Obsah (5)
§ 5§ 162§ 144§ 175§ 177KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kädi Sacik-Korn Otsuse tegemise aeg ja koht 19.04.2022, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-14586 Tsiviilasi XXX võlgnevu
§ 5
lg-test 1 ja 2 tulenevalt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning hagimenetluse pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohustuse täitmisele suunatud nõude eeldusteks on 1) poolte vahel oli kehtiv võlasuhe, 2) kostja rikkus lepingut, 3) kohustuse rikkumine ei ole vabandatav, 4) kohustus on muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd pooled ei vaidle selle üle, et poolte vahel oli kehtiv võlasuhe, kostja rikkus kohustust ning rikkumine ei olnud vabandatav, siis puudub vajadus hinnata lepingu sõlmimise ja hagejapoolse täitmisega seotud asjaolusid. Kuna pooled vaidlevad selle üle, kas hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks, võtab kohus esmalt seisukoha nõude sissenõutavaks muutumise kohta ning alles seejärel, kui hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, analüüsib viivise määraga seonduvat.
- Kostja on märkinud, et A. E. puudus volitus allkirjastada lepinguid, mis sisaldasid viivise 0,5% päevas kokkulepet ning hagiavalduse lisa 2 esitatud arve osas ei ole pooled lepingut sõlminud (tlk 70), on kostja tunnistanud, et võlgneb kostjale 39 503,87 eurot, mistõttu on kostja seega tunnistanud hageja esitatud arveid. Vastavalt hagiavaldusele lisatud arvetele kohustus kostja tasuma hagejale ehitusrendi kasutamise ja täiteliiva ning killustiku veo eest 07.10.2020 (tlk 6), 31.10.2020 (tlk 8), 31.10.2020 (tlk 11) ja 30.11.2020 (tlk 45). Arvetel kajastatud maksetähtajad on hageja võtnud aluseks ka viivise arvestamisel (tlk 39). Kuigi arvetel on konkreetsed maksetähtajad välja toodud, esitas kostja asja materjalide juurde ekirja (tlk 72). E-kirjast nähtub, et hageja on saatnud kostjale 23.03.2021 järgmise sisuga e-kirja „Tere, Saadan garantiikirja. Palun lugege ja allkirjastatud.“ (tlk 72). Sellele on 08.04.2021 kostja juhatuse liige vastanud „Saadan tagasi“. Seega on hageja saatnud kostjale dokumendi pealkirjaga „Garantiikiri“, mille on hageja ise hagiavalduse lisana 5 tõendina esitanud (tlk 41). Kohus nõustub kostjaga selles, et antud dokumendi näol ei ole tegemist garantiiga VÕS § 155 tähenduses. Garantii väljaandmise eesmärk on üldjuhul soov tagada selle kaudu kolmandast isikust võlgniku poolt teatava kohustuse täitmise võlausaldajale, kelle kasuks garantii välja antakse ning kes saab kasutada sellest tulenevaid õigusi. Seega VÕS § 155 lg 1 tähenduses on garantii andjaks kolmandast isikust majandus- või kutsetegevuses tegutsev isik, kes võtab 5 lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse ning võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse (VÕS § 155 lg 2). Asjas tõendina esitatud dokumendist, mille allkirjastas kostja, kuid mitte hageja, nähtub, et garantii andjaks on kostja ise. Seega ei ole tegemist garantiikirjaga VÕS § 155 tähenduses.
- Hageja seisukohad dokumendi kehtivusele on vastuolulised. Ühest küljest tugineb hageja dokumendis kostja võlgnevuse tunnistamisele, sh viivisemäära 0,5% tunnistamisele, pidades dokumenti kehtivaks. Teisest küljest aga väidab, et „Garantiikiri“ ei ole hageja poolt allkirjastatud. Kuigi pooled tõesti ei vaidle selle üle, et „Garantiikiri“ on hageja poolt allkirjastamata, on selle koostanud ja saatnud kostjale allkirjastamiseks just hageja ise (tlk 72), millest võib järeldada, et hageja väljendab koostatud dokumendis „Garantiikiri“ oma tahet ning hageja on soovinud ennast sellega õiguslikult siduda. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138 lg-st 1 tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus, ei saa hageja üksnes valikuliselt, s.o osas, mis tema positsiooni toetab, tugineda. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 8 lg 1). Dokumendi koostamise ja kostjale saatmisega esitas hageja omapoolse pakkumuse sellesisulise lepingu sõlmimiseks ning kostja, dokumendi allkirjastamisega, andis lepingu sõlmimiseks nõusoleku. Seega on kohtu hinnangul pooled sõlminud lepingu pealkirjaga „Granatiikiri“ hoolimata sellest, et hageja dokumenti veel eraldi ei allkirjastanud. Seega tuleb välja selgitada ühelt poolt hageja tahe sellekohase dokumendi koostamisel sellele vastava sisu andmise teel ja teiselt poolt kostja tahe selle dokumendi allkirjastamisel.
- Riigikohus on 28.10.2020 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-17756 ja 28.01.2021 otsuses tsiviilasjas nr 2-17-19494 selgitanud, et seadus ei võimalda tuvastada õigussuhet üksnes kirjalikult vormistatud lepingu pealkirja või selles kasutatud terminite alusel. Vaidlusaluse kokkuleppe õigusliku iseloomu kindlaksmääramine eeldab selle tõlgendamist kooskõlas VÕS §s 29 sätestatud tõlgendamisreeglitega. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg-te 1 ja 4 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest või sellest, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Eelkõige arvestatakse lepingu tõlgendamisel VÕS § 29 lg-s 5 sätestatud asjaoludega, mh lepingupoolte käitumisega (vt Riigikohtu
- mai
- a otsus tsiviilasjas nr 2-18-6908/47, p 13).. „Garantiikirja“ p-s 1.
- kinnitavad pooled, et on sõlminud lepingud, mis on samas punktis loetletud ja mis on ühtlasi käesoleva hagiavalduse aluseks ja punktis 1.2 kinnitavad pooled, et hageja on nende lepingute alusel esitanud arved, mis on samuti käesoleva hagiavalduse aluseks. Punktis 1.3 kinnitab kostja, et aktsepteerib punktis 1.
- nimetatud arveid ja hageja on täitnud kõik kohustused vastavalt lepingutele. Punktis 2.1 garanteerib kostja hagejale lepingute alusel maksmisele kuuluvate summade tasumise kohe kui teenuse tellija, T OÜ, tasub võlgnevuse kostja ees. Kostja poolt hagejale väljamakstava summa suurus on 39 503,87 eurot. „Garantiikirja“ p-des 1.
- – 1.
- võivad sõltuvalt poolte tahtest lepingu sõlmimisel vastata deklaratiivsele võlatunnistusele VÕS § 30 mõttes. VÕS § 30 lg 1 järgi on võlatunnistus leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnustatakse kohustuse olemasolu. Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt RKTsKO 06.05.2015 nr 3-2-1-25-15, 03.06.2021 nr 2-19-5601, p 16.2), et juhul, kui lepingus sisaldub deklaratiivne võlatunnistus, ei saa selle eesmärgiks ja tulemuseks olla uue kohustuse loomine, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Üldjuhul on deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud. Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust. 6 Tuginedes asjas esitatud hageja väidetele ning seejuures „Garantiikirjas“ kostja viidatud nõude tunnustamisele, saab järeldada, et hageja hinnangul ei võta kostja dokumendi allkirjastamisega iseseisvat kohustust, vaid kinnitab lepingute alusel tekkinud kohustust. Kostja ei ole lepingute alusel tekkinud kohustust eitanud. Seega vastab selles osas esitatud dokument deklaratiivse võlatunnistuse sisule.
- Järgnevalt tuleb anda hinnang „Garantiikirja“ p-s 2.
- sisule. Kostja on tõlgendanud punkti 2.
- selliselt, et pooled leppisid kokku hagiavalduse aluseks olevate arvete maksetähtaja edasilükkamises seniks kuni kostja nõue T OÜ vastu rahuldatakse (tlk 69pöördel, p 2.8). Hoolimata sellele, et kostja on sellisele tõlgendusele vastuses hagile tuginenud, ei ole kostja omapoolset seisukohta „Granatiikirja“ p 2.1 sisu osas esitanud. Hageja on üksnes korduvalt selgitanud oma tahet seoses sooviga aidata kostjal juristi leida, mis ei ole hagejalt õiguslikult aga siduv. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda amadel asjaoludel mõistma pidi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt TsÜS § lg-tes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka isiku muu õigusliku tähendusega teo tõlgendamisel. VÕS § 29 lg 4 järgi kui lepingupoolte ühist tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lähtudes „Garantiikirja“ punkti 2.
- sõnastusest nõustub kohus kostjaga, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik mõistab samadel asjaoludel, et kostja kohustub tasuma võlgnetava summa kohe kui T OÜ tasub võlgnevuse kostja ees. See tähendab, et nimetatud punktis reguleeritakse, millal peab kostja oma kohustuse täitma. See tähendab, et õiguslikud tagajärjed tekivad tingimuse saabumisel, s.o kohe pärast T OÜ nõude täitmist kostjale. TsÜS § 102 lg 1 kohaselt on tehing tingimuslik, mis on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tehing edasilükkava tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu. Võttes arvesse, et hageja ise on sellekohase punkti „Garantiikirja“ lisanud (kusjuures kostja on eelnevalt saatnud hagejale 07.03.2021 e-kirja lingiga tasumata arvetele (tlk 72pöördel), mis tähendab, et hagejal oli võimalus hinnata kostja poolt T OÜ vastu esitatava nõude perspektiivi), on järelikult hageja soovinud muuta poolte vahel varasemalt kokkulepitud kohustuse täitmise tähtaega, viies selle vastavusse T OÜ kohustuse täitmisega. Juhul, kui lähtuda hageja väidetest, et kostja kohustus täitma kohustuse arvetel märgitud tähtaegadeks, jääb „Garantiikirja“ punkti 2.
- eesmärk ebaselgeks ja õiguslikult sisutühjaks. See tähendab, et miks peaks kostja garanteerima kohustuse täitmise kohe kui T OÜ oma kohustuse kostja ees täidab, kui hagejal tekkis kohustus tasuda juba 07.10.2020 (tlk 6), 31.10.2020 (tlk 8), 31.10.2020 (tlk 11) ja 30.11.2020 (tlk 45) ning „Garantiikirja“ saatmise ajal 23.03.2021 oli hageja nõue muutunud juba sissenõutavaks. Tõlgendust, et kohustus tuli täita erinevalt arvetel märgitud tähtaegadest, kinnitab ka hageja väljapakutud juristi e-kiri, milles viimane kirjutab, et „Peale pikka aja mõtlemist ja arutamist XXXiga, jõudsime järelduse et kui soovite siis mina tegelen kõigepealt T võlgnevusega.“ (tlk 73). Kohus lisab, et kuigi kohus nõustub hagejaga, et hagejat ei saa süüdistada T OÜ vastu nõude esitamisega viivitamises ning kohtu hinnangul on kostjale juristi leidmine mittetäielik kohustus VÕS § 4 tähenduses, ei ole hageja oma käitumisega kuidagi mõista andnud, et kostja peaks oma kohustuse täitma arvetel märgitud tähtajaks ning hageja arvestab võlgnetavatelt summadelt juba viivist. Tuginedes eeltoodule ning võttes arvesse, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma heas usu põhimõttest lähtuvalt, on hageja avaldanud oma tahet siduda ennast õiguslikult selliselt, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kohe kui T OÜ on kohustuse kostja 7 ees täitnud. Hageja ei ole tõendanud, et T OÜ oleks kohustuse kostja ees täitnud, mistõttu puudus hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist, kuna see ei olnud hagi esitamise ajaks ega ka menetluse ajal muutunud sissenõutavaks. Kuna kohus asub seisukohale, et hageja nõue ei ole muutunud sissenõutavaks, puudub vajadus võtta seisukoht nõudelt arvestatud viivisemäära osas. Menetluskulud 10.
§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Võttes arvesse, et kohus jättis hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Kostja esitas 22.03.2022 menetluskulude nimekirja, paludes kostjalt välja mõista esindustasu 720 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja toimingud ja tasu järgmine: • Hagiavalduse ja lisadega tutvumine, kliendi positsiooni väljaselgitamine, esialgse hagivastuse koostamine 1,5 tunni eest 180 eurot; • kompromissläbirääkimised 0,5 tunni eest 60 eurot; • Täiendava hagivastuse koostamine 1,5 tunni eest 180 eurot; • Kostja 28.01.2022 ja 16.03.2022 menetlusdokumentidega tutvumine, vastuse ja lõplike seisukohtade koostamine, kliendi positsiooni väljaselgitamine 1,5 tunni eest 180 eurot; • Kohtu kirjadega tutvumine, teated kliendile 0,25 tunni eest 30 eurot. • Menetluskulude nimekirja koostamine 0,25 tunni eest 30 eurot. • Hageja menetluskulude nimekirjale vastuväite koostamine 0,5 tunni eest 60 eurot Kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud. Kohtuväline kulu on
§ 144
p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
§ 175
lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusastet ja mahtu arvesse võttes on kostja esindaja osutanud õigusabi mõistlikus ja vajalikus ulatuses, s.o kuue
(6)tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund käibemaksuga, ei pea kohus antud juhul põhjendatuks. Kostja lepinguline esindaja ei ole advokaat. Tallinna Ringkonnakohus on 14.11.2018 otsuse 2-15-10824 punktis 40 leidnud, et mitteadvokaadist lepingulise esindaja puhul on põhjendatud tunnitasuks 100 eurot käibemaksuga. Eelnevat arvestades loeb kohus lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 80 eurot tund käibemaksuta. Seega määrab kohus kostja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 480 eurot käibemaksuta, s.o 6x80. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 480 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 480 eurot.
§ 177
lg 4 alusel märgib kohus vastavalt kostja taotlusele, et hagejal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja andmete varjamine otsuses 11. Hageja taotles kohtult jõustunud kohtuotsuses tema nime initsiaalide või tähemärgiga asendamist ning tema isikukoodi, sünniaega ega aadressi mitte avalikustada.
462 lg 2 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukood, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. 8 Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab, et Harju Maakohtu 19.04.2022 otsuses tsiviilasjas 2-21-14586 tuleb XXX nimi asendada tähemärkidega „XXX“ ja mitte avalikustada tema registrikoodi ega aadressi. /allkirjastatud digitaalselt/ Kädi Sacik-Korn kohtunik