) § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsuse tegemisel tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 18. Internetikaubamajad OÜ (hageja) taotleb hagis Digipost OÜ-lt (kostja) ebaõigete faktiväidete avaldamise ja majandustegevusse sekkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamist ning kostja kohustamist eemaldama või ümber lükkama internetiportaalis xxxx ja xxxx hageja kohta hagis ning selle täiendustes välja toodud artiklite pealkirjades ja sisus esitatud ebatõesed väited. Hageja nõuete aluseks võib olla seega ebaõigete andmete ümberlükkamine või eemaldamine võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel ja ebaõigete andmete avaldamisega hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine VÕS § 1043 ja § 1047 lg 1 tulenevalt. 19. VÕS 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Kohus selgitab, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Riigikohtu selgituste järgi on VÕS §-s 1047 kasutatavad terminid „andmed“ ja ,,faktilist laadi andmed“ samatähenduslikud (nt RKTKo 3-2-1-5-07, p 26), millest tulenevalt nimetatakse kohtupraktikas andmete avaldamist VÕS § 1047 tähenduses ka faktiväite avaldamiseks (RKTKo 3-2-153-07, p 10). Vahetegu on vajalik põhjusel, et kohtupraktikas 6 / 13 2-20-7899 üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. VÕS § 1047 lg 4 ei ole aga kohaldatav väärtushinnangute puhul, kuivõrd isiku kohta antud ja avaldatud väärtushinnangu sisu tõesust või väärust ei ole võimalik tõendada (nt RKTKo 3-2-1-53-07 p 18). VÕS § 1047 lg 4 alusel nõude esitamise eeldusteks on: 1) andmed on avaldatud; 2) andmed avaldas kostja; 3) andmed, mille ümberlükkamist või parandamist soovitakse, käivad hageja kohta; 4) andmed on ebaõiged. Ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks ei ole andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine. Samuti pole nõude rahuldamiseks oluline, kas avaldatud väide on isiku suhtes mainet kahjustav või majanduslikult kahjuliku iseloomuga (nimetatud asjaolu omab tähendust tõendamiskoormuse jaotamisel) või kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1) ning kas avaldajal oli avaldamise vastu õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis andmeid põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (VÕS § 1047 lg 3). Samuti pole oluline avaldaja süü. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 3-2-1-161-05, p 11). Seejuures peab kohus VÕS § 1047 kg 4 kohaldamisel arvestama hagi piiridega, st hindama üksnes nende asjaolude õigsust, mille ümberlükkamist on hageja hagiavalduses selgelt taotlenud ning arvestama hageja taotletud ümberlükkava avalduse sisuga ja hageja soovitud ümberlükkamise viisiga (nt RKTKo 3-2-1161-05, p 14). 20. Kohus selgitab tõendamiskoormuse osas, et üldjuhul peab hageja, kes nõuab VÕS § 1047 lg 4 kohaldamist, tõendama, et tema kohta avaldatud faktiväited on ebaõiged. Riigikohtu praktika järgi tuleb ka VÕS § 1047 lg 4 puhul kohaldada VÕS § 1047 lg-s 2 sätestatud asjaolude tõendamise koormuse jagamise põhimõtet. See tähendab, et kui hageja nõuab selliste faktiväidete ümberlükkamist või parandamist, mis tema mainet ei kahjusta või mis ei ole tema suhtes majanduslikult kahjuliku iseloomuga, lasub tal kostja avaldatud faktiväidete ebaõigsuse, mittetäielikkuse või ekslikkuse tõendamise koormis.1 21. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et veebilehtede xxxx ja xxxx haldajaks on Digipost OÜ ning asjaolus, et kostja on avaldanud nimetatud veebilehtedel järgmised artiklid: „Internetikaubamajad OÜ (M.S) avas xxxx“, „Hoiatus! M.S võltsib ja valetab“, „Sarilaimaja M.S xxxx domeenis“ ja „Internetikaubamajad OÜ loovutas domeeni xxxx“. Kuivõrd kostja veebilehtedel asuvatele artiklitele on kolmandatel isikutel juurdepääs ja kostja esitatud andmed külastuste kohta kinnitavad ka xxxx ja xxxx reaalseid vaatamisi (dtl 190, 191), saab lugeda artiklites esitatud andmed avaldatuks VÕS § 1047 tähenduses, s.o andmed on kolmandatele isikutele teatavaks tehtud. Eeltoodust tulenevalt on avaldajat ja avaldamist puudutavad tingimused kõikide hageja väljatoodud artiklite puhul täidetud. 22. Kohus hindab järgmisena ülejäänud eelduste (andmed esitatud hageja kohta, tegemist ebaõigete andmetega) täidetust hageja nõude aluseks olevate väidete osas. Kohus märgib, et hageja esitatud artiklite väljavõtted (hagi lisad 1-3, dtl 6-17, 18-39, 45-53) sisaldavad lisaks hagis nimetatud artiklitele ka samal vaatel kättesaadavaid teisi artikleid ja kohtulahendite väljavõtteid. Kohus jätab haginõudest lähtuvalt eelnimetatud tõendid asjasse mittepuutuvate artiklite osas tähelepanuta. 23. xxxx (dtl 6-8). 1 T.Tampuu. Lepinguvälised võlasuhted. 2., täiendatud ja muudetud trükk. Tallinn: Juura, 2017, lk 267. 7 / 13 2-20-7899 Hageja leiab, et terve artikli peakiri ja artikli sisu on ebatõesed, sest hageja ei ole avanud ega registreerinud xxxx. Kostja poolt avaldatud ebaõige faktiväide seisneb selles, nagu oleks hageja avanud või registreerinud blogi xxxx, kuid tegelikult on selle registreerijaks ja haldajaks C. OÜ ning domeen xxxx ei ole üleüldse hagejaga seotud. Kohus osutab, et hageja kohta käiv väide on üksnes artikli pealkirjas. Vaidlustatavas artiklis on esitatud järgmine tekst: „Kui keegi on inimesi petnud, siis sellele hinnangu andmiseks tuleb pöörduda politsei, kohtu või Tarbijakaitseameti poole. Internetis valeinfo avaldamise õigust ei ole kelleltki ära võetud ja petturiks laimata on lihtne. Puutudes kokku M.S’iga, võite suurema tõenäosusega valeinfo avaldamise objektiks saada.“ Kohus leiab, et kuivõrd artikli sisu ei käi hageja kohta, seejuures on kahe esimese lause puhul tegemist kostja isikliku arvamuse või üldistatud seisukohaga, mitte konkreetselt kellegi kohta käiva faktiväitega, siis ei ole tegemist andmetega, mille ümberlükkamist hageja saaks taotleda VÕS § 1047 lg 4 alusel. Seega tuleb hageja taotlus ebaõigete andmete ümberlükkamiseks artikli sisu osas jätta rahuldamata. Hageja selgituse järgi (esitatud kõikide artiklite kohta ühiselt) on ebaõige informatsiooni levitamine põhjustanud hagejale märkimisväärset kahju, mitmed inimesed on helistanud ja küsinud nende seost xxxx blogiga ja hiljem loobunud koostööst, hageja seostamine xxxx domeeniga kahjustab ka hageja brändi ja mainet (dtl 114). Kohus asub seisukohale, et kuigi artikli pealkirjas esitatud väide, et Internetikaubamajad OÜ avas xxxx, on iseenesest neutraalne, siis seostatuna ülejäänud vaidlustatud tekstiga võib mõistliku lugeja jaoks luua mulje, et hageja tulenevalt oma seotusest M.Siga tegeleb samuti artiklis taunitava tegevusega ja võib sellisel kujul olla hageja jaoks majanduslikult kahjuliku iseloomuga, kuna vähendab koostööpartnerite usaldust või uute võimalike klientide valmisolekut koostööks. Seega peab esitatud väidete tegelikkusele vastavust tõendama kostja. Kohus selgitas 30.11.2020 kohtunõudes pooltele, et domeeni(nime) registreerimine ja portaali (veebilehe) avamine on erinevad toimingud, domeeninime registreerimisele ei pruugi järgneda veebilehe avamist või ei toimu need ajaliselt samal ajal. Antud artikli põhjal ei ole ilmne, kas xxxx all on mõeldud konkreetselt domeeni või veebilehte. Kohus leiab, et kuivõrd keskmine inimene, kel puudub lähem kokkupuude nimetatud valdkonnaga, neid tavaliselt ei erista, tuleb hinnata väite tegelikkusele vastavust mõlemast võimalusest lähtudes, s.o nii domeeni kui veebilehe xxxx osas. Väite sisu hindamise osas kohus leiab, et nii artikli pealkirja sõnastuse kui artikli sisu põhjal võib mõistlikult aru saada, et siin osutatakse xxxx esmakordsele avamisele (või antud juhul samatähenduslikuna esmakordsele registreerimisele), s.o mitte juba olemasoleva domeeni/veebilehe üleminekule või kasutuselevõtule hageja poolt. Kohus leiab, et ebaõigete andmete avaldamisel tuleb nende tegelikkusele vastavust hinnata nende avaldamise aja seisuga, mis järeldub ka VÕS § 1047 lg-st 3, mis annab avaldajale võimaluse andmete või asjaolu avaldamise õigusvastasuse välistamiseks tõendada, et kontrollis andmeid või asjaolusid enne nende avaldamist. Hagi 01.12.2020 selgituse kohaselt on artikkel avaldatud 17.05.2019, täiendava info järgi 14.05.2017 (dtl 166). Kostja istungil antud selgituse järgi kirjutas ta artiklid ilmselt 2018 suvel (dtl 180). Kohus leiab, et kostja nimetatud aeg vähemalt antud artikli osas on tõenäolisem, kuivõrd hageja hagiavalduse lisast 1 nähtuvas Viru Maakohtu 03.04.2019 otsuse tsiviilasjas nr 2-18-15649 väljavõttes juba viidatakse samale artiklile (parandamata kujul), seega oli see algupärasel kujul olemas juba antud tsiviilasjas hagi esitamisel oktoobris 2018. Kohus osutab, et artiklis toodud viide 14.05.2017 kuupäevale on märgitud selgitusena xxxx veebilehel avaldatud artiklile. Kohus asub seisukohale, et asjas esitatud tõenditega on tõendatud, et domeeni xxxx avas või registreeris esmakordselt Internetikaubamajad OÜ. Lähtudes vaidlustatud väite sõnastusest ei oma kohtu hinnangul tähendust asjaolu, kas või millal on pärast domeeni esmakordset registreerimist 16.01.2017 kl 09:30 muutunud domeeni omanik. Nii kostja poolt esitatud E.OÜ 8 / 13 2-20-7899 20.02.2020 (dtl 67) ja Eesti Interneti SA 30.03.2020 e-kirjadest (dtl 68) kui tõendite kogumise korraldamise käigus E.OÜ 11.02.2021 (dtl 201, 214, 215) ja Eesti Interneti SA 20.04.2021 (dtl 278, 281, 297) esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et domeeninimi xxxx registreeriti 16.01.2017 Internetikaubamajad OÜ (registrikoodiga xxxx) esindaja M.Si 15.01.2017 23:59 allkirjastatud taotluse alusel. Kohus nõustub kostjaga, et hageja hagi esitamise ajal ning menetluse kestel tehtud registriandmete väljavõtetega (dtl 42, 73-74) ei ole ümberlükatav asjaolu, et domeeni algseks registreerijaks oli hageja, kuivõrd need näitavad üksnes kehtivat andmete seisu. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et domeeni xxxx avas Internetikaubamajad OÜ. Hageja selgitusel kõigepealt registreeriti domeen ja kuu aega hiljem, s.o 26.02.2017, avati veebileht xxxx ning nende avajaks ja veebilehel artiklite avaldajaks on C. OÜ, mitte hageja. Kohus leiab, et kuivõrd üldjuhul ongi domeeniomanik domeeniga seotud veebilehe haldajaks ning ka poolte seletuste põhjal kuuluksid need samale isikule, pooled vaidlevad vaid selle üle, keda lugeda domeeni xxxx omanikuks, siis seega vastus portaali haldaja kohta sõltub sellest, keda antud juhul ja millisel ajahetkel tuleb lugeda domeeni omanikuks. Kostja väljatoodud domeeni xxxx registreerimise kronoloogia on kohtule esitatud tõendite põhjal järgnev: 1) M.S esitas 15.01.2017 avalduse xxxx domeeni registreerimiseks Internetikaubamajad OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 68, 280-281); 2) domeen registreeriti 16.01.2017 Internetikaubamaja OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 278); 3) 16.01.2017 esitas M.S E.OÜ-le avalduse domeeni registreerija andmete muutmiseks (dtl 285-286); 4) 17.01.2017 esitas M.S registreerimistaotluse, milles soovitakse registreerida domeen C. OÜ-le (registrikood xxxx) (dtl 283-284); 5) E.OÜ avas domeeni registreerija andmed muutmiseks, andmed muudeti ja muudatus allkirjastati samal päeval, kuid andmete muutmisel toimus viga andmete töötlemisel, mille tulemusena registreerija registrikood ei vastanud tegelikule registrikoodile (dtl 67-69, 201); andmete muudatuse kohta E.OÜ-le teavituse saabumata jäämisel teostati omanikuvahetus 26.02.2017 (dtl 226, 297); 6) 05.07.2018 muudeti/parandati registreerija registrikood, nüüd on registreerijaks C. OÜ õige registrikoodiga (dtl 70, 96). Ajavahemikul 17.01.2017 kuni 05.07.2018 oli registreerija andmetes seega C. OÜ nimi ja Internetikaubamajad OÜ registrikood. Kohus nõustub kostjaga selles, et äriühingute identifitseerimisel on määrav nende registrikood, mis on püsiv, seevastu äriühingu ärinime ja õiguslikku vormi on võimalik muuta ilma registrikoodi muutmata. Samas käesoleval juhul tuleb domeeni omaniku väljaselgitamisel hinnata olukorda laiemalt ja arvestada täiendavate asjaoludega. Eesti Interneti SA domeenireeglid2 reguleerivad suhteid registreerija, registripidaja ja Eesti Interneti SA vahel. Domeenireeglite p-s 3.4.1. sätestab andmed, mis Eesti Interneti SA avaldab WHOIS vahendusel, s.h juriidilisest isikust registreerija kohta avaldatakse ka tema nimi, äriregistrikood. Nimetatud reeglitest ei tulene domeeniregistris olevate kannete (andmete) õiguslik tähendus. Kohus leiab, et antud juhul tuleb domeeni kui õiguse omaniku üle otsustamisel arvestada ka registrikandest mittenähtuvaid asjaolusid, s.o analoogselt äriregistri ja liiklusregistri kannetele. Äriseadustiku § 34 lg 3 kohaselt kui registrisse kandmisele kuuluvaid asjaolusid ei ole registrisse kantud, on neil asjaoludel kolmanda isiku suhtes õiguslik tähendus üksnes juhul, kui kolmas isik neist teadis või pidi teadma. Liiklusregistri kannete osas on Riigikohus selgitanud, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust sõiduki omandiõiguse kohta; kanne liiklusregistris ei ole sõiduki ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes 2 Kättesaadavad veebilehel xxxx, (31.05.2021) 9 / 13 2-20-7899 sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul asjaõigusseaduse § 561 järgi (RKTKm 3-2-2-103-16, p 27). Kohus tuvastas esitatud tõendite põhjal, et M.S nii Internetikaubamajad OÜ kui domeeni ülevõtnud C. OÜ seadusliku esindajana on esitanud E.OÜ-le sellekohase taotluse õigete registreerija andmetega, E.OÜ on taotluse menetlusse võtnud ja selle täitnud, kuid muudatus on jäänud lõpule viimata taotluse esitajast sõltumatutel asjaoludel. E.OÜ 20.02.2020 vastuse järgi avasid nad andmed muutmiseks ning domeeni registreerija poolt teostati registreerija andmete muudatus ning andmete kinnitamine digitaalse allkirjastamise kaudu, uuteks andmeteks määrati (s.
§-s 233 sätestatud kahju suuruse otsustamine kohtu poolt oma siseveendumuse kohaselt eelduseks on, et tõendamisraskused puudutaksid nõude suurust, mitte selle alust, antud sätte alusel saab kohus nõude suurust oma diskretsiooni alusel hindama asuda alles siis, kui hageja on nõude aluse osas tõendamiskoormuse vähemasti miinimaalmääras täitnud, s.o kostjapoolse teo, kahju tekkimise fakti kui ka nende vahelise põhjusliku seose.3
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Pooltele hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol kohtunik 3 A.Kangur. Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura, 2017, lk 1279. 13 / 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.