(7)Kohus märgib, et üldplaneeringukohast maa-ala sihtotstarvet ei saa vaadata üksnes katastriüksusevõi kinnistupõhiselt, sest sellise täpsusastmega reguleerimine ei ole üldplaneeringu ülesanne. Sama juhtotstarbega maa-alal võib olla erinevate sihtotstarvete ehk kasutusviisiga kinnistuid ja krunte. Haljasala juhtotstarbega maa-ala ulatub vaidlusalusest planeeringualast ka piki maanteed põhja poole ja samuti üle maantee Juubelitammede teest põhja. Selle ala valdavat põhisuunda ka kasutusotstarvet vaidlustatud detailplaneering ulatuslikult ei muuda. Kaebaja väited, et parkla hõlmab Lepiku haljakust suurema osa, sh kuni 50% ei ole kaardimaterjali alusel tõene. Kohus möönab, et kaebaja kinnistu ja maantee vaheline haljasala kitseneb poole võrra, s.o poolele rajatakse parkla, kuid see ei tähenda kogu Lepiku haljaku kinnistust 50% hõlmamist. Liiatigi tuleb arvestada, et suure osa parklaaluseks maast on transpordimaa sihtotstarbega ehk selle kinnistu kasutamist ehitustegevuseks ei saa lugeda Lepiku haljaku otstarbe muutmiseks. Kohus ei nõustu kaebajaga ka, et kinnistul on lubatud üksnes ajutised parklad. Üldplaneeringu eesmärgiks ei ole kinnistu ajutise, mittekohtkindla kasutuse reguleerimine. Ehitamine oma olemuselt püsiva asja loomine (EhS § 3 lg 1) ja ka ajutist ehitist piiritletakse selle kuni 5-aastase kasutusajaga (EhS § 3 lg 4). Seega ei ole üldplaneeringu olemusega kooskõlas, kui tõlgendada sealseid erandeid kui ajutiste ehitiste kohta toodut, kui üldplaneering selgesõnaliselt selliselt ei ütle.

1. Kaebaja leiab, et parkla rajamise soov on kantud era- mitte avalikust huvist, sh avalikust huvist lähtuvalt ei ole parklat piirkonda vaja, mistõttu puudub ka üldplaneeringus nimetatud erandjuhu olukord. Kohus selgitab esmalt, et planeerimismenetluses võivad era- ja avalikud huvid lisaks põrkumisele ka toimida koostöös ja teineteist koostoimes õigustada (vt ka korralduse lk 3, dtl 161). Avalikes huvides ehk mh kohaliku kogukonna kui ka nt KOVi tulubaasi huvides võib olla piirkonda kaubanduskeskuse või lasteaia rajamine, mis võib olla samas ka selle kaubanduskeskuse või (era)lasteaia käitaja huvides. Ka töökohti loova teenindus- või tööstusala rajamine võib olla korraga nii avalikes huvides (maksutulu, töökohad, teenuste kättesaadavus lähipiirkonnas) kui ka erahuvides ehk siis nende isikute huvides, kes asuvad hiljem hooneid kasutama ja/või tööandjaks. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et planeerimismenetluse algatamise ajendiks oli kolmanda isiku taotlus. Lisaks on kolmas isik võtnud endale elluviimise rahastamise kohustuse ja ka läbi oma krundi uude parklasse juurdepääsu võimaldamise kohustuse. Planeeritavasse parklasse on ka ettenähtud n.ö kärumajad ehk seda võidakse kasutada ka kolmanda isiku huvides.
2. Avaliku ressursi kasutamine kitsalt ühe eraomaniku huvides ei ole avalikes huvides. Küll aga on vastustaja nii planeerimismenetluses kui ka kohtumenetluses piisavalt põhjendanud, miks parkla on tarvilik ka avalikes huvides: - Kergliiklustee kasutajate tarbeks (korralduse lk 3, dtl 161), mis on kooskõlas ka samale planeeringualale kergliiklustee rajamisega. Istungil selgitas ka kolmas isik, et nende parklat kasutatakse sel eesmärgil, ilma kauplust külastamata. Avalikes huvides on nii see, et kergliiklusteed aktiivselt kasutataks, kui ka see, et kasutajatele loodaks mõistlikud parkimisvõimalused. - „pargi ja reisi“ võimalused (korralduse lk 3, dtl 161), s.o võimalus parkida ja sõita ühistranspordiga edasi. Kaebaja on vaidlustanud, et lähipiirkonnas puuduvad edasireisimise võimalused. Kohus ei pea lõplikult võimalikuks lahendada küsimust, kas enne peab olemas olema parkimisvõimalus või enne peab olema olemas reisimisest tulenev suur parkimisvajadus. Teatud ulatuses tuleb ka mistahes vajadusi ja neist tekkivaid probleeme ennetada. Saku aleviku kaardilt nähtub, et planeeringuala asub kahe suure ristmiku vahel. Vastustaja on ka põhjendanud, et alevik areneb lõunasuunal, mis võib tähendada ka suuremat inimeste liikumist. Kohus juhtis ka istungil kaebaja tähelepanu, et Google Maps kohaselt asub kohe planeeritava parkla juures maantee ääres bussipeatus ning samuti peatud üle maantee, kus sõidab kokku peaaegu paarkümmend bussiliini. Ajalooliselt 4

(7)on transpordimaa katastriüksust kasutatud busside ümberpööramiseks. Seetõttu ei saa ka „pargi ja reisi“ eesmärki parkla rajamisel pidada eesmärgipäratuks. - Lähipiirkonna kortermajade parkimisvajaduste rahuldamiseks (korralduses lk 4, dtl 162). Kohus nõustub, et üldplaneeringus on toodud, et hoonestuse kavandamisel tuleb parkimine lahendada oma krundil (p 3.1, lk 15). Küll aga ei lahenda toodud punkt juba olemasoleva hoonestuse parkimisprobleeme, mil lähtuti teistest parkimisnormidest ja asustustihedusest. Vastustajal tuleb lahendada vajadusel ka juba olemasolevate elanike parkimisprobleemid täiendavate parklate loomisega. Sealjuures saab parklate ristkasutus tulla kõne alla vaid juhul, kui sama parklat kasutatakse erinevatel eesmärkidel (nt päevane teenindusasutuse kasutajate ja öine elanike poolne kasutus); erinevate kortermajade elanikud ei saa eelduslikult kasutusaja kattuvuse tõttu sama parklat ristkasutada. Ka tuleb arvestada, et eraomaniku maal toimuv ristkasutus peab olema kas lepingulisel alusel või otsustatud kaalutud haldusaktiga. Kolmanda isiku krundile ristkasutuse kohustuse panekule peab eelneva kaalumine, kas on võimalik kasutada riigi- või munitsipaalmaad. - Lasteaia parkimisvajaduse rahuldamiseks (korralduses lk 4, dtl 162). Planeeringualast üle tee asub mitmeteistkümne rühmaga lasteaed, kuhu lisandub lähiajal veelgi rühmasid (istungil 11:13:02). Arvestades nii rühmade suurusi ja arvu, samuti seda, et laste saabumine ja lahkumine ei ole reeglina ajaliselt päeva peale jaotunud, vaid toimub nii hommikuti kui ka õhtuti piiritletud ajavahemikus, on kohtu jaoks arusaadav põhjendus, et juba olemasolev lasteaia parkla (vt kaebaja esitatud pildimaterjal, dtl 624) võib jääda väikeseks. Avalikes huvides on ka, et lapsevanemaid suunatakse parkima parklasse, mitte teeäärtesse või tekitama ummikuid kuni parkimiskohtade vabanemiseni. Kuivõrd eelkooliealiste korral võib mõistlikult eeldada, et nad saabuvad ja lahkuvad koos lapsevanemaga, ei saa pidada avaliku huviga vastuoluks olevaks vajadust ületada ülekäigurada, kui paremad lahendused puuduvad. Uude parklasse on ettenähtud ka n.ö kärumajad. Eeltoodu on kooskõlas kolmanda isiku ja vastustaja selgitusega, et ei planeerita piirata kolmanda isiku parkla ega uue rajatava parkla kasutust. Ehk juhul, kui kolmanda isiku parkla on hõivatud isiku poolt, kes kasutab seda nii kergliiklustee kasutamise kui ka poe külastamise eesmärgil, saab üksnes poe külastaja kasutada avalikku parklat. Kohus nõustub vastustajaga, et kolmandale isikule kuuluva parkla kasutuse piiramisega ei lahene aga muud piirkonna parkimisprobleemid, s.o kergliiklejate, kortermaja elanike, ühistranspordi kasutajate ja lastevanemate probleemid. Selline kogukondlik lahendus tuleb reeglina leida ka avalike ressursside, s.o maa arvelt. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et täidetud on ka üldplaneeringuga ettenähtud erandjuhu kriteerium. Kohus märgib, et nõutav ei ole, et tegemist oleks äärmusliku juhuga, s.o ootamatu ja ettenägematu olukorraga, vaid üksnes erandiga. Erandit võib õigustada ka vastava piirkonna elukondlik areng, s.o elanike arvu lisandumine viimase 10 aasta jooksul, mistõttu on vaja leida uusi lahendusi. 9. Kaebaja leiab, et parkla rajamine on vastuolus puhvertsooni säilitamise vajadusega; samuti ei arvesta parkla rajamine kogukondlikke ja looduskeskkonna väärtuseid. Kohus märgib esmalt, et üldplaneeringu kaardi kohaselt ei asu planeeringuala ega kaebaja kinnistu miljööväärtuslikul hoonestusalal, mis jääb teisele poole maanteed, sh lasteaiast edasi kirde poole. Ainuüksi harjumuspärase elukeskkonna muutumine aja jooksul ei anna isikule subjektiivset õigust nõuda senise olukorra säilimist. Kaebaja elab tiheasustustalal, mis tähendab, et teatud määral, kaebaja õiguseid õiguspäraselt kaaludes, tuleb taluda piirkonnas ka muutusi, mis tekivad elanike vahetumise ja ka muutunud kogukondlike vajadustega (vajadus lasteaiakohtadeks, soov kergliiklusteede rajamiseks, pendelränne ning nendega seotud parkimisvajadused, vt eelmises punktis käsitletu). Kogukondlike väärtuse osas tuleb arvestada seda, et siinkohal on kohtuliku kontrolli ulatus piiratud, kuivõrd selle küsimuse üle otsustamine on kaalutlusõiguse ja otstarbekuse piirimail. Kaebaja rõhutas istungil, et on selle argumendi tõstatanud populaarkaebuse, mitte kaebaja subjektiivsete õiguste riive 5

(7)vaates. Avalikke huve ja seega ka kogukondlikke väärtusi esindab ennekõike kohalikus omavalitsuses nii volikogu kui ka volikogu poolt moodustatud valitsus. Ei ole välistatud kohtulik kontroll olukorras, kui on ilmselge väljakujunenud kogukondlik (s.o konkreetse küla või piirkonna) arvamus, mis on jäetud arvestamata. Selline arvamus käesolevas asjas puudub. Kohus ei saa asuda ka kohaliku omavalitsuse autonoomiat arvestades kogukondlikke väärtuseid ise oma äranägemise järgi sisustama või üksnes kaebaja seisukohta arvestama. Kohaliku elu arengusuundade üle otsustatakse ennekõike kohaliku omavalitsuse valimistel või ka üldplaneeringut või arengukava koostades. Kohus kordab, et kohtule ei nähtu, et tugevalt väljendatud kogukondlik arvamus oleks käesolevas asjas arvestamata jäetud. Parklat planeeritakse transpordimaa sihtotstarbega katastriüksusele ning väheses ulatuses haljasala osale, kus asub hetkel rohumaa. Rohumaa ei täida olulist puhvertsooni osa, s.o rohumaa ei vähenda visuaalset ega ka mürahäiringut. Planeeringuga ei kavandata kõrghaljastuse hävitamist, vaid sellega rajatakse seda pigem juurde, sh just kaebaja kinnistu suunal, mis aitab säilitada ka rohekoridori (dtl 160). Puhvertsooni eesmärgiks võib pidada ennekõike, et maanteed ei rajata kaebaja kinnistule lähemale ning maantee liigutamist ei ole ka planeeritud. Olukorras, kus ligikaudu 90% haljasalast säilib, ei saa rääkida ka looduslähedase elukeskkonna kadumisest. Kaebaja ei ole välja toonud, et olemasolevat rohuala, kuhu parkla tuleb, kasutataks hetkel kasutajasõbraliku elukeskkonnana, sh laste mänguväljakuna, rekreatsiooniks vms. Tiheasustuses ei pruugi korrastamata (kaks korda aastas niidetav) haljasala kui tühermaa kanda ka olulisi kogukondlikke väärtuseid, kui kogukond seda haljasala sellisel eesmärgil ei kasuta. 10. Kaebaja leiab samuti, et detailplaneeringu alusel realiseeritav rikub tema subjektiivseid õiguseid. Kohus ei nõustu, et parkla rajatakse sisuliselt kaebaja kinnistu piirile. Parkla ja kaebaja kinnistu piiri vahele jääb 28 meetrit kõrghaljastust ning kaebaja elamu asub planeeringualast veel kaugemal. Tiheasustuses peab kaebaja teatud ulatuses taluma muutusi ja uut arendustegevust, kui sellest kaasnevaid mõjutusi piisaval määral leevendatakse. Isikul ei ole tiheasutuses subjektiivset õigust, et mistahes mõjud üldse tema kinnistule ei ulatuks, vaid üksnes tiheasustusele iseloomulikele leevendamismeetmetele. Kohus kordab varasemat, et parkla rajatakse kinnistu osale, kus on rohumaa ehk planeeringu realiseerimisega ei vähendata kõrghaljastust. Kuivõrd rohumaa iseenesest ei takista maanteelt tuleva visuaalset, müra- või lõhnahäiringuid, ei saa ka parkla rajamine maanteelt tulevat häiringut suurendada. Parklaga rajamisega tekkivat visuaalset häiringut, s.o rohumaa asemel on näha parklat, vähendab juba täna kaebaja ja transpordimaa vahele jääv kõrghaljastus, mida ei planeerita vähendada, vaid juurde istutada. Sama kõrghaljastus, sh juurde istutatav, vähendab ka parklast tulevat mürahäiringut. Üldteadaolevalt ei sõideta parklas suurel kiirusel ning suurem müra kaasneb just suurema kiirusega. Seega ei saa välistada mürahäiringu objektiivset kasvu, kuid see saab olla vähene ja vastustaja on ette näinud asjakohase leevendusmeetme, s.o täiendava haljastuse rajamise (dtl 159, korralduse lk 1). Haljastus aitab ka võimaliku kasvava õhusaaste vastu. Sadevee osas on planeeringu seletuskirjas ette nähtud asjakohased meetmed, s.o sadevee ärajuhtimine (DP seletuskirja p 4.9.2, dtl 171). Kohus mängib täiendavalt, et vaikimisi ei saa kahtluse alla seada, et ehitustehnilised lahendused nagunii ei tööta. Nii asjaõigusseadusest kui ka ehitusseadustikust tuleneb põhimõte, et oma kinnistult tulenevad mõjutused ei tohi naabri kinnistut ülemääraselt mõjutada. Seega on kaebajal ka nii ehitus- ja kasutusloa väljastamise kaalumise ja hilisema ehitusjärelevalve raames võimalik tugineda sellele, kui tänavavalgustust suunatakse või sadevesi hakkab valguma tema kinnistule. Detailplaneeringust ei tulene planeeringu elluviijale õigust kaebaja kinnistut pimestada ega sinna sadevett juhtida ega neid mõjutusi leevendamata igal juhul parkla valmis ehitada. Kui sel6

(7)gub, et parkla rajamisega kaasneb kaebaja kinnistut ülemääraselt mõjutav mõjutus, s.o drenaažist ja muudest lahendustest sõltumata osutub kaebaja kinnistu näiteks üleujutatuks, tuleb planeeringu elluviimisest loobuda. Küll aga ei ole detailplaneeringu ülesanne näha juba ette konkreetseid ehituslahendusi ega kontrollida nende lõplikku teostavust. Kohus leiab ka, et parkla ei ole ka selline ehitusobjekt, millega vältimatult kaebaja kinnistule jõudvad ülemäärased mõjutused kaasnevad (vrdl suurtööstus vms).

1. Kaebaja leiab, et vastustaja ei ole kaalunud kaebaja alternatiivset ettepanekut, s.o pika ja kitsa parkla rajamist piki maanteed. Kohus möönab, et vastustaja põhjendused on esitatud muudes dokumentides peale korralduse (vt 13.04.2021 kiri Rahandusministeeriumile, dtl 517), kuid need on piisavad, et jätta kaebaja pakutud lahendus kõrvale. Vastustaja selgitused istungil ja kohtukõne teesid (dtl 696-698) veenavad kohtu, et need põhjendused olid olemas ka planeerimismenetluse ajal. Piki maanteed kulgeva parkla korral tuleks Lepiku haljaku katastriüksuse põhjaosas vähendada ka kõrghaljastust, mida valitud lahenduse korra teha ei tule. Ka nõustub kohus, et pika ja kitsa parkla korral tuleb rajada kas täiendav sissepääs Kingu põigu kaudu või võib parkla osutuda kasutamise väga ebamugavaks, kui juurdepääs on vaid ühest otsast. Kohus nõustub ka, et väiksema, neljarealise parkla korral on võimalik vajadusel leida ka liiklusohutumaid variante (nt ühesuunaline ringliiklus), kuid pikk ja kitsas parkla võib olla liiklusohtlikum. Kohus märgib täiendavalt, et planeeritav parkla kasutab täies ulatuses ära transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuse, mis vastab kinnisasjade sihipärase kasutamise eesmärgile. Piki maanteed parklat rajades võetaks kasutusele suurem osa haljasalast kui valitud planeeringulahenduse korral. Pikk ja kitsas parkla võib õhutada ka seda kiirendamiseks kasutama, mis suurendab ka mürataset (vt avaliku arutelu protokollis ettepanekud, dtl 502 ja vastustaja vastus dtl 507). Alternatiivne lahendus ei vähenda ka oluliselt visuaalset häiringut, s.o ei varja parklat, vaid parkla kulgeb pikemalt; ning sama saab järeldada ka lõhnahäiringu kohta, s.o kui pargib rohkem sõidukeid.
2. Kohus leiab, et detailplaneeringu kehtestamise otsus on kokkuvõttes õiguspärane ning alus selle kehtetuks tunnistamiseks puudub. Seetõttu jätab kohus kaebuse rahuldamata.
3. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kolmas isik ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud, mistõttu jäävad tema menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on taotlenud õigusabikulude kaebajalt välja mõistmist. Kohtupraktika kohaselt võib küll haldusorgan kasutada välist õigusabi, kuid selle kaebajalt väljamõistmine on piiratud. Tuleb eeldada, et vastustaja suudab enda antud haldusakte ja tehtud toiminguid oma ametnike esindamisel ise kohtus kaitsta, sh õiguslike argumentide esitamisel. Välise õigusabi väljamõistmist on kaalutud üksnes olukordades, kus tegemist on olnud erakordselt keeruka asjaga, mille õigusküsimused väljuvad vastustaja igapäevasest pädevusest. Käesolevas asjas on vaidluse all detailplaneering, millega seotud vaidlusküsimuste ringi saab pidada tavapäraseks. Seetõttu ei ole vastustaja menetluskulude kaebajalt väljamõistmine põhjendatud ja kõigi menetlusosaliste menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin 7