Obsah (4)

§ 449§ 162§ 174§ 177

KOHTUOTSUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 27.aprill 2022 Paide Tsiviilasja number 2-19-18286 Tsiviilasi Fostema OÜ hagi XX (FIE) vastu võla nõudes Hagihind 26

§ 449

lg 3 alusel teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse suhtes, kohaldada hagile aegumist ja jätta hagi rahuldamata. Kostja leidis, et kohtule esitatud maksegraafiku näol on tegemist kostja poolt antud võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, kus kostja tunnistab 20 000 euro suurust võlgnevust hageja ees ning võtab kohustuse tasuda võlgnevus perioodil juuni 2014 kuni oktoober

1. Hageja on viidanud ka varasemale lepingulisele suhtele selgitades, et poolte vahel oli pikaajaline koostöö, mille tagajärjel jäi võlgnevus kostjal hageja ees seisuga 28.04.
2. Pooled sõlmisid maksekokkuleppe, mille alusel maksis kostja hagejale osaliselt. Nimetatud kokkuleppest tulenevalt muutusid kõik tasumata osamaksed sissenõutavaks
3. Seega algas hagi aegumistähtaeg 01.01.2015 kell 00.
4. Kuna nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, siis lõppes aegumistähtaeg 31.12.2017 kell 24.
5. Samal ajal aegus TsÜS § 144 alusel ka viivisenõue. Hageja väited, et pooled on hiljem pidanud läbirääkimisi ning kostja on lubanud võlgnevuse tasuda, on paljasõnalised ja tõendamata. Kostja rõhutab, et mingeid läbirääkimisi võlgnevuse tasumiseks pole peetud ning hageja pole võlgnevuse tasumist kostjalt nõudnud kuni 30.04.2019 nõudekirja saatmiseni. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on vaheotsuse tegemine otstarbekas ja põhjendatud ning taotleb kohtult vaheotsuse tegemist ja menetluse lõpetamist. Tsiviilasi nr 2-19-18286 HAGEJA SEISUKOHT Hageja ei vaidle vaheotsuse tegemise taotlusele vastu kuid leiab, et nõuded ei ole aegunud. Hageja leiab, et kehtib 10-aastane aegumistähtaeg kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult ning viis aastate jooksul oma võlgnevuse kustutamise lubadustega hagejat eksitusse. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 1.

§ 449

järgi võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Riigikohus on otsuse nr 3-2-1-44-15 p-s 14 selgitanud, et

§ 449

lg 3 alusel vaheotsuse tegemisel tuleb kohtul kaaluda, kas vaheotsuse tegemine on asjaolude kohaselt otstarbekas ja põhjendatud ning järgib tsiviilasja õige, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega lahendamise eesmärki. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul vaheotsuse tegemine otstarbekas ja põhjendatud.

1. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt lepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise tasumist. Hageja väitel tekkis kostjal võlg hageja ees seisuga 28.04.
2. Samal päeval koostasid pooled maksekokkuleppe, mille alusel oli viimase osamakse tähtaeg 31.10.
4. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega tuleb aegumise üle otsustamise eeldusena tuvastada, millal muutus hageja väidetav nõue sissenõutavaks. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Osamaksetena tasutava täitmisnõude aegumisele kohaldub TsÜS § 154 lg 1, mille järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks (Riigikohtu lahend 3-2-1-33-16, p 15). Järelikult muutus hageja nõue sissenõutavaks 2014.aasta lõppedes. Kuna nõuded on tehingust tulenevad nõuded, mis aeguvad TsÜS § 146 lg 1 järgi kolme aastaga, algas aegumine 01.01.2015 kell 00.00 ning lõppes 31.12.2017 kell 24.
5. Samal ajal aegus TsÜS § 144 alusel ka viivisenõue.
6. Hageja leiab, et nõude aegumisele tuleb kohaldada 10-aastast aegumistähtaega, kuna kostja rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja tugineb TsÜS § 146 lg-le 4, mille kohaselt tehingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Riigikohus on oluliselt piiranud eelviidatud sätte rakendusala. Riigikohus asunud seisukohale, et sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et võlgnik kohustusi tahtlikult ei täitnud (lahend nr 3-2-1-15-09 p 14). Otsuses nr 3-2-1-79-09, p 11 on Riigikohus selgitanud, et lisaks võlgniku tahtlusele tuleb tuvastada ka võlgniku tahe teist poolt heade kommete vastaselt kahjustada, st sisuliselt kohustuse rikkuja pettuslikku tahet teist poolt kahjustada või omandada tema arvel ebaausalt eelis. Tulenevalt

§-st 230 peab hageja tõendama kostja tahtlust kohustuse rikkumisel, kuid hageja ei seda käesoleval ajal teinud. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja poolt maksmata jätmises ei ole kohus tuvastanud teise poole kahjustamise tahtlust, on kohus seisukohal, et käesolevas asjas esitatud nõude aegumisele kohaldub 3 aastane tähtaeg. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja hagile kohaldada aegumist ja jätta hageja hagi rahuldamata. Kuna kohus leidis, et hageja nõue on aegunud, on käesolev otsus lõppotsus ja kohus asja edasi ei menetle (

§ 449lg 3 viimase lause).

5.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus jättis hageja hagi täies ulatuses rahuldamata, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 4 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist

§ 177lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik