Obsah (8)

§ 62§ 230§ 231§ 459§ 497§ 173§ 163§ 164

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022.a Tallinn Tsiviilasja number 2-22-692 Tsiviilasi A P hagi G P nin

§ 62lg 2).

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 15.01.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on A Pil (hageja) ja J Mil ühised lapsed G P (kostja I) ja M P (kostja II). 23.09.2019 kinnitas Harju Maakohus kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-18-9178 hageja ja kostjate vahelise kompromissi elatise suuruse osas, mille kohaselt alates 01.10.2019 maksab hageja kostjatele elatist mitte vähem kui perekonnaseaduse § 101 lg 1 kehtestatud alammääras kuus. 01.01.2022 on PKS § 101 lg 3 järgi muutunud õiguslik olukord elatise suuruse arvutamises. Elatise baassummale (200 eurot) lisatakse 3% eelneva kalendriaasta Eesti keskmisest brutokuupalgast.

1. aastal oli keskmine brutotöötasu 1448 eurot kuus ja 3% sellest 43 eurot. Seega käesoleva hagiavalduse esitamise päeva seisuga on lisatav summa 43 eurot. Kui 43 eurot lisada elatise baassumale (200 eurot), on elatise summa kokku 243 eurot. Kuna kostjate seaduslik esindaja saab PHS § 17 lg 3 alusel peretoetust 60 euro ulatuses igale lapsele, mis tuleb maha arvata (60/2=30), siis saab hageja elatise summaks 213 eurot (243-30) iga lapse peale. Eeltoodust tulenevalt palus hageja vähendada elatist alates 01.01.2022 mõlema kostja osas 213 euroni kuus. Kostja vastus Hageja palub oma hagis elatist vähendada alates 1.01.
2. Eelnev pole kostjate hinnangul seadusega kooskõlas, kuna seadus ei võimalda otsuse tagasiulatuvat muutmist. Samuti vaidlevad kostjad hageja nõutud summale vastu, sest hageja nõutud summa ei arvesta PKS § 101 lõikele 1, mille kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Hageja on hagis ümardanud maksta soovitud elatise kostjate kahjuks nii käesoleval aastal kui ka pole taotlenud elatise baassumma iga aastast indekseerimist vastavalt tarbijahinnahindeksi muutumisele ja kolme protsendi Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga järgi. Kostjad on seisukohal, et nende olukorras on 2022 Eesti Vabariigis maksta tulev elatis 213,44 eurot kuus kostja kohta. Hageja veedab kostjatega aega alla 7 ööpäeva kuus. Eeltoodust tulenevalt palusid kostjad rahuldada hagiavaldus osaliselt vähendades välja mõistetud elatise suurust mõlema kostja osas PKS § 101 kohaselt arvestatud miinimumsummani. Kohtu põhjendused
3. Kohus, analüüsinud hagiavaldust, poolte poolt esitatud tõendeid ning analüüsinud kostja vastuväiteid, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt.
4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui 3 vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tsiviilasja materjalide kohaselt on kostjad hageja lapsed. Hageja on kohustatud tasuma mõlemale kostjale elatist 1/2 osa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni kostjate täisealiseks saamiseni tulenevalt Harju Maakohtu 23.09.2019 määrusest tsiviilasjas nr 2-18-9178 (dtl 12-13). Käesolevas tsiviilasjas on hageja palunud vähendada elatist mõlema kostja osas 213 euroni kuus tuginedes asjaolule, et õiguslik olukord elatise suuruse arvestamisel on muutunud.
2. Kohus selgitab, et hagejal on õigus nõuda väljamõistetud elatise suuruse muutmist

§ 459

lg 1 ning

§ 497

alusel.

§ 459

lg 1 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2).

§ 497

sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses.

§ 497

märgitud elatisenõude aluseks olevate asjaolude muutumise eeldus võib olla seega täidetud olukorras, kus lapse vajadused on muutunud, vanemate varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud või olukorras, kui vanema ülalpeetavate ring on laienenud, nt sündinud on uus laps. Käesoleval juhul ei ole hageja ühtegi nimetatud asjaolu esile toonud. Samas saab kohtu hinnangul antud juhul lugeda oluliseks asjaolu muutuseks ka seaduse muudatust seoses miinimumelatisega.

1. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Perioodil 01.01.2020 kuni 31.12.2021 oli kuutasu alammääraks 584 eurot, millest pool on 292 eurot (Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määrus nr 189 „Töötasu alammäära kehtestamise“ kohta). Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 3, lg 4, lg 5 ja lg 6 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja 4 lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. Kohus asub seisukohale, et kuna tegemist on olulise muudatusega seaduses, siis on põhjendatud elatist käesoleval juhul vähendada selliselt, et see vastaks PKS § 101 sätestatule. Nimetatule ei ole ka kostjad vastuväited esitanud. Kohus selgitab, et elatis kuulub vähendamisele alates hagi esitamisest, kuna tagasiulatuvalt elatist muuta ei saa. Kehtiva seaduse kohaselt oli elatise suuruseks perioodil 01.01.2022 kuni 31.03.2022 213,44 eurot ning alates 01.04.2022 225,64 eurot (kasutatud elatisekalkulaatorit https://www.just.ee/elatiskalkulaator/).
4. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning vähendab elatist alates hagiavalduse esitamisest selliselt, et hagejalt tuleb mõlema kostja osas välja mõista elatis alates 15.01.2022 kuni 31.03.2022 igakuiselt summas 213,44 eurot (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), s.o summas 543,93 eurot ning alates 01.04.2022 kuni kostjate täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 indekseeritakse elatist iga aasta
5. aprillil.
6. Kostjate seaduslik esindaja on oma vastuses esitanud taotluse, milles on soovinud, et elatise summa tuleks tasuda iga kalendrikuu eest ette, s.o iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval J Mi arvelduskontole selgitusega „elatis“. Kohus on seisukohal, et kostjate taotlus kuulub rahuldamisele. PKS § 100 lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Seega tuleb elatise summad tasuda kostjate seadusliku esindaja arveldusarvele iga kuu viimasel kuupäeval järgmise kuu eest ette. Menetluskulud 8.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik 5 kohtunik 6