Obsah (8)

§ 550§ 476§ 477§ 430§ 432§ 168§ 150§ 661

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtuasja number 2-21-7127 Kohtunik Kairi Piirisild Kohtujurist Eva-Liis Tuul Määruse tegemise aeg ja koht 11. mai 2022, Tallinn Tsiviilasi T. K. hagi P. M. vastu kaas

) § 475 lg 1 p 8 kohaselt vaadatakse hagita menetluses läbi hagita perekonnaasju.

§ 550

lg 1 p 6 sätestab, et hagita menetluses lahendatakse nõusoleku andmine lapse või eestkostetava nimel tehingu tegemiseks.

§ 476

lg 1 järgi algatab hagita menetluse kohus omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

1. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 ja § 188 lg 1 p 10 sätestatust on eestkostetava nimel kaasomandi jagamise kokkuleppe sõlmimiseks vajalik kohtu nõusolek. Kohus saab vastava nõusoleku anda ka käesolevas menetluses, järgides eestkostetava nimel tehingu tegemiseks sätestatud hagita menetluse põhimõtteid.
2. Kohtu menetluses on T. K. hagi P. M. vastu kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistusraamatu kande tegemiseks. P. M. esindab eestkostja ja talle on määratud lepinguline esindaja riigi õigusabi korras. Pooled jõudsid 31.03.2022 toimunud istungil kokkuleppele, mille kohaselt vaidlusalune kaasomand lõpetatakse korteriomandi müümisega avalikul enampakkumisel. Pooled leppisid mh kokku hinnalangetamise, kulude kandmise ja raha jagamise tingimustes. Avaldaja soovib kohtu nõusolekut selleks, et sõlmida eestkostetava nimel 31.03.2022 kokkulepitud tingimustel kompromiss ja lõpetada käesoleva tsiviilasja menetlus.
3. Kohus leiab, et eestkostetava nimel tehingu tegemiseks nõusoleku andmine on põhjendanud. Kompromiss on läbimõeldud, kaalutletud ja lähtub eestkostetava huvidest. Ka eestkostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas vaidlusalune kaasomand tuleb lõpetada. Pika ja kuluka kohtuvaidluse pidamine ei ole mõistlik ega eestkostetava huvides, eriti arvestades, et kaasomandi lõpetamata jätmine ei ole üldjuhul lubatud (vt Riigikohtu 10.04.2019 otsus 2179749 p 11). Kaasomandi lõpetamine ja kinnisasja müümine avalikul enampakkumisel on kohtu hinnangul käesoleval juhul õiglane ja mõlema poole huve arvestav kaasomandi lõpetamise viis, mis ei kahjusta eestkostetava huve. Kohus arvestab seejuures ka eestkostetava tervislikku seisundit ja sellest tulenevat ravivajadust ja kulusid. P. M. ei saa ilmselt enam hoolekandeasutusest koju tulla, kuna ta ei tule ise toime. Samuti on põhjendatud korteriomandi müügist saadud rahast kanda esmalt täitekulud ja seejärel raha jagamine vastavalt poolte kaasomandi osade suurusele. Viidatud tehinguga on eestkostetava huvid igakülgselt kaitstud.
4. Eeltoodust tulenevalt annab kohus Tallinna Linnavalitsusele nõusoleku eestkostetava P. M. nimel käesolevas tsiviilasjas 31.03.2022 sõnastuses kompromissi sõlmimiseks. Kompromissi sõlmimine 14.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. 15. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohtu hinnangul puuduvad kompromissi kinnitamist takistavad asjaolud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega seadusega, ei riku olulist avalikku huvi ja seda on võimalik täita. 3 16.

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled kinnitasid, et on teadlikud kompromissi sõlmimisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. 17.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuna pooled ei ole teisiti kokku leppinud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda. 18. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 1 alusel hagejale seoses kompromissi saavutamisega pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, mis tuleb vastavalt taotlusele kanda arvelduskontole, millelt riigilõiv tasuti, s.o hageja arvelduskontole (

§ 150lg 4).

19. Määruskaebust on võimalik esitada vaid käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punkti 1 peale. Muus osas välistab kohus poolte kokkuleppe alusel ja tuginedes

§ 661lg-le 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 4