Obsah (8)

§ 184§ 64§ 68§ 418§ 58§ 21§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 21. aprill 2022 Kriminaalasja number 1-21-2470 Kohtukoosseis Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik, Aarne Sarjas Kriminaalasi Igor

§ 184

lg 2 p 1 ja § 418 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)

1. augusti
2. a otsus Apellatsiooni esitaja Igor Geraskini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Teised apellatsioonimenetluse Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör Mari Luuk pooled Süüdistatav Igor Geraskin Isikukood: 39309072531; kodakondsuseta; elukoht: XXX; asukoht: viibib vahi all Viru Vanglas RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. augusti
5. a kohtuotsus osaliselt, see on Igor Geraskini süüdi tunnistamises ja karistamises

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning

§ 64lg 1 alusel moodustatud liitkaristuse osas.

1. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
2. tunnistada Igor Geraskin süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning mõista talle karistuseks 6 (kuus) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust. 2.2.

§ 64

lg 1 alusel mõista Igor Geraskinile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 7 (seitse) aastat vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning lugeda Igor Geraskini karistuse kandmise alguseks tema kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o

1. detsember
3. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
4. Igor Geraskini kaitsja apellatsioon rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. I. SÜÜDISTUS
5. Igor Geraskinit süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 184 lg 2 p 1 järgi selles, et tegutsedes grupis koos tuvastamata isikutega, omandas ta ajavahemikul

1. veebruarist 2020 kuni
2. augustini 2020 täpselt kindlaks tegemata ajal ning kohas suures koguses amfetamiini massiga 1346,9 grammi. Omandatud narkootiline aine oli pakendatud nelja plastmasskarpi, mida Igor Geraskin hoidis ja mille ta vedas
3. augustil 2020 sõiduautoga Ford Focus (registreerimisnumbriga XXX ) garaažiboksi nr 4, mis asub aadressil Kohtla-Järve linn, XXX . Pakendatud narkootilise aine leidsid politseiametnikud
4. septembril 2020 samas kohas toimunud läbiotsimiste käigus ning võtsid selle ära. Samuti leiti Igor Geraskini kinnipidamisel
5. detsembril 2020 tema pükste taskust kaks soonkinnisega kilekotti, millest ühes oli 5 kollast värvi MDMA tabletti ning teises kokaiin. Oma tegevusega pani Igor Geraskin toime isikute grupis narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise, s.o omandamise, hoidmise valdamise ja vedamise. 1.
6. Veel süüdistatakse Igor Geraskinit selles, et tema, omamata relvaseaduse (RelvS) § 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud relvaluba ning RelvS § 32 lõigetes 1 ja 2 sätestatud vastavat relva soetamisluba, soetas kohtueelses menetluses tuvastamata ajal, kohas ja isikult revolvri Nagan ja 15 laskekõlblikku 7,62x38R kaliibrilist revolvripadrunit. Revolvrit ja selle padruneid hoidis Igor Geraskin enda valduses ja kandis õlakotiga kaasas kuni
7. detsembrini 2020, mil need Politsei- ja Piirivalveameti poolt teostatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. II. MAAKOHTU OTSUS
8. Viru Maakohtu
9. augusti
10. a otsusega tunnistati Igor Geraskin süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja mõisteti talle karistuseks 9 aastat 6 kuud vangistust, ning

§ 418

lg 1 järgi, mille eest karistati teda 1 aasta pikkuse vangistusega.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõisteti liitkaristuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja loeti karistuse kandmise algusajaks tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg

1. detsembrist
2. Samuti lahendas maakohus asitõendite, konfiskeerimise ja menetluskuludega seotud küsimused.
3. Kuivõrd süüdistatava kaitsja on apelleerinud kohtuotsuse üksnes narkootilise aine käitlemist puutuvas osas, on järgnevalt kajastatud vaid sellekohased maakohtu põhjendused.
4. Viru Maakohtu hinnangul leidis tõendamist, et Igor Geraskin tegeles narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega ning tegi seda isikute grupis. Esimese astme kohtu sellekohased põhjendused olid lühidalt järgmised. 4.
5. Jälitustoiminguga fikseeriti, et
6. augustil 2020 kell 11.47–11.50 käisid XXX , KohtlaJärve garaažiboksi nr 4 juures V.P. ning Igor Geraskin, sisenedes umbes 30 sekundiks garaaži. Ühtlasi fikseeriti jälitustoiminguga see, et garaažiboksist lahkudes võttis Igor Geraskin V.P. ilt 2 garaaživõtme. Seda kinnitab ka kohtus üle kuulatud tunnistaja V.P. , kes ütles, et võtme võttis temalt Igor Geraskin. 4.
7. Järgmisel päeval ehk
8. augustil 2020 teostatud sama paikkonna varjatud jälgimisega fikseeriti, et kell 11.01 liikus garaažiboksi juurde Igor Geraskin ning viis garaaži kilekotis oleva amfetamiini. Jälitustoimingu protokollis on fikseeritud seegi, et pärast garaažist väljumist (kell 11.07) kirjutab ja helistab Igor Geraskin kellelegi. Kuni läbiotsimiseni ei käinud selles garaažiboksis mitte keegi. Pärast seda, kui Igor Geraskin oli narkootilise aine garaaži viinud, teostati
9. septembril 2020 läbiotsimine, mille käigus avastati sealt rohelise joonistusega valget värvi kilekott. Kilekotis oli 4 pakki amfetamiini, mis kaalusid vastavalt 696,26 ja 1109,16 ja 1107,16 ja 1245,68 grammi. Pakenditelt võeti puuteproovid DNA ekspertiisi teostamiseks. 4.
10. Ekspertiisiakt nr 20E-AN1168 kinnitab, et läbiotsimisel leitud ja ära võetud aine puhul on tegemist amfetamiiniga. Ekspertiisiaktist nähtub seegi, et narkootilise aine kaal on kuivamise tõttu vähenenud, kuna alguses oli see pastataoline.
11. septembril 2020 leiti garaažist kokku 1346,9 grammi valget ainet, mis sisaldas 95-97 protsenti amfetamiinsulfaati. Puhas amfetamiinisisaldus amfetamiinsulfaadis oli 73,4%. Seega oli selles puhast amfetamiini 958 grammi. 4.
12. Kohtueelses menetluses teostati ka arstlik kohtutoksikoloogiaekspertiis. Ekspertiisiakti nr 20E-LÕX0159 kohaselt oleks leitud ja ära võetud amfetamiinikogusest piisanud narkootilise aine joobe tekitamiseks 7369 inimesele. 4.
13. DNA-ekspertiisid – 20E-GE0932, 20E-GE1187 ja 20E-GE1280 tõendavad, et läbiotsimisel garaažiboksist avastatud pakenditel, mille sees oli suur kogus amfetamiini, olid Igor Geraskini DNA-jäljed. 4.
14. Kohtus üle kuulatud tunnistaja D.Š. i ütlustest nähtub, et Igor Geraskin oli talle öelnud, et amfetamiin, mille politsei
15. septembril 2020 ära võttis, oli tema oma. Samuti muretses Igor Geraskin tunnistaja sõnul selle pärast, et narkootiliste ainete pakil võib olla tema DNA, mis hiljem ekspertiisi käigus ka kinnitust leidis. 4.
16. Seega on jälitustoimingu protokollide, ekspertiisiaktide ja tunnistaja ütlustega kogumis tõendatud, et just Igor Geraskin transportis amfetamiini garaaži. Kõige olulisem küsimus on aga see, kas Igor Geraskinile saab ette heita grupis tegutsemist koos eeluurimisel tuvastamata isikutega. Maakohus nõustus prokuröri käsitlusega, et isiku süüditunnistamist grupiviisilises kuriteos ei välista teiste grupiliikmete tuvastamata jäämine. 4.
17. Igor Geraskinile etteheidetav tegu on konkreetsete narkootilise aine koguste omandamine, vedamine tema kasutuses oleva sõidukiga ning selle hoidmine eelnimetatud garaažiboksis kuni selle äravõtmiseni politsei poolt. On ilmselge, et sinna garaaži Igor Geraskin narkootilist ainet jätta ei plaaninud. Süüdistatav ja tema eeluurimisel tuvastamata ühe või mitme kaasosalise plaan teenida varalist kasu narkootiliste ainete müümisest jäi katki, sest politsei võttis narkootilise aine ära. Nii suuri koguseid ei omandata isiklikuks otstarbeks ning arvestades amfetamiini sisaldust pulbris, ei omandata selliseid koguseid ka otse tänavamüügiks. Seega polnud Igor Geraskin enne kinnipidamist lihtne tänavadiiler. Selleks, et selline kogus jõuaks tänavamüüki, tuleb seda lahjendada. Käesolevas kohtuasjas teostatud ekspertiis näitab, et sellest amfetamiinikogusest saanuks narkootilise joobe rohkem kui 7000 inimest. 3 4.
18. Oluliseks tuleb pidada tõsiasja, et narkootilise aine soetamiseks on vaja finantsvahendeid. Kohtus uuritud Igor Geraskini ja tema lähedaste pangakontode kohaselt puudusid süüdistataval seesuguse narkootilise aine ostmiseks tarvilikud rahalised vahendid. Tema sissetulek pärast vabanemist
19. aasta veebruarist kuni kinnipidamiseni oli ainult 652,7 eurot, millest kõik läks kohtutäiturile. Kontolt ei nähtu, et isik oleks tasunud oma arvelt igapäevakulutuste eest. Ka tema elukaaslase sissetulek poleks võimaldanud sellises kogustes narkootilise aine soetamist. 4.
20. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel on Eesti kuritegelikul turul amfetamiini hind jaemüügis on 15–20 eurot grammi eest ja hulgihind 4–6 eurot grammi eest. Seega oleks Igor Geraskin saanud temalt leitud ja äravõetud narkootilise aine 1346,9 g amfetamiini realiseerimisel kriminaaltulu 20203,50-26938,00 eurot. Kuna Igor Geraskinil endal rahalised vahendid narkootilise aine omandamiseks puudusid, osundab see otseselt sellele, et leitud ja ära võetud amfetamiini soetamist finantseeris keegi kolmas isik (või isikud). Sellele viitab ka asjaolu, et narkootilise ainete pakenditelt leiti ka tuvastamata isiku DNA-d. Eeltoodust järeldub, et tegemist on olnud grupiviisilise narkootilise aine käitlemisega. 4.
21. Narkootilise aine suures koguses käitlemise pani Igor Geraskin toime kavatsetult. Seda kinnitab tema sihikindel käitumine päev enne garaaži minemist – ta hankis endale sõbra vahendusel koha, kuhu narkootiline aine peita. Tegemist oli läbimõeldud ning plaanitud kuriteoga, kus süüdistataval oli selge siht ja tegevusplaan, mille narkootilise aine politsei poolt äravõtmine ära rikkus. Sellises koguses amfetamiini soetamine ei ole juhukuritegu ning niisugust kogust ja sellisel viisil pakendatud narkootilist ainet ei omandata juhuslikult. Tuginedes kriminoloogilisele kogemusele, saab väita, et sellises koguses narkootilisi aineid usaldatakse vaid isikutele, kes täidavad narkootiliste ainete käitlemise ahelas kindlat rolli ja on reeglina ära teeninud kuriteo organisaatorite usalduse. Arvestades narkootilise aine kogust ja kangust, ei ole alust kahelda, et kuriteo organisaatorite usalduse oli Igor Geraskin ka pälvinud.
22. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. 5.
23. Igor Geraskini tegevuses ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid. Süüd raskendava asjaoluna

§ 58p 1 mõistes tuleb hinnata tegutsemist omakasu ajendil.

Igor Geraskini tegevus oli kaalutletud ning läbimõeldud. Kogumis suurendab see süü suurust. 5.2.

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest ette nähtud sanktsioon on kolm kuni viisteist aastat vangistust. Seega on sanktsiooni keskmiseks määraks 9 aastat. Arvestades Igor Geraskini teopanust ja asjaolu, et tegemist on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda varasemad vangistused ei ole mõjutanud õiguskuulekalt käituma, tuleb nõustuda prokuröri karistusettepanekuga karistuse liigi ja määra osas, milleks on 9 aastat ja 6 kuud vangistust. See vastab Igor Geraskini süüle, karistuse kohaldamise põhimõtetele ja eesmärkidele. III. APELLATSIOON 6. 12. oktoobril 2021 esitas Igor Geraskini kaitsja vandeadvokaat Sergei Politšev Viru Maakohtu 4. augusti 2021. a otsuse peale apellatsiooni. Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles Igor Geraskin tunnistati süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi, ning palub uue otsuse tegemist, millega tunnistataks Igor Geraskin süüdi

§ 184lg 1 järgi.

Ühtlasi taotleb 4 kaitsja Igor Geraskini karistuse kergendamist ning menetluskulude riigi kanda jätmist. Apellatsioonis esitatud põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. 6.

1. Igor Geraskinile esitatud süüdistus ei sisalda informatsiooni, millise konkreetse toimingu teostas süüdistatav grupis koos teiste isikutega – oli see omandamine, hoidmine või vedamine või kõik koos. Kuna süüdistus pole selge ja konkreetne, on rikutud süüdistatava kaitseõigust. 6.
2. Igor Geraskin andis ütlusi, et ta leidis suure koguse amfetamiini. Kohus ei ole analüüsinud süüdistatava ütlusi ega neid hinnanud. Kohtuotsusest võib aru saada, et kohus ei pea süüdistatava ütlusi usaldusväärseteks. Sel juhul peaks põhjendama, mis põhjusel. 6.
3. Kuigi maakohtu hinnangul viitab grupis tegutsemisele see, et Igor Geraskinil puudusid rahalised vahendid amfetamiini omandamiseks, ning see, et narkootilise aine pakenditelt leiti tuvastamata isiku DNA-d, jättis kohus tähelepanuta mitu asja. Esiteks nähtub süüdistatava ütlustest, et ta mitte ei ostnud narkootilist ainet, vaid leidis selle. Samas ei nähtu süüdistusest, et Igor Geraskin oleks amfetamiini ostnud. Kohus on niisugused järeldused rajanud vaid eeldustele. 6.
4. Asjaolu, et Igor Geraskini ja tema lähedaste pangakontodel ei olnud rahalisi vahendeid, et soetada selline kogus narkootilist ainet, pole piisav tõendamaks, et amfetamiini soetamist toetas keegi kolmas isik. Isegi kui eeldada, et Igor Geraskin ostis narkootikume, ei saa automaatselt järeldada, et keegi kolmas isik finantseeris amfetamiini ostmist. Samuti on üldteada, et kõiki oste ei tehta pangakontodel olemasoleva raha eest. Raha võib saada ka laenamise teel. Kohus ei ole tuvastanud, millise rahasumma eest võib osta 1349,9 grammi amfetamiini. 6.
5. Kohtuotsuses ei ole põhjendatud, kuidas osutab asjaolu, et narkootilise aine pakenditelt leiti tuvastamata isiku DNA-d, sellele, et amfetamiini soetamist finantseeris keegi kolmas isik. DNA-ekspertiisi käigus selgus üksnes, et proovidest saadud tulemused ei ole seostatavad Igor Geraskini DNA-profiiliga. Narkootiline aine oli karpides, millised olid läbipaistvas kilekotis. Selliseid kilekotte kasutatakse igapäevaelus ja neid võib saada koos isikute bioloogilise materjaliga, kes ei ole kuriteoga seotud. 6.
6. Kohtu käsitlus ja mõttekäik ning kriminoloogilisele kogemusele tuginemine ei ole tõend kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 63 lg 1 tähenduses. Pole aru saada, miks ei võinuks Igor Geraskin olla tänavadiiler ning müüa iseseisvalt 1349,9 grammi amfetamiini. Tunnistaja D.Š. i ütlusest nähtub, et Igor Geraskin väitis talle, et garaažist leitud amfetamiin kuulub talle. Kohus on jätnud tunnistaja ütlused hinnanguta. 6.
7. Lähtudes seisukohast, et süüdistatava Igor Geraskini tegevus tuleb kvalifitseerida

§ 184lg 1 järgi, tuleb ka selle järgi mõista karistus.

Arvesse tuleb võtta karistust kergendava asjaoluna seda, et süüdistatav tunnistas oma süüd. Ta tegi seda osaliselt, kuna ei tegutsenud isikute grupis. Samuti tuleb arvestada, et amfetamiin võeti ära ja ei müüdud edasi teistele isikutele narkojoobe tekitamiseks.

2. jaanuaril 2022 esitas prokuratuur Igor Geraskini kaitsja apellatsioonile vastuse, milles palus ringkonnakohtul jätta Viru Maakohtu
3. augusti
4. a otsus muutmata ning apellatsioon rahuldamata. Kohus on otsuse tegemisel hinnanud esitatud dokumentaalseid ja isikulisi tõendeid ning tuginenud üldinimlikule, kriminalistikalisele ja kriminaalmenetluslikule 5 kogemusele kogumis ning esitanud kohtuotsuse põhiosas kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid. Seega vastab kohtu käsitlus KrMS § 312 punktidele 1 ja
5. Prokuratuuri põhiseisukohad olid lühidalt järgmised. 7.
6. Kaitsja etteheited süüdistusele on alusetud. Süüdistusest on võimalik välja lugeda, et Igor Geraskin tegutses grupis koos tuvastamata isikutega, omandades kindlaks tegemata ajal, kohast ja isikutelt suures koguses amfetamiini. Isikute grupis tegutsemine ei tähenda, et kõiki tegevusi tuleb grupi liikmetel üheskoos teha. Igor Geraskini ülesandeks oli amfetamiini omandamine, selle vedamine garaažiboksi ning hoidmine peidikus, kuni selle realiseerimiseni ja tulu teenimiseni. Kuivõrd politsei leidis garaažiboksi läbiotsimisel narkootilise aine üles ja võttis selle ära, jäi grupi ja selle liikme Igor Geraskini soovitud teoplaan realiseerimata. 7.
7. Arusaamatuks jääb apellandi väide, et süüdistuse sõnastuse tõttu ei olnud süüdistataval võimalik ennast kaitsta. Ta kasutas õigust ütlusi mitte anda, mis ei tähenda kaitsevõimaluse puudumist. Igor Geraskin ei ole andnud ütlusi, nagu oleks ta leidnud suures koguses amfetamiini. Järelikult puudus maakohtul vajadus selliste olematute ütluste ümberlükkamiseks ja analüüsimiseks. Kohtuistungil avaldati isiku eeluurimisel antud ütlused, mis sellist teavet ei sisalda. Kaitsja on ilmselt avaldatud ütlusi valesti tõlgendanud. 7.
8. Prokuratuur nõustub sellega, et Igor Geraskinile ei ole esitatud süüdistust amfetamiini ostmises, kuna selle soetas keegi kolmas isik grupi liikmetest, peale mida edastati see süüdistatavale. Maakohus on tuvastanud garaažiboksist leitud amfetamiinikoguse jaemüügi hinna. Eraldi ei ole kohtuotsuse vaja välja tuua ostuhinda. IV. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse, kaitsja apellatsiooni, prokuratuuri vastuse ja kriminaalmenetluses kogutud tõenditega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse ebaõige kohaldamise tõttu. Vastavalt KrMS § 340 lg-le 1 teeb ringkonnakohus apellatsioonis esitatud taotlusest lähtudes tühistatud osas uue otsuse.
10. Vaidlust pole selles, et Igor Geraskin käitles ebaseaduslikult suures koguses amfetamiini. Seda tunnistab ka süüdistatav ise. Küll aga leiab tema kaitsja, et mainitud kuriteo sooritas Igor Geraskin üksinda, mitte grupiviisiliselt. Seega tuleb järgnevalt analüüsida, kas maakohus järeldas olemasolevate tõendite pinnalt korrektselt, et Igor Geraskin tegutses isikute grupis, millest tulenevalt tuleb tema käitumine kvalifitseerida

§ 184lg 2 p 1 järgi.

1. Maakohus luges tõendatuks, et Igor Geraskin tegutses grupis koos eeluurimisel tuvastamata isikutega. Iseenesest on õige maakohtu ja prokuratuuri seisukoht, et isiku süüditunnistamist grupilises kuriteos ei välista see, et kaastäideviija isik on jäänud kohtueelsel uurimisel tuvastamata. Õige on ka see, et grupi liikmetel on tööjaotus ja nad tegutsevad kooskõlastatult ning grupi liige ei pea täideviijana ise realiseerima kuriteo objektiivse koosseisu tunnuseid, kuid tema teopanus peab olema oluline. Milles seisnes aga käesolevas asjas tuvastamata isiku teopanus amfetamiini käitlemisse, ei ole võimalik süüdistusest aru saada, selles tuleb kaitsjaga nõustuda. Süüdistuse teokirjelduses on välja toodud, et Igor Geraskin tegutses grupis koos tuvastamata isikutega. Sellele järgneb kirjeldus, millised olid need teod, mida tegi Igor Geraskin amfetamiini käideldes: omandas, hoidis ja vedas garaažiboksi, kust see läbiotsimisel ära võeti. 6
2. Esimese astme kohtu järeldus, et Igor Geraskin pani kuriteo toime isikute grupis tugines kokkuvõtlikult sellele, et tal puudusid varalised vahendid nii suure koguse amfetamiini hankimiseks. Samuti sellele, et omandatud amfetamiini suur hulk ja kõrge kontsentratsioon välistavad võimaluse, et tegemist olnuks isiklikuks otstarbeks või otseseks tänavamüügiks mõeldud narkootikumiga. Sellist seisukohta kinnitas maakohtu hinnangul seegi, et narkootilise aine pakenditelt tuvastas ekspertiis lisaks Igor Geraskinile ka tuvastamata isiku DNA-d.
3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu niisugused argumendid aga napid ega lükka ümber kahtlust kaitseversiooni paikapidavuses, mille kohaselt tegutses Igor Geraskin üksinda. Kohtukolleegium põhjendab oma arvamust järgnevalt.
4. Sellest, et Igor Geraskini ning tema lähedaste pangakontode väljavõtete kohaselt puudus süüdistataval raha temalt ära võetud amfetamiini soetamiseks, pole võimalik tõsikindlalt järeldada, et ta tegutses grupis. Oma viimases sõnas ütles Igor Geraskin, et kuigi narkootikum oli kallis, otsustas ta selle pealt teenida (kd 1, tl 54 pd). Ei saa täielikult välistada võimalust, et ta hankis kuskilt raha – näiteks kelleltki laenates – ning ostis selle eest amfetamiini, et seda raha teenimise eesmärgil edasi müüa. Ostes amfetamiini hulgihinnaga 4-6 eurot gramm, oleks Igor Geraskinil olnud võimalik seda soetada 5388-8081 euro eest, mis ei ole narkootiliste ainete äris väga suur summa. Kohtupraktikas on leitud, et süüdistatavale narkootilist ainet müünud isik pole

§ 184mõttes käsitatav kuriteo kaastäideviijana.

Nii on Riigikohus öelnud: „Asjaolu, et ostja ja müüja lepivad omavahel kokku narkootilise aine müümise ning üleandmise tingimustes, ei anna alust vaadelda kõnealust käitumist ühise ja kooskõlastatud tegevusena

§ 21lg 2 esimese lause mõttes.“ (vt RKKKo 3-1-1-38-11, p 22).

1. Jääb arusaamatuks, kust pärineb kaitsja väide, nagu oleks süüdistatav öelnud, et ta leidis amfetamiini. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollis on Igor Geraskin selgitanud, et ta leidis kollased tabletid ning beežikat värvi aine päev enne tema kinnipidamist (kd 3, tl 79). Mainitud tablettide ja ainena ei pidanud süüdistatav silmas mitte garaažiboksi paigutatud amfetamiini, vaid tema taskust leitud MDMA tablette ja kokaiini.
2. Maakohus leidis, et Igor Geraskin ei olnud lihtne n-ö tänavadiiler, kellele usaldatakse korraga vaid väike kogus ainet. Sellega saab nõustuda, arvestades asjaolu, et sellest piisanuks joobe tekitamiseks umbes 7500 inimesele. Küll aga ei saa sellest tõsikindlalt järeldada, et Igor Geraskinil ei olnud soovi ja võimalust hakata amfetamiini edasi müüma ka suuremate koguste kui üksikute dooside kaupa (nt 50 g või 100 g kaupa) ja ikkagi kogu teenitud tulu endale jätta. Süüdistatava korterist leitud elektroonilised kaalud kinnitavad samuti, et tal oli võimalik amfetamiini väiksemate kogustena edasi müüa, vajadusel samuti doosideks jagada. Asjaolu, et nimetatud kaalu kasutati mh amfetamiini kaalumiseks, tõendavad sellel leiduvad amfetamiini jäljed (narkootilise aine ekspertiis, kd 3, tl 8-9). Ka tunnistaja D.Š. i ütlused kinnitavad Igor Geraskini väidet, et garaažist leitud amfetamiin kuulus viimasele.
3. 30.10.2020 koostatud DNA-eksperiisi aktist (kd 2, tl 45-67) nähtub, et garaažiboksi nr 4 aadressil Kohtla-Järve linn, XXX ära võetud esemetelt (kummikindad, pakendid) võetud proovidest leiti teiste isikude DNA-d, sh nii tunnistajana üle kuulatud V.P. i oma kui ka tundmatutelt isikutelt pärinevat. Täiendavalt esitati võrdlusmaterjalina Igor Geraskini DNAproovid ning eksperdi arvamuse kohaselt (kd 2, tl 70-79) saadi paberkotilt võetud proovides kahel juhul DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Ühel juhul ei saa välistada ja teisel juhul kindlalt välistada Igor Geraskinilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis segaproovides. V.P. i DNA olemasolu esemetel on ringkonnakohtu arvates seletatav sellega, et nimetatud garaaž oli tema valduses. Ta tunnistas kohtus ütlusi andes, et 7 käis seal koristamas, mööblit viimas, ühe korra Igor Gersakiniga diivanit vaatamas ja andis talle garaaži võtme enne seda kui sealt leiti amfetamiini. Asjaolu, et amfetamiinipakenditelt leiti ekspertiisi käigus ka tuvastamata isiku DNA-d, ei tõenda ringkonnakohtu hinnangul seda, et Igor Geraskin tegeles amfetamiini käideldes koos tuvastamata isikuga. On igati võimalik, et narkootilise aine pakenditel olev bioloogiline materjal, mis ei pärinenud Igor Geraskinilt, võis sinna sattuda narkootilise aine müüjalt või seda müüja jaoks pakendanud isikult. Mingeid tõendeid, mis selle väite kummutaksid, kohtule esitatud ei ole.
4. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt välja toodud tõendid ja argumendid ei ole piisavad selleks, et tunnistada Igor Geraskin süüdi amfetamiini käitlemises isikute grupis. Seetõttu on kohtukolleegium seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, kui jättis Igor Geraskini süüdiolekus tõusetunud kahtlused KrMS § 7 lg 3 alusel tema kasuks tõlgendamata. Ringkonnakohus parandab selle vea ning kvalifitseerib Igor Geraskini tegevuse ümber

§ 184lg 1 järgi.

18. Kuivõrd Igor Geraskini tegevusele teise õigusliku hinnangu andmine toob endaga kaasa maakohtu poolt mõistetud karistuse tühistamise, on tarvis Igor Geraskinile mõista ka uus tema teo süüle vastav karistus. 19.

§ 184

lg 1 näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, mis tähendab, et sanktsiooni keskmiseks määraks on viie ja poole aasta pikkune vangistus. 20.

§ 56lg 1 ls 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Igor Geraskini süü on ringkonnakohtu hinnangul suur, arvestades käideldud narkootilise aine väga suurt kogust ning selles puhta amfetamiinsulfaadi kõrget kontsentratsiooni. Kuna

§-s 184 sätestatud kuriteokoosseisuga kaitstavaks hüveks on rahvatervis, mõjutab süü suurust ennekõike rahvatervise ohustamise määr. Peaasjalikult sõltub see ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest: mida ohtlikum ja suurem on käideldud uimasti kogus, seda suurema hulga inimesteni võib see eelduslikult jõuda ning seda suuremat kahju nende inimeste tervisele põhjustada. Ehkki Igor Geraskin ei jõudnud temalt ära võetud amfetamiini kellelegi edasi anda, oli narkootilise aine kogus siiski sedavõrd suur, et sellest piisanuks narkojoobe tekitamiseks enam kui 7000 inimesele. Asjaolu, et narkootiline aine ei jõudnud tarbijateni, süüdistatava süüd ei vähenda, kuna see ei olnud tema otsus, vaid amfetamiin leiti ja võeti politsei poolt ära. 21. Maakohus arvestas karistuse mõistmisel põhjendatult süüd raskendava asjaoluna

§ 58p 1 alusel seda, et Igor Geraskinit ajendas narkootikume omandama omakasu.

Kuna Igor Geraskin soovis tema valduses olnud amfetamiini müügiga teenida kuritegelikku tulu, muudab see tema kuriteo veelgi hukkamõistetavamaks. 22. Kaitsja leiab, et Igor Geraskini puhul tuleks karistust kergendava asjaoluna arvestada süü tunnistamist. Ringkonnakohus sellega ei nõustu.

§ 57

lg 1 p 3 näeb karistust kergendava asjaoluna ette süü tunnistamisele ilmumise, puhtsüdamliku kahetsuse või süüteo avastamisele kaasaaitamise. Ehk teisisõnu tuleks süü tunnistamine kergendava asjaoluna kõne alla juhul, kui isik ise teeb oma teo kohta vabatahtlikult avalduse, pöördub õiguskaitseorganitesse, tehes sellega süüteo avastamise lihtsamaks. Käesolevas asjas midagi sellist ei ole. Karistust kergendava asjaoluna ei ole käsitletav süü omaksvõtt pärast kõigi süüstavate tõendite kogumist. 23. Arvestades eeltoodut ning seda, et hoolimata varasematest korduvatest karistustest, jätkas süüdistatav pärast vanglast vabanemist kuritegelikku tegevust, leiab kohtukolleegium, et 8 Igor Geraskinile mõistetav karistus peab olema üle

§ 184

lg 1 sanktsiooni keskmise määra, milleks on kuue aasta ja kuue kuu pikkune vangistus. 24. Seoses Igor Geraskinile

§ 184lg 1 järgi uue karistuse mõistmisega, tuleb moodustada ka uus liitkaristus.

Kuivõrd maakohus karistas Igor Geraskinit

§ 418

lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, moodustab ringkonnakohus

§ 64

lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel uue liitkaristuse, mõistes Igor Geraskinile lõplikuks karistuseks 7 aastat vangistust. Kuna tegemist on väga erinevate kuritegudega, ei ole liitkaristuse mõistmisel põhjendatud kasutada absorptsiooniprintsiipi, mis ei vastaks kogumis Igor Geraskini süü suurusele ning arvesse jääks sootuks võtmata

§ 418

lg 1 järgi kvalifitseeritud teo ebaõigus.

§ 68

lg 1 alusel tuleb Igor Geraskini karistusaja hulka arvata tema eelvangistuses viibitud aeg. Seega tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatavana kinnipidamise päev

1. detsember
3. Ehkki Igor Geraskini kaitsja palub apellatsioonis jätta menetluskulud riigi kanda, ei ole ta kohtule vastavat tasutaotlust esitanud. Seetõttu puudub ringkonnakohtul võimalus kujundada seisukoht apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulude põhjendatuse ja väljamõistmise osas.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2, 3 ja 4, § 340 lg-st 1 ning lg 2 p-dest 3 ja 4 tühistab ringkonnakohus Viru Maakohtu
5. augusti
6. a otsuse osas, millega Igor Geraskin tunnistati süüdi

§ 184lg 2 p 1 järgi.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab Igor Geraskini süüdi

§ 184lg 1 järgi ning mõistab talle uue karistuse.

Igor Geraskini kaitsja apellatsioon rahuldatakse. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Erkki Hirsnik 9 Aarne Sarjas