aga hoopis uue kuriteo toimepanemisele.
6. Kohtu hinnangul süvendab uue kuriteo riski ka asjaolu, et isik käitub hetketuju ajel. Nii tuleneb vangla koostatud iseloomustusest, et õigusrikkumise põhjuseks toob A. Solodov välja pikaaegse stressiseisundi ning negatiivsete emotsioonide kuhjumise. Toimunud kohtuistungil selgitas A. Solodov vanglas toime pandud kuriteo osas, et toimus provotseeritud konflikt, kus ta teist inimest tõukas. Seega ta ei suuda ennast kontrollida kui teda provotseeritakse. Isik õigustab oma käitumist ja kaldub süüdistama teisi inimesi oma agressiivses käitumises. A. Solodov ei ole nii käesolevalt kui ka varasemalt ei mõelnud oma tegude tagajärgedele, kuna arvestas vaid oma vajadusi. Otsib teiste käitumises süüdistusi, mitte enda käitumises. Seega puudub ka veendumus, et süüdimõistetu suudab oma käitumist juhtida. Uute kuritegude toimepanemist võib A. Solodovi puhul soodustada ka alkoholi kuritarvitamine, sest varasemad kuriteod (v.a kinnipidamiskohas sooritatud kuritegu) pani ta toime alkoholijoobes.
7. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et A. Solodov ei ole seni kõiki vangla poolt pakutud võimalusi kasutanud – ta on keeldunud riigikeele B2 taseme õppes kursuse lõpus oleva eksami sooritamisest. Ka keeleõppe pooleli jätmine näitab pigem vähest motivatsiooni omandada riigikeelt, mis annaks väljaspool vanglat parema positsiooni tööturul. Kui A. Solodov tegeleks eesti keele õppega, siis aitaks see tal tulevikus vangistuselt vabanedes oluliselt paremini ühiskonnas hakkama saada.
8. A. Solodov nimetas toimunud kohtuistungil enda tugivõrgustikuna sugulasi, kellega ta on suhelnud ka kogu karistusaja vältel. Paraku ei ole põhjust asuda ka seisukohale, et varasemalt puudus isikul sugulaste toetus, mistõttu on selle positiivne mõju käitumise muutmisele samuti vaieldav. Lähedased ei ole suunanud/hoidnud süüdimõistetu käitumist õiguskuulekana.
9. Kohus arvestab sedagi, et vangla iseloomustuse järgi anti 20.01.2021 A. Solodovile võimalus kanda mõistetud karistus avavangla tingimustes. Kohus leiab, et kuigi on positiivne, et avavanglas viibitud perioodil ei ole täheldatud tema suhtes probleeme distsipliinirikkumistega, siis jääb avavanglas viibitud veidi üle ühe aasta pikkune aeg tõsikindlate järelduste tegemise jaoks napiks. Kohus leiab, et korduvalt kriminaalkorras karistatud A. Solodovi puhul kannab karistuse ja kinnipeetava taasühiskonnastamise eesmärke paremini see, kui ta jätkab vangistuse kandmist avavanglas, kus ta saab suurema kontrolli tingimustes kinnistada positiivseid muutusi.
10. Kohtu hinnangul nõuavad nii pika kuritegeliku minevikuga isiku puhul positiivsed muutused pikemat kinnistamist. Kui isegi ligi 20 aastat vanglas range järelevalve all viibimine ei hoidnud isikut uut kuritegu toimepanemast, siis ei saa kohus olla veendumusel, et kriminaalhooldus seda käesoleval ajal suudaks. A. Solodovi seniks kantud karistusaeg pole kohtu veendumusel proportsionaalne ja korrelatsioonis tema poolt toime pandud tegude 7 1-15-7765 ebaõiglusmäära ning temast lähtuva ohtlikkusega ja kohus ei pea A. Solodovi senist rehabilitatsiooni piisavaks, et allutada teda vangistusest erinevale karistuse kandmise viisile.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Solodovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8