Obsah (18)

§ 164§ 171§ 163§ 162§ 22§ 168§ 158§ 104§ 165§ 150§ 65§ 157§ 23§ 170§ 172§ 173§ 175§ 84

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtuasja number 2-21-14364 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 06. mai 2022 Tallinn Tsiviilasi S T pan

) § 161 lg 2 või § 163 lg 2 vastuväite (

§ 164lg 2).

Kohtumääruse resolutsiooni punkti 5 peale võib võlgnik ja pankrotihaldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171lg-le 1.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. S T esitas 13.09.2021 Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja püsivalt maksejõuetu, kuna ei suuda oma kohustusi enam täita ka pikema perioodi jooksul. Avaldajal on kohustusi kokku 60 777,96 eurot ja kinnisvara puudub. Igakuise töötasu keskmine suurus on 1200 eurot, talvel 800 eurot. Kohus võttis 22.09.2021 määrusega võlgniku avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks Oliver Ennoki. Kohus menetles pankrotiavaldust kirjalikus menetluses.
2. Harju Maakohtu 11.10.2021 määrusega kuulutati välja S T pankrot. Pankrotihalduriks määrati Oliver Ennok. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule 03.11.2021 ühtegi võlausaldajat ei ilmunud. Kohus jättis 12.11.2021 määrusega pankrotitoimkonna moodustamata. Kohus kinnitas 18.01.2022 määrusega võlausaldajate lõpliku nimekirja.
3. Pankrotihaldur esitas 21.04.2022 kohtule lõpparuande, milles teeb ettepaneku lõpparuande kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks. Vara müügist ei ole laekumisi toimunud. Võlgniku igakuine sissetulek on töötasu xxx-st. Sissetulekutest tehtud kinnipidamiste 2 tulemusena on pankrotivarasse laekunud kokku 4266,95 eurot. Kohtu 11.10.2021 määrusega kinnitati ajutise halduri tasu summas 972 eurot, millest 700,80 eurot hüvitati riigi vahenditest ja 271,20 eurot maksti välja pankrotivara arvelt. Veel on välja maksmata pankrotihalduri lõplik töötasu. Võlausaldajatele planeeritakse teha väljamakseid 2699,75 euro ulatuses. Haldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu. Võlgnik sattus makseraskustesse hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu.
4. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada. 27.01.2022 võlausaldajate üldkoosolekule usaldusisiku nimetamiseks ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Võlgnik soovib ise olla usaldusisik. Pankrotihaldur andis 26.04.2022 nõusoleku tema nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 sätestab, et pankrotimenetlus lõpeb mh lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 1 ja 2 kohaselt avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed, kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite 10 päeva jooksul teate avaldamisest.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse.

1. Pankrotihaldur esitas lõpparuande kohtule kinnitamiseks ja pankrotimenetluse lõpetamiseks 21.04.
2. Teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded samal päeval. Lõpparuandele vastuväiteid ei esitatud.
3. Lõpparuande kohaselt ei ole vara müügist laekumisi toimunud. Võlgniku sissetulekutest tehtud kinnipidamiste tulemusena laekus pankrotivarasse 4266,95 eurot. Pankrotihaldur ei ole pankrotimenetluses hagisid esitanud. Võlgnik sattus makseraskustesse hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu. Ta ei arvestanud kohustusi võttes oma majandusliku olukorraga, ei hinnanud õigesti oma finantsvõimekust ega arvestanud sissetulekute vähenemise võimalusega.
4. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162sätestatud nõuetele ja tuleb kinnitada.

Asja materjalist ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Kohus lõpeta S T pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisega. Arvestades esile toodud asjaolusid, on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu

§ 22lg 5 mõttes.

9.

§ 163

lg 4 kohaselt märgib kohus pankrotimenetluse lõpetamise määruses, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide.

§ 168

sätestab, et ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on

§ 158

lg 4 või § 163 lg 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt

§ 104lg 1 või kui kohus on § 104 lg 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud.

Kuna pankrotimenetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus kohtumääruse resolutsioonis millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud, kuid raha jäänud saamata. Kohtumäärus on selles osas täitedokumendiks. 3 10. Seoses pankrotimenetluse lõpetamisega vabastab kohus pankrotihaldur Oliver Ennoki S T pankrotihalduri kohustustest (

§ 165lg 3).

Pankrotihalduri tasu kindlaksmääramine 11.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas halduri tasu ning halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 150

lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

§ 65

lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mis katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel

§ 157

p 2 – 6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 12. Pankrotihaldur palub määrata tasu

§ 65lg 12 alusel.

Viidatud sätte kohaselt, kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike /…/, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu

§ 23lg 1 – 3 ja § 661 lg 1 sätestatud kalkulatsiooni alusel.

13. Halduri tööaja arvestuse kohaselt kulus pankrotihalduril oma ülesannete täitmiseks 12 tundi, sh 4 tundi võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osalemisele ja koosolekuks ettevalmistamisele (pankrotiteadete, üldkoosoleku protokolli, vara nimekirja, ettekande ja toimkonna moodustamata jätmise ettepaneku koostamine); 3 tundi võlgniku suhtlemisele sh seoses sissetulekute kindlakstegemisega, sissetulekute aresti alt vabastamisega ja pankrotimenetluse käigust ülevaate andmisele; 2 tundi võlausaldajate üldkoosolekuks ja nõuete kaitsmise koosolekuks ettevalmistamisele, nõudeavalduste kontrollimisele ja koosoleku läbiviimisele; 1 tund tunnustatud nõuete nimekirja ja protokolli koostamisele; 2 tundi lõpliku pankrotimenetluse aruande ja halduri tasu taotluse koostamisele. Töötasu arvestamisel lähtus haldur tunnitasu määrast 90 eurot (lisandub käibemaks) ja palub määrata ajutise halduri tasuks 1296 eurot (käibemaksuga). 14.

§ 23

lg 1 – 3 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse (TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Tasule maksude lisamisel lähtutakse

§ 65lg 11 sätestatust.

15. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud tuleb välja mõista taotletud ulatuses. Tasu vastab nii halduri tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka halduri kvalifikatsioonile. Taotlus on kooskõlas

§ 65

lg-s 12 ja tasu

§-s 23 sätestatuga. 16. Lõpparuande kohaselt on panktorivaras piisavalt raha, et pankrotihalduri tasu hüvitada. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri tasu 1296 eurot (käibemaksuga) võlgniku 4 pankrotivara kanda. Vastavalt taotlusele tuleb tasu määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Äriregistri andmetel on Pankrotihalduribüroo Ennok OÜ käibemaksukohustuslane. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine 17.

§ 171

lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lg 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

§ 170

lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lg 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotivalduse esitamist. S T esitas koos pankrotiavaldusega avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja kohustustest vabastamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. Avaldus on esitatud õigeaegselt. 18. Kohtule ega pankrotihaldurile ei ole teada asjaolusid, mis tulenevalt

§ 171lg 1 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Võlausaldajad menetluse algatamisele vastuväidet ei esitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb algatada S T kohustustest vabastamise menetlus. 19.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lg 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab.

1. Pankrotihaldur avaldas 19.01.2022 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumise kohta. Teate kohaselt on üldkoosoleku päevakorras mh usaldusisiku nimetamine. Ükski võlausaldaja koosolekust osa ei võtnud. Samuti ei ole ükski võlausaldaja andnud nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Võlausaldajatel puudub seega ilmselt huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamisel. S T tegi ettepaneku kohustada teda ennast täitma usaldusisiku ülesandeid ja andis selleks kirjaliku nõusoleku. Kohus leiab aga, arvestades võlgniku pankroti väljakuulutamise asjaolusid, s.o seda, et võlgnik sattus makseraskustesse hooletu ja läbimõtlematu finantskäitumise tõttu, ta ei arvestanud kohustusi võttes oma majandusliku olukorraga, ei hinnanud õigesti oma finantsvõimekust ega arvestanud sissetulekute vähenemise võimalusega, et võlgnik ei ole käesoleval ajal sobiv isik iseenda usaldusisiku ülesandeid täitma.
2. Pankrotihaldur Oliver Ennok andis kohtule 26.04.2022 nõusoleku usaldusisikuks asumiseks. Kohus leiab, et usaldusisikuks tuleb määrata pankrotihaldur, kellele on võlgnik ja temaga seotud asjaolud juba tuttavad ja kes on tulenevalt oma ametitegevusest võimeline usaldusisiku ülesandeid nõuetekohaselt täitma.
3. Kohus selgitab, et usaldusisikul on õigus saada oma kohustuste täitmise eest tasu. Tasu määratakse usaldusisiku taotlusel tema kohustuste täitmise eest arvestusega 10 – 50 eurot tund. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Usaldusisiku tasu makstakse võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel, kuid kohus võib usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule ka menetlusabi. Sel juhul makstakse tasu, lähtudes

§ 65

lg 11 5 sätestatust (

§ 172lg 51). Viidatud sätte kohaselt, koostoimes Ts

MS § 183 lg 2, on hüvitatava tasu suurus kuni töölepinguseaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sh seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. 23. Kohus selgitab usaldusisiku kohta täiendavalt, et

§ 172

lg 5 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande. Kohus võib määratud usaldusisiku vabastada ja kohustada usaldusisiku kohustusi täitma ka võlgniku enda, kui on piisavalt alus tarvata, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi (edaspidi) ise täita (

§ 172lg 6).

24. Kohus pöörab seoses kohustustest vabastamise menetlusega võlgniku tähelepanu järgmisele - Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

- Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 173lg 2).

- Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (

§ 173lg 3).

- Usaldusisik peab

§ 173

lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti, kui kohus ei ole määranud teistsugust määra (

§ 173lg 4).

- Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (

§ 173lg 5).

Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustiku § 131 ja § 132 nimetatud sissetulekule. - Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (

§ 172lg 2).

- Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku (

§ 172lg 4).

25.

§ 175

lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Kohus hoiatab, et

§ 175

lg 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§ 173nimetatud kohustusi ja on kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Sellisel juhul võlgnik kohustustest ei vabane. 26.

§ 84

kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik ja võlausaldaja menetluse kestel oma kohustusi täidavad. Kohus kohustab usaldusisikut esitama selleks kohtule kord aastas, alates käesoleva määruse tegemisest, usaldusisiku aruande. (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild 6