← Eesti

2-19-15828/70

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 09.12.2020.a. avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-19-15828 Tsiviilasi A A A O ja A A O hagi A G O vastu elatise väljamõistmiseks ja A A A O ja A A O hagi V V vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind A A A O hagihind 5256 eurot A A O hagihind 5256 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja I: A A A O (isikukood xxx, elukoht xxx); Hageja II: A A O (isikukood xxx, elukoht xxx); Hagejate seaduslik esindaja/kostja: V V (isikukood xxx, elukoht xxx); Hagejate seadusliku esindaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Grete Lind ( e-post: grete.lind@supremia.ee ) esindajad Kostja/hagejate seaduslik esindaja: A G O (isikukood xxx, elukoht xxx); Kostja lepinguline esindaja: Senny Pello-Lepik (Advokaadibüroo Concordia, Maakri tn 29, 10145 Tallinn). Menetluse liik Asja arutamine kohtuistungil 01.09.2020 ja jätkuvalt kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

  1. Rahuldada A A A O ja A A O hagi A G O vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
  2. Välja mõista A G Olt elatis A A A O ülalpidamiseks perioodi 13.10.2018 – 11.07.2019 eest summas 1570,80 eurot.
  3. Välja mõista A G Olt elatis A A O ülalpidamiseks perioodi 13.10.2018 – 11.07.2019 eest summas 1570,80 eurot.
  4. Jätta rahuldamata A A A O ja A A O hagi V V vastu tagasiulatuva elatise väljamõistmiseks.
  5. Rahuldada A A A O ja A A O hagi V V vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt.
  6. Välja mõista V Vlt elatis A A A O ülalpidamiseks perioodi 11.07.2019 – 09.12.2020 eest summas 4160,14 eurot ja sealt edasi 87 % Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poole kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  7. Välja mõista V Vlt elatis A A O ülalpidamiseks perioodi 11.07.2019 – 09.12.2020 eest summas 4160,14 eurot ja sealt edasi 87 % Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud poole kuupalga alammäärast kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.
  8. Tasaarvestada A G Olt kohtuotsuse p-des 2 ja 3 välja mõistetud elatis V Vlt kohtuotsuse p-des 6 ja 7 välja mõistetud elatisega seisuga 09.12.2020, mille tulemusena kuulub V Vlt väljamõistmisele A A A O ülalpidamiseks elatis seisuga 09.12.2020 summas 2589,34 eurot ja A A O ülalpidamiseks elatis seisuga 09.12.2020 summas 2589,34 eurot. Menetluskulude jaotus.
  9. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, hagejate nõuded ja nende põhjendused.
  10. A A A O (edaspidi ka A O ja Hageja I) ja A A O (edaspidi ka A O ja Hageja II) on A G ja V V (endise perekonnanimega O) alaealised lapsed.
  11. Alates 13.10.2018 (ajast, mil hagejad nõuavad elatist isalt) kuni 11.07.2019 elasid A O ja Annika O 1/3 ajast kuus isa juures ja 2/3 ajast kuus ema juures (vaidlus puudub, vt 07.05.2019 kohtuistungi protokoll).
  12. 10.05.2019 Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega lõpetati osaliselt A A A O ja A A O suhtes nende vanemate ühine hooldusõigus ning laste viibimiskoha määramise osas Eesti Vabariigis ja haridusküsimuste määramise õigus anti A G Ole.
  13. Alates 29.08.2019, s.o. esialgse õiguskaitse rakendamise kohtumääruse tegemisest tsiviilasjas 2-19-10672, viibivad lapsed V V juures iga paaris nädala reedel kella 19-st kuni pühapäeval kella 19-ni. Lk 2

(7)
  1. 13.10.2018 esitasid hagejad oma seadusliku esindaja V V kaudu Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles soovisid saada elatist A G Olt 352,50 eurot kuus kummagi hageja ülalpidamiseks. Kuna A G O esitas maksekäsu kiirmenetluse avaldusele vastuväite, lõpetati maksekäsu kiirmenetluse avaldus ja anti vaidlus lahendamiseks edasi hagimenetlusse.
  2. detsembril 2018 esitatud hagiavalduses paluvad hagejad välja mõista A G Olt elatise alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest summas 250 eurot kuus kummagi hageja kohta. Hagejate hagiavalduses väidetu kohaselt on kummagi hageja ülalpidamiskulud kuus 500 eurot. Eeltoodust tulenevalt nõuavad hagejad oma ema V V kaudu elatise väljamõistmist perioodi 13.10.2018 kuni 11.07.2019 eest.
  3. 09.09.2019 esitasid hagejad kohtusse hagi ka oma seadusliku esindaja A G O kaudu, milles paluvad elatise välja mõista V Vlt tagasiulatuvalt perioodi 11.07.2019 – 08.09.2019 eest summas 524,90 eurot kummagi hageja ülalpidamiseks ning alates 09.09.2019 seaduses sätestatud miinimummääras kuni laste täisealiseks saamiseni.
  4. Vanemad ei vaidle asjaolu üle, et kummagi lapse ülalpidamiskulu kuus on kahekordne seaduses sätestatud elatise miinimum, kuigi A G O oli seisukohal, et V V poolt näidatud laste ülalpidamiskulud kululiikide lõikes ei ole sellised nagu laste ema väidab.
  5. 07.05.2019 kohtuistungil avaldasid A G O ja V V, et neil puudub vaidlus ka selles, et vanemad peaksid panustama oma laste ülalpidamisse võrdselt ning, et neil on mõlemal olemas rahalised vahendid, et laste ülalpidamiskulusid kanda.
  6. 01.09.2020 kohtuistungil avaldas V V, et alates
  7. maikuust on tema varaline olukord muutunud, ta on kaotanud töö ning tema sissetulekud on vähenenud.
  8. 01.09.2020 kohtuistungil kinnitasid vanemad ka kohtule, et nad ei ole kunagi üksteisele raha laste ülalpidamiseks andnud, sõltumata sellest kelle juures ja kui palju lapsed on olnud. Samuti kinnitasid nad, et riiklikud peretoetused läksid kuni 16.08.2019 V Vle ja lähevad alates nimetatud kuupäevast A G Ole.
  9. A G O ja V V vaidlesid vastu nendelt elatise väljamõistmise nõuetele. Kohtuotsuse põhjendused.
  10. Kohus kontrollib kõigepealt seda kas tagasiulatuva elatise väljamõistmine V Vlt tema alaealiste laste ülalpidamiseks on põhjendatud või mitte. Arvestades PKS § 108 sätestatut, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kuid ka Riigikohtu seisukohta, mis on avaldatud kohtulahendis 3-2-1-136-13, ning kus Riigikohus asus seisukohale, et osundatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud ning käesoleval juhul ei ole A G O tõendanud ega isegi Lk 3
(7)väitnud, et ta V Vlt elatist perioodil 11.07.2019 – 08.09.2019 nõudnud oleks, jätab kohus tagasiulatuva elatise nõude V V vastu nimetatud põhjendustel rahuldamata.
  1. Jooksva elatise, ehk pärast hagide esitamist nõutava elatise väljamõistmisel juhindub kohus PKS § 96 ja § 97 punkt 1 sätestatust, mille kohaselt on vanem kohustatud oma alaealist last ülal pidama ning alaealine laps on õigustatud elatist saama, kusjuures lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja nende arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu
  2. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-13 p 17, Riigikohtu
  3. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib PKS § 99, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus
  4. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15). Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu
  5. mai
  6. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19, Riigikohtu
  7. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15). Kohus on seisukohal, et üldjuhul ei või igakuine elatis ühele lapsele PKS § 101 lg 1 kohaselt olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (miinimumelatis), mille suuruseks oli 2019.a. 540 eurot ja on käesoleval aastal 584 eurot. Miinimumelatise kehtestamine lihtsustab alaealistele lastele elatise nõudmist, kuna miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus (vt nt Riigikohtu
  8. märtsi
  9. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning et mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt nt Riigikohtu
  10. jaanuari
  11. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 17). Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (vt nt Riigikohtu
  12. jaanuari
  13. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Käesoleval juhul ei vaidle vanemad asjaolu üle, et mõlema lapse ülalpidamiskulud on seaduses sätestatud elatise suuruse kahekordne määr, millest kohus ka vaidluse lahendamisel lähtub. Asjaolu, et A G O ei nõustu V V poolt hagis märgitud laste kuludega kululiikide lõikes, ei oma vaidluse lahendamisel tähtsust eeltoodud põhjendustel. Kohtu hinnangul saab erandina alla seaduses sätestatud elatusraha alammäära alaealisele lapsele elatise PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kuna mõjuv põhjus on PKS § 102 lg 2 neljandas lauses sätestatud näidisloeteluna, saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks (vt nt Riigikohtu
  14. märtsi
  15. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Riigikohus on asunud oma lahendites seisukohale, et arvestada tuleb mõjuva põhjuse hindamisel esmajoones Lk 4
(7)sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega. Samuti on Riigikohus leidnud, et mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatutele ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline seisund. Seda saab aga kohus arvesse võtta juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 sätestatust on kostja tõendamise koormuseks asjaolu, et ta on oma lapse ülalpidamisest osa võtnud vaidlusalusel perioodil. Kohus selgitas pooltele nende tõendamiskoormust nii tsiviilasja kohtu menetlusse võtmise määruses kui ka hiljem.
  1. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd hagejate vanemate vahel puudub vaidlus selles, et ei A G O ega ka V V ei ole kunagi üksteisele elatist laste ülalpidamiseks maksnud ning seda sõltumata sellest, et perioodil 13.10.2018 – 11.07.2019 elasid lapsed 1/3 ajast ehk 33 % isaga ja 2/3 ajast ehk 66 % emaga ning alates 11.07.2019 elavad lapsed isa juures ja suhtlevad emaga üle nädala nädalavahetustel reede õhtust pühapäevani ehk on ema juures 13 % ajast, ning vanemad ei vaidle selle üle, et laste ülalpidamiskulude suuruseks on kahekordne elatise miinimummäär, samuti ei vaielnud nad esialgu ka selle üle, et nad suudavad mõlemad võrdsel määral oma lapsi üleval pidada, vaid alles 01.09.2020 kohtuistungil avaldas V V, et tema majanduslik olukord on muutunud alates 2020.a maikuust, mil ta on kaotanud töö Dresshouse OÜ-s ning end töötuna arvele võtnud, tuleb eeltoodud asjaolusid väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arvesse võtta.
  2. Arvestades kohtuotsuse p-s 14 märgitut ning seda, et 2018.a oli miinimumelatise suurus 250 eurot kuus ja 2019.a oli see 270 eurot kuus, pidi A G O maksma oma kummagi lapse ülalpidamiseks elatist perioodil 13.10.2018 – 11.07.2019 kokku 1570,80 eurot [(2,5 /kuud/ x 250 /elatise määr/ x 66 %) + (6,5 /kuud/ x 270 /elatise määr/ x 66 %)], sest lapsed olid isa juures 1/3 ajast ehk 33 %, mil A G O täitis laste ülalpidamise kohustust vahetult.
  3. Arvestades kohtuotsuse p-s 14 märgitut ning seda, et 2019.a oli miinimum elatise määr 270 eurot ja 2020.a on see 292 eurot kuus, pidi V V maksma oma laste ülalpidamiseks elatist alates 11.07.2019 kuni 2019.a lõpuni 1291,95 (5,5 /kuud/ x 270 /elatise määr/ x 87 %) eurot kummagi lapse ülalpidamiseks ja alates
  4. aasta algusest 254,04 eurot (292 x 87 %) kuus lapse kohta.
  5. Kohtu hinnangul ei ole V V kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et ta ei suuda pärast
  6. aasta maikuud enam lapsi miinimummääras ülal pidada nagu ta 01.09.2020 istungil väitis. V V ei esitanud kohtule ei oma töölepingu lõpetamise dokumenti xxx-s, nagu kohus teda teha palus, vaid esitas oma pangakonto väljavõtte SEB Pangast, kus tal ainukesena väidetavalt pangakonto on ning Eesti Töötukassa otsuse V V töötuna arvele võtmise kohta. Nimetatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub, et V V opereerib oma pangakontol märkimisväärsetes summades sularahaga, sh kannab oma pangakontole ja võtab sealt välja suurtes summades sularaha ning ka seda, et kuni 2020.a maikuuni sai ta xxx-st umbes 2000 eurot palka netos. Kohus on seisukohal, et ainuüksi töötuks olemine ei vabasta vanemaid oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest, pealegi ei ole V V esitanud tõendit selle kohta kui Lk 5
(7)palju ta töötu abiraha saab. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et V V on suuteline ülal pidama oma alaealisi lapsi vähemalt seaduses sätestatud miinimummäära 87 % ulatuses, sest nii nagu kohtuotsuse p-s 13 märgitud, on lapsed emaga 13 % ajast, mil V V vahetult lapsi üleval peab.
  1. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et asjaolu, et A G Ole kuulub kinnisvara, ei tähenda seda, et laste isa peaks lapsi üleval pidama oluliselt suuremas määras kui laste ema. Kinnisvara olemasolu ja selle realiseerimise vajadus tuleks kõne alla siis kui vanemad oma sissetulekutest laste ülalpidamiskohustust täita ei suudaks. Sellist olukorda käesoleval juhul aga kummalgi vanemal ei esine.
  2. Arvestades kõike eeltoodut peab kohus põhjendatuks tasaarvestada A G O kohustused hagejate eest perioodi 13.10.2018 – 11.07.2019 eest summas 1570,80 eurot lapse kohta ja V V kohustused hagejate ees perioodi 11.07.2019 – 31.12.2019 eest summas 1291,95 eurot lapse kohta ning edaspidise V V kohustuse maksta kummalegi lapsele elatist alates 01.01.2020 254,04 eurot kuus (87 %
  3. a miinimumelatisest), mis teeb kohtuotsuse avaldamise aja seisuga V Vlt sissenõutavaks muutunud elatise summaks lapse kohta 2868,19 eurot [11 x 254,04) + (254,04 : 31 x 9)] ning mõistab V Vlt välja elatise kummagi hageja kasuks 09.12.20 seisuga tasaarvestuse tulemusena 2589,34 eurot (1291,95 + 2868,19 – 1570,80) ning alates 10.12.2020 elatise, mille suuruseks on 87 % Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Elatis kuulub väljamõistmisele kuni laste täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
  4. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab alaealiste laste nõuded nende vanemate vastu osaliselt ja jätab tagasiulatuva elatise V Vlt välja mõistmata ning mõlemal vanemal olid käesolevas vaidluses lepingulised esindajad vandeadvokaatide näol, peab kohus põhjendatuks TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hagejate menetluskulud nende endi kanda ja kostjate menetluskulud kostjate kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks ka menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
  5. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ning § 134 sätestatust, mille kohaselt liidetakse hagejate nõuded kostja(te) vastu kokku. Juhindudes Riigikohtu 08.01.2014.a. otsuse nr 3-2-1-165-13 p-st 19, mille kohaselt on minimaalse elatisenõude puhul tsiviilasja hinnaks kohtulahendi tegemise ajal kehtiv miinimumelatise üheksakordne korrutis, on käesoleva tsiviilasja puhul kummagi hageja hagi hind 5256 (9 x 292 x 2) eurot. (digitaalselt allkirjastatud) Piret Randmaa Lk 6
(7)kohtunik Osaliselt tühistatud TRK lahendiga. Lk 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.