Obsah (4)

§ 113§ 118§ 76§ 75

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprillil 2022, Tartu kohtumaja kohtuistung 13.04.2022 Täitmiskohtunik Peet Teidearu Kohtuistungi sekretär Heli Eilonen Kriminaalasja n

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja teda karistati 8 aasta pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 5 aasta, 4 kuu pikkuse vangistusega. 1 2. Maakohtu otsuse vaidlustas Imre Sootsi kaitsja, kes taotles süüdistatava teo ümberkvalifitseerimist

§ 118lg 1 p 1 järgi ja karistuse kergendamist.

3. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 otsusega tühistati Imre Sootsi süüdi tunnistamata jätmises eluohtliku tervisekahjustuse tekitamise eest ja ta mõisteti süüdi

§ 118

lg 1 p1 järgi ja muus osas, sh süüditunnistamises

§ 113lg 1 - § 25 lg 2 osas jäeti maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja apellatsioon jäeti rahuldamata.

1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotles kriminaalasja saatmist samale kohtule uueks arutamiseks või uue otsuse tegemist.
2. Riigikohtu 15.10.2020 otsusega tühistati Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2020 otsus osas, millega tühistati Tartu Makaohtu 08.01.2020 otsus Imre Sootsi süüdi tunnistamata jätmises

§ 118lg 1 p 1 järgi ja mõisteti süüdistatav selle sätte järgi süüdi.

Muus osas jäeti ringkonnakohtu otsus muutmata.

2. märtsil 2022 saabusid Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale Tartu Vangla dokumendid Imre Sootsi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegsest vabastamist.
3. Kinnipeetavale Tartu Vanglast antud iseloomustuse järgi seisneb Imre Sootsi puhul oht teise isiku tapmise katses, millega võib kaasneda väga raskete tagajärgedega vägivald ja mille käigus võib kasutada külmrelva. Oht on tõenäoline, kui jätkab alkoholi tarvitamisega, kui tekib konfliktiolukord ja ei oska puudulike probleemide lahendamise oskuste tõttu vältida impulsiivset käitumist. Arvestades ohutaset ja uue kuriteo toimepanemise tõenäosust Tartu Vangla ei toeta Imre Sootsi ennetähtaegset vanglast vabastamist elektroonilise valve alla. Isikul on vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 33% .
4. Kriminaalhooldusametnik on vangla iseloomustuse lisana märkinud , et juhul, kui kohus peab otstarbekaks süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamist elektroonilise järelevalve alla, tuleb Imre Sootsile määrata elektrooniline valve viieks kuuks ja katseaeg määrata karistusaja lõpuni ning käitumiskontroll 24 kuuks.
5. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 33 lähtudes edastas prokurör kohtule oma seisukoha elektrooniliselt ning teatas, et ei soovi kohtuistungist osa võtta. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Positiivne on, et Imre Sootsil on täidetud ITK, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, vabanemisel on olemas töö- ja elukoht ning toetavad lähedased, negatiivseteks on süüdimõistetu isik ja kuritegude sooritamise asjaolud. Tegemist on alkoholisõltlasega, kes on alkoholi järjepidevalt tarbinud enam kui 30 aastat. Vabaduses ei ole Imre Soots enda sõltuvuskäitumisele lahendusi otsinud ja jätkas alkoholi liigtarvitamist kuni raske kuriteo toimepanemiseni. Lähedased pidasid teda majanduslikult üleval nii enne vangistust kui vangistuses. Imre Sootsil endal ametlik töökogemus puudub. Ka praegu õigustas enda käitumist kuriteo toimepanemisel ning leiab, et 2 hoopis ohver olevat väga halvasti käitunud. Imre Soots ei ole mõistnud toimepandud kuriteo raskust. Puudub sisemine motivatsioon kuritegelikku käitumist muuta. Kohtuistungil esitatud seisukohad
6. Imre Soots kahetses toimepandud kuritegu. Ta armastab oma pere ja tahab neile abiks olla. .Ta teab et elektrooniline valve on karistuse jätkumine teisel viisil. Ta on nõus elektroonilise valvega ja kohustustega mis temale pannakse ,mis loetletud kriminaalhooldaja poolt. 11.Kaitsja Rene Varul esitas kohtule materjale isiku positiivse külje kohta. Imre Sots väärisk ennetähtaegset vabanemist. Kaitsja veendumus tugineb Imre Sootsi tugevale motiveeritusele. Isikul on XXX, Traagilised tagajärjed sündustel, mis Imre Sootsi vanglasse viisid. Kohus peaks prognoosima kas isiku vabanedes on oht et isik võib jätkata kuritegude toimepanekut. Isik siiski enne vangistus on töötanud ning ei olnud ülalpeetav. Õigem on isik allutada ta riiklikul kontrollile, et isik alkoholiga ei libastuks. Isik on XXX, see peaks olema positiivne tema edasisel käitumisele. Vereproovi andmise kohustus ,millega isik on nõus ,annab võimlause teda kontrollida kriminaalhoolduse ajal. Imre Sootsi mõtemall ei ole retsidiivne. Tema osas selles ju midagi ei muutu ;väljakujunenud isiksus , ei ole head põhjust pikemalt teda kinni hoida. Hinnata teo raskut ja asjaolusid tuleb. Tegu oli naabrite vahelise viinavõtmisega ja Imre Soots ründas noaga kannatanut. Ta sai range karistuse; seda peab arvestama. Esmakordne vangistus ja kolmandik juba kantud, on otstarbekas vabastada. Kriminaalhoolduse kohustused on vajalikud. Kuritegu on kahetsusväärne ,juhuslikud episoodid, tegemist ei ole retsidiivse käitumisega. Kohtumääruse põhjendused
7. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks on karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine.

§ 76

lg 2 p 1 kohaselt võib tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Praeguseks ajaks on Imre Soots temale mõistetud vangistusest ära kandnud vähemalt vähemalt poole vangistusest ja kantud karistusaeg on pikem kui neli kuud. Seega on

§ 76

lg 2 p-s 1 sätestatud formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. 12. Üksnes formaalsete aluste täidetus aga ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKo 3-1-1-18-11, p 9.1). See tähendab, et riik ei ole ennetähtaegse vabastamise võimaluse sätestamisega loonud süüdimõistetu jaoks õiguslikku positsiooni, millele tuginedes tekiks tal õiguspärane alus loota, et kogu karistust ei tule ära kanda (RKKKm 3-1-1-12-17, p 18). 13.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul 3 tähendab

§ 76

lg 4 nimetatud asjaolude arvestamise kohustus eelkõige uute kuritegude aset leidmise tõenäosuse prognoosimist. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. 14. Vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel määratakse katseaeg.

§ 76

lg 5 järgi allutatakse süüdlane katseajaks kuni kahekümne neljaks kuuks

§ 75kohasele käitumiskontrollile.

Käitumiskontrollile allutamine eeldab elukoha olemasolu. Kohtule esitatud kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et Imre Sootsil on sissekirjutus XXXXXX. Tegemist on XXXX, kus elab abikaasa koos perega. Vabanemisjärgselt asub ka Imre Soots sinna elama. Kriminaalhooldusametnik kontrollis vabanemisjärgset elukohta ning tuvastas, et kahetoalises korteris on olemas võimalus elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Abikaasa ja XXX valla sotsiaaltööspetsialist andsid kirjaliku nõusoleku seadme paigaldamiseks. Seega on Imre Sootsil olemas vabanemisjärgne elukoht ning on võimalik paigaldada elektroonilise valve seade.

1. Vangistuses on Imre Soots osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening (19.02.12.03.2021). Ta osales kõikides tundides ja kodused tööd olid põhjalikult tehtud. Osalemise aktiivsus programmi edenedes tõusis ja püsis programmis motiveerituna. Alkoholisõltuvust isik tunnistas. Sõltuvusest hoidumise kohta leidis Imre Soots, et jumal tegeleb sellega, et ta enam ei jooks. Lisaks osales ta sotsiaalprogrammis Viha juhtimine (19.01.2022-28.02.2022). Täitis põhjalikult nõutud töölehti ja viha jälgimise päevikut. Alguses oli tundides vaiksem, aga muutus avatumaks ja rääkis aktiivsemalt kaasa. Programm andis isiku väitel võimaluse paremini kaardistada oma riskiolukordi ja meetodeid, kuidas konfliktiolukorras toime tulla. Imre Soots on osalenud tööhõives koristamisel 2019, 2021 ja
2. aastatel. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.
3. Kohtu hinnangul seisneb risk töökoha puudumisel vabanemisjärgselt, Eestis ei ole ta ametlikult varasemalt tööga hõivatud olnud. XXX on töötanud erinevates ettevõtetes, Eestisse saabudes võttis end Töötukassas tööotsijana arvele. Perekond elatus töötu abirahast ja lastetoetusest. Kindlat eriala omandanud ei ole, enda väitel on omandanud oskused üldehituse valdkonnas. K-Raha andmetel on 10.03.2022 seisuga tasumata nõudeid X eurot ja vabanemisfondis X eurot. Vangistuse ajal on rahaliselt regulaarselt toetanud abikaasa. Seega on esmane rahaline abi vabanemisel olemas ning tasumata nõuded ei ole sedavõrd suured. Kindlat töökohta isikul vabanemisel ei ole. Abikaasa saab X eurot kuus sissetulekut, millest alguses pere elatuks. Nõudeid on isik tasunud summadest, mida teised on talle saatnud. Püsiva töö saamisest vanglas ei ole ta aga huvitatud olnud. Seega ei ole nõuete tasumine tõenäoline.
4. Risk uute kuritegude toimepanemisel seisneb põhiliselt alkoholi kuritarvitamises. Varasemalt on Imre Sootsil diagnoositud XXX. Ta hakkas tarvitama juba noorukieas, s.o enam kui 30 aastat tagasi. Tunnistab, et tarvitamine on muutunud sõltuvuseks. Kui keskendus spordile, siis suutis pikalt ilma alkoholita olla. Tarvitamise mustrid on olnud erinevad. Enda sõnul ei ole vangistuse jooksul tarbimise himu kogenud. Positiivselt hindab enda väitel ka 4 sotsiaalprogrammis Eluviisitreening omandatut. Varasemalt on tarvitanud ka narkootikume (kokaiin, amfetamiin, ecstasy), kuid sõltuvust ei ole diagnoositud.
5. Arvesse tuleb võtta, et Imre Sootsil on üks kehtiv karistus ja tegemist on tema esimese vangistusega. Imre Sootsi on karistatud raske kuriteo toimepanemise katse eest (tapmise katse). Ohtu suurendab kuritegude toimepanemisel just alkoholi tarvitamine, konfliktide lahendamise oskuse puudumine. Imre Soots on ametnikule väljendanud, et kõik ei olnud kuriteo toimepanemisel päris selliselt, nagu talle süüks on pandud. Ohver olevat ka ise väga halvasti käitunud. Ohvri käitumine aga tema otsuseid ei õigusta. Kuritegu ei olnud ette planeeritud, vaid konflikti eskaleerudes kasutas vägivalda impulsiivselt. Kuriteo ohvri suhtes aga erilist empaatiat üles ei näita, pigem pisendab enda süüd seoses ohvri käitumise ja joobeseisundiga.
6. Kohtu hinnangul on positiivne, et Imre Sootsil on lähedasteks ema ja Imre Sootsi abikaasa A.S. Tal on XXX alaealist last. Suheldakse tihti telefonitsi ja abikaasa koos lastega käib pikaajalistel kokkusaamistel. Perekond annab isiku sõnul vangistusega hakkama saamiseks palju jõudu. Abikaasa, ema ja vend on avaldanud, et nad on valmis Imre Sootsi abistama. Varasemalt on aga Imre Soots viibinud seltskonnas, kus tarvitati alkoholi. See on viinud ka kuriteo toimepanemiseni. Seltskond omab talle negatiivset mõju.
7. Vanglaametnik on kirjeldanud, et suhtumine toimepandud kuriteosse ja vangistuses püstitatud eesmärgid (soovib olla koos perega ja sportida) on sedavõrd lakoonilised, et tegelikku motivatsiooni muutusteks ei ole võimalik positiivselt hinnata. Ka kohus leiab, et arvestades isiku suhtumist toimepandud kuriteosse ja tema probleeme alkoholi tarvitamisel on oht uute kuritegude toimepanekuks siiski olemas. Vangistuses olles ei saagi isik joovastavaid aineid, sh alkoholi tarvitada, kuid vabaduses olles on ligipääs neile olemas ja seetõttu ka oht, et tekivad konfliktsed olukorrad. Kohtu hinnangul ei ole vangistuses kantud aeg piisavalt pikk, arvestades isiku poolt toimepandud kuritegu, et mõjutada Imre Sootsi käitumismustreid muutma. Tema motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks on samuti kaheldav, kuivõrd ta on väitnud, et jumal tegeleb sellega, et ta enam ei jooks (selliselt väljendatud vangla iseloomustuses). Seetõttu ei pruugi ta ise vastutust muutuste jaoks tunda. Muidugi on XXXX kui kultuurifaktor isikule toeks, kuid isik peab ise oma otsustes kindel olema ning võimeline minevikus toime pandud negatiivseid tegusid analüüsima. Negatiivne on ka asjaolu, et vabanemisel puudub Imre Sootsil kindel töökoht, mis tagaks majandusliku kindlustatuse ja aitaks liikuda õiguskuuleka elu suunal. Tartu Vangla iseloomustus isiku kohta on siiski siduv. Kohtuistungil Imre Sootsi selgitused ei ole sellise kaaluga, et vaid nendest lähtuda saab Imre Sootsi järgneva elukorralduse prognoosimisel. Lähtudes eeltoodust ei pea kohus põhjendatuks praegu Imre Sootsi ennetähtaegsel vanglast elektroonilise valve alla vabastada. (allkirjastatud digitaalselt) Peet Teidearu Täitmiskohtunik 5