← Eesti

2-22-2985/8

Obsah (7)§ 103§ 70§ 75§ 423§ 173§ 174§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtunik Tsiviilasja number Määruse tegemise aeg ja koht Pärnu Maakohus Ingrid Niinemägi 2-22-2985 17. mai 2022, Paide Tsiviilasi XX hagi YYi vastu elatise vähendamise nõudes Menetlu

§ 103lõigetele 2 ja 3.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 75 lg 1 sätestab, et avalduse saanud kohus kontrollib, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib Eesti kohus asja menetleda. Seejärel kontrollib 2-22-2985 kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati.

§ 103

lõige 3 järgi Eesti kohtus lahendatavas põlvnemisasjas esitatakse hagi lapse elukoha järgi. Kui lapse elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi kostja elukoha järgi. Kui kostja elukoht ei ole Eestis, esitatakse hagi hageja elukoha järgi. Sama paragrahvi lõige 4 esimese lause järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut kohaldatakse ka ülalpidamisasjade suhtes.

§ 70

lg 1 kohaselt rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus.

§ 70

lg 2 järgi allub asi Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

§ 70

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse käesolevas seadustikus rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles ei ole sätestatud teisiti välislepingus või mh nõukogu määruses (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega; nõukogu määruses (EÜ) nr 4/2009 kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes (ELT L 007, 10.01.2009, lk 1–79). Seega kohalduvad

-i kohtualluvust reguleerivad sätted siis, kui alluvus ei ole reguleeritud rahvusvahelise kohtualluvuse sätetega (

70 lg 4). 3. Kostja viitab oma taotluses nõukogu määrus (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega. Kohtu hinnangul ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele viidatud määrus vaid nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009, mille reguleerimisala hõlmab kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest.

§ 70

lg 4 punktis 3 viidatud nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 3 kohaselt on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:

  1. a)selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
  2. b)selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
  3. c)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
  4. d)kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus. Praeguses asjas kohalduvad määruse 4/2009 artikli 3 punktid
  5. a)ja
  6. b)ning nendest järelduvalt rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite kohaselt on elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks pädev kostja elukoha riigi kohus. Seega hindamaks, kas Eesti kohus on pädev elatise suuruse muutmise nõuet lahendama, tuleb kindlaks teha kostja alaline elukoht. 4. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse (REÕS) § 10 alusel kohus kohaldab kostja elukoha kindlaksmääramisel Eesti õigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 järgi isiku elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kui isiku elukohta ei saa kindlaks määrata, loetakse tema elukohaks tema igakordne viibimiskoht (TsÜS § 14 lg 2 - 4). TsÜS § 15 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega alaealise elukohaks tema vanemate või eestkostja elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. 5. Hagiavalduses on märgitud kostja ja kostja seadusliku esindaja elukohaks x x x, x x, x x, x x. Samad elukoha andmed nähtusid mõlema kohta ka Eesti rahvastikuregistrist hagi esitamise ajal. Eeltoodust on kohus ka asja menetlusse võtmisel lähtunud (

§ 75lg 1). Samas on Eesti 2

(3)2-22-2985 rahvastikuregistris märgitud kostja ja kostja seadusliku esindaja lisa-aadressiks perioodil xx.xx.xxxxxx.xx.xxxx ja xx.xx.xxxx-xx.xx.xxxx Soome Vabariigis x x x x x. Kostja on esitanud kohtule hageja xx.xx.xxxx antud ingliskeelse nõusoleku, mille kohaselt on ta teadlik, et tema x YY elab Soomes (tõlge sisaldub kostja vastuses). Veel nähtuvad kostja poolt esitatud Soome Rahvastikuregistri kannetest (tl 22-26) YYi ja tema ema QQi elukoha andmed perioodil xx.x xxxx kuni xx.x.xxxx Soome Vabariigis aadressil x x x x x x ning alates xx.xxxxxx uuel aadressil x x x x x x Soome Vabariigis. Viimati märgitud aadress on ka Eesti rahvastikuregistris kostja ja tema seadusliku esindaja kehtivaks elukoha aadressiks alates xx.xx.xxxx. Eeltoodust saab kohtu hinnangul järeldada, et hageja on teadlik, et kostja on alates xx.xx.xxxx elanud Soome Vabariigis ning nõustuda, et kostja on rohkem seotud Soome Vabariigi kui Eesti Vabariigiga. Kostja ja tema põhihooldajast vanem elavad alaliselt Soome Vabariigis alates xx.xx.xxxx. Kõikidest eelkirjeldatud andmetest nende kogumis kohus järeldab, et kostja alaline elukoht (harilik viibimiskoht) rahvusvahelise kohtualluvuse määramise tähenduses asub Soome Vabariigis. Seega rahvusvahelise kohtualluvuse reeglite (nõukogu määrus (EÜ) nr 4/2009 art 3 punktide a) ja b) järgi ei ole Eesti Vabariigi kohus pädev hageja elatise suuruse muutmise nõuet lahendama.

§ 75

lg 1 ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise kontrollimist ka hiljem, kui avaldus on juba menetlusse võetud, kohaldades

§ 423lg 1 p 13.

Kohus ei saa nõustuda hageja esindaja viitega

§ 103lg-tele 2-4.

Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 10 sätestab, et kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev.

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. 6.

§ 173

lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 174

lg 1 näeb ette, et kohus määrab koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

§ 168lg 2 alusel jäävad hagi läbi vaatamata jätmise korral kõik menetluskulud hageja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.