) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseaduse § 59 lg 19). Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt
lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 on hagejal õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku (kostja I) osale ühisomandist. Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja I vastu täiteavaldused võlgnevuse sissenõudmiseks tulenevalt Pärnu Maakohtu 14.06.2021 määrusest tsiviilasjas 2-21-112568, millega mõisteti kostjalt I välja hageja kasuks võlgnevus. 28.06.2021 pöördus hageja täitmisavaldusega kohtutäitur Arvi Pingi (Pink) poole võla täitemenetluses sissenõudmiseks (täiteasi nr 024/2021/1609). Kohtutäituril pole õnnestunud võlga sisse nõuda, kuna kostjal I puudub vallasvara ja sissetulek, millele kohtutäitur saaks koheselt sissenõuet pöörata, kohtutäitur tunnistas täitemenetluse ebaõnnestunuks. Täitemenetluse käigus on kohtutäitur välja selgitanud, et abielu ajal on abikaasadel tekkinud ühisomand korteriomandile asukohaga xxx, registriosa nr xxx, seega ei ole võla sissenõudmiseks kostjalt I muid võimalusi, kui nõuda kostjate ühisvara hulka kuuluva korteriomandi asukohaga xxx suhtes ühisvara jagamist. Kohus leiab, et hageja on tõendanud TMS § 14 lg 2 ja PKS § 33 lg 3 alusel hagi esitamise eeldusena, et täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvelt on ebaõnnestunud. Kuivõrd kostjad ei ole menetluses omapoolseid vastuväiteid (sh hageja nõude tasumine) esitanud, rahuldab kohus hagi ja jagab ühisvara vastavalt AÕS § 77 lg 2 sätestatule hageja hagis esitatud viisil, st korteriomand müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades vastavalt PKS § 37 lg 3. Kostja I osast täidetakse tema kohustus. Menetluskulude jaotuse osas selgitab kohus, et käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja TMS § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Eeltoodud seisukohta kinnitab ka kohtupraktika (vt näiteks Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-1611). Menetluskulude jaotamisele ei kohaldu
(vt ka Tartu Ringkonnakohtu 28.05.2021 lahend tsiviilasjas nr 2-20-123, punktid 9 ja 10). Kuivõrd
ei kohaldu, tuleb menetluskulude jaotusel lähtuda
§-is 162 toodud 2 üldreeglist, mille lõige 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Kuna otsus on tehtud kaaskostjate kahjuks, vasutavad kostjad hageja menetluskulude eest võrdsetes osades. Kohus määrab hageja menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist (
lg 1 p 2,
/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Vismann Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.