Obsah (15)

§ 168§ 177§ 162§ 663§ 657§ 651§ 428§ 447§ 654§ 639§ 173§ 174§ 138§ 139§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis (Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 13.mai 2022.a, Tallin

§ 168lg-st 2 ning määras menetluskulud hageja kanda.

Kohus leidis, et sama paragrahvi lg 4 ja 5 asjaolusid ei esine. Kohustamisnõude ja keelamisnõude võttis hageja tagasi põhjendusega, et temal õnnestus iseseisvalt saada soovitud ligipääsud arvutisüsteemidele (hageja 06.septembri 2021.a p 21-27 ja 20.oktoobri 2021.a avalduse p 14). Nende nõuete esitamise tegelikuks põhjuseks oli ilmselt soov vältida hagi tagamise tühistamist ehk menetluslik kaalutlus, mitte kostjale omistatavatest asjaoludest lähtuv vajadus. Hageja esitas need nõuded alles pärast kohtu 02.augusti 2021.a selgitusi nimetatu kohta. Ka rahalise kohustuse puudumise nõudest loobumist ei ole hageja kuidagi seostanud tema nõudmiste rahuldamisele suunatud kostja tegevusega. Hageja enese väitel keeldus kostja arvutisüsteemidega seotud kohustuste täitmisest hageja ees hageja poolsele võlgnevusele tuginedes (21.juuni 2021.a hagi tagamise taotluse p 6 ja 7). Kostja tegevuse õiguspärasuse väljaselgitamine eeldanuks hagi sisulist lahendamist, seda pole võimalik teha menetluskulude jaotuse otsustamisel.

1. Kostja menetluskulud on esitatud 08.oktoobri 2021.a avalduses. Kostja on tasunud riigilõivu 50 eurot hagi tagamisele esitatud määruskaebuselt ning maksnud lepingulise esindajale 3770 eurot esindaja 29 tunni töö eest tunnitasumääraga 130 eurot (käibemaksuta). Kostja on esitanud loetelu esindaja poolt tehtud toimingute ja nendeks kulutatud aja kohta.
2. Kohus ei nõustunud hageja arvamusega, et hagi tagamisele esitatud määruskaebusega seotud kulud tuleks jätta kostja kanda. Vaatamata määruskaebuse rahuldamata jätmisele osutus lõppastmes põhjendamatuks ka hagi tagamine. Hagi tagamise abinõude kohaldamise tegelik õigustatus oleks selgunud alles hagi rahuldamisel.
3. Kohus ei nõustunud ka hageja arvamusega, et hagi tagamise vaidlustamisega seotud kostja esindaja töö 19,5 tundi on ülemäärane. Hagi tagati enne hagi esitamist, mistõttu kostja esindaja ei saanud selleks ajaks eelduslikult omada veel ülevaadet vaidluse asjaoludest ja võimalikest arengusuundadest. Hiljem 21.juuli 2021.a hagi analüüsiks ja tegevuskava arutamiseks kulus kostja esindajal kulunimekirjast nähtuvalt pisut üle ühe tunni, mis tõenäoliselt oleks eelneva tööta olnud oluliselt ajakulukam. Hagi tagamise taotluse kohtule esitamiseni hagejale endale osutatud õigusabi maht oli 10,5 tundi (hageja 04.oktoobri 2021.a avalduse lisa 1) ja määruskaebusega seotud õigusabi maht üle 12 tunni, kusjuures hageja esindaja tunnitasumäär oli kostja omast kõrgem.
4. Meelevaldsed on ka hageja 20.oktoobri 2021.a vastuväited kostja esindaja teiste toimingute ajakulu põhjendatusele. Hageja arvamus põhjendatud ajakulu kohta ei muuda kostja väidetud ajakulu iseenenesest paisutatuks. Hageja kogukulu õigusabile oli 7905 eurot ehk üle kahe korra kostja omast suurem. Esitatud nõuete lahendamata jätmist ja selle kohta esitatud põhjendusi 3 2-21-9963 arvestades pole põhjust arvata, et hagejale osutatud õigusabi oleks olnud tema tegelike huvide kaitsmiseks vajalikum ja tõhusam kostjale osutatust.
5. Kostja menetluskulud olid kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud ning kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja hüvitise 3820 eurot (3770+50) ja märkis juhindudes

§ 177

lg-st 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, milles kohus jättis menetluskulud hageja kanda, kohustas hagejat maksma kostjale menetluskulude hüvitise 3820 eurot ja mõistis välja viivise ning teha uus määrus, millega jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.
2. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks kohus pidanud õigluse huvides menetluskulud jagama

§ 162lg 4 kohaselt ning jätma menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Hageja on seisukohal, et esinevad erandlikud asjaolud

§ 162lg 4 mõttes.

Menetluskulude jätmine hageja kanda on äärmiselt ebaõiglane.

1. Kohus ei ole arvestanud seda, et hageja on pöördunud kohtusse kostja ebaseadusliku käitumise tõttu, kuivõrd kostja takistas hageja majandustegevust. Sellele järeldusele on jõudnud hagi tagamise määruses nii maakohus kui ka ringkonnakohus, jättes kostja määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Puudub vaidlus selle üle, et kostja võttis ebaseaduslikult hagejalt juurdepääsu hagejale kuuluvale veebipoele, sh selle opereerimiseks ja haldamiseks vajalikele serveritele ja kontodele, mille õigustatud isikuks on algusest peale olnud hageja. Vastavat asjaolu on kostja oma 27.juuni 2021.a määruskaebuses tunnistanud. Kostja taastas veebipoele juurdepääsu selle maha võtmisest alles 5 päeva hiljem – terve aeg oli hageja veebileht maas ning majandustegevus seiskunud (hageja teenib tulu üksnes läbi veebipoe). Serverite jm kontodele juurepääsuks vajalikke paroole ei ole kostja kunagi tagastanud, kuigi oli selleks kohustatud. Hagejal ei olnud muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole.
2. Hageja oli enda veebipoesüsteemidest välja lukustatud (toimus andmete sulustamine), mistõttu tekkis veebipoe maha võtmisega kahju ööpäevas ca 5000 eurot. Kõik veebipoe töös hoidmiseks ja toimimiseks, sh muudatuste tegemiseks vajalikud juurdepääsuparoolid olid kostja kontrolli all ja valduses. Kostja põhjendas paroolide enda käes hoidmist sellega, et hageja ei ole tasunud tema esitatud arveid. Hageja ei ole olnud nõus neid täies ulatuses tasuma, kuivõrd arvetel märgitud summad ületasid oluliselt kokkulepitut. Arvete esitamisel palus hageja kostjal põhistada arvetel märgitud summasid, kuid kostja ei võimaldanud hagejal tehtud tööde tegelikku mahtu kontrollida ega kostja tegevust auditeerida. Hageja leiab, et juhul, kui lepingupool soovib saada rohkem raha, on täiendavate selgituste küsimine igati põhjendatud ning see ei ole midagi eriskummalist. Selle asemel hakkas kostja tegelema väljapressimisega.
3. Hageja on korduvalt kohtuväliselt teinud kostjale mõistlikke ettepanekuid ja üritanud kokkuleppel kostjaga viimaselt kätte saada ligipääse enda serveritele ja andebaasidele. Kahjuks edutult. Kostja keeldumise tõttu oli hageja sunnitud pöörduma kohtusse. Hageja ei ole kunagi väitnud, et ta ei tasu raha tööde eest, mida kostja on reaalselt teinud. Hageja jaoks seisnes probleem selles, et kostja küsis raha sellises ulatuses, milles ei olnud varasemat kokkulepet saavutatud ning ei olnud nõus neid ka kuidagi selgitama ega tõendama. Juhul, kui kostja pidas enda tasunõuet põhjendatuks, oli kostjal võimalus pöörduda enda nõudega kohtusse, kuid selle asemel hakkas takistama hageja majandustegevust. 4 2-21-9963
4. Hageja sai enda majandustegevuseks vajalikud paroolid enda aktiivse tegevuse tulemusel alles
5. aasta augustis, s.o 3 kuud hiljem. Terve suve jooksul oli hageja majandustegevus paroolide puudumise tõttu takistatud ning esialgsete arvutuste kohaselt on hageja majanduslik kahju vähemalt 150 000 eurot kui mitte rohkem. Kostja ei ole hagejale kunagi paroole tagastanud. Kohus kohustas kostjat tagastama paroolid hagi tagamise määrusega, kuid kostja ei tagastanud paroole, mis oli kohtumääruses ette nähtud. Hageja algatas kostja suhtes kriminaalmenetluse, kuid ka see ei olnud kostja jaoks piisav hageja majandustegevuse takistamise lõpetamiseks. Tänase seisuga on kostja ja tema seadusliku esindaja Kaspar Edingu ebaseaduslik tegevus kriminaalmenetluses tuvastatud ning neile on määratud kohustused riigi ees.
6. Kohtu seisukoht, et nõuete esitamise tegelikuks põhjuseks on ilmselt soov vältida hagi tagamise tühistamist ehk menetluslik kaalutlus, mitte kostjale omistatavatest asjaoludest lähtuv vajadus, on meelevaldne ja ebaloogiline. Hageja soov oli see, et kostja lõpetaks hageja majandustegevuse takistamise ning nii hagi tagamise taotluse kui ka põhinõuete esitamine on selleks igati põhjendatud samm. Menetluse lõpetamine oli ajendatud üksnes sellest, et hageja võttis ise tarvitusele kiiremad ja radikaalsemad meetmed enda õiguste rikkumise lõpetamiseks kostja poolt. Hagejat ei tohiks karistada selle eest, et ta astus enda õiguste kaitseks täiendavaid samme ning saavutas selle tulemusel menetluse lõpetamise. Käesoleval juhul on enamus kostja menetluskuludest tekkinud hagi tagamisest, mille osas on hagejal positiivne lahend ning millega on nõustunud ka ringkonnakohus.
7. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Hageja kinnitab, et tal on võlgnevus kostja vastu, aga vaidlus on võlgnevuse suuruse osas. Seejuures ei ole hageja tasunud kostja arveid ka osaliselt. Hageja on kohtumenetluses ise kinnitanud, et tööd on teostatud. Kostja ei ole tinginud hageja pöördumist kohtu poole. Poolte vahel olid läbirääkimised vahetult enne hagi tagamise taotluse esitamist ja suuliselt lepiti kokku, et hageja likvideerib võlgnevuse ja kostja annab süsteemi administraatori õigustele ligipääsu. Küsimuseks jäi, kuidas tagada, et raha maksmine ja süsteemi üleandmine toimuks samaaegselt. Kostja tegi oma ettepaneku, millega hageja ei nõustunud. Seega ei ole hageja kunagi soovinud kostjale tasuda, vaja oli saada e-poe administraatori õigusi võlgnevust likvideerimata. Kostja oli valmis lahendama asja kohtuväliselt, hageja loobus sellest. Hagejale oli hagi tagamise avalduse esitamise ajal ettenähtav, et

§ 162lg 1 alusel jäävad menetluskulud tema kanda.

25. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 26. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab tuginedes

§ 657

lg 1 p-le 2, §-le 659 ja § 667 lg-le 2, et määruskaebus on põhjendatud ja vaidlustatud Harju Maakohtu kohtumäärus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus määras, et menetluskulud jäävad hageja kanda, mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3820 eurot ning viivise nendelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kohtulahendi jõustumisest kuni võla tasumiseni ja teha selles osas uus määrus, millega jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Määruskaebus rahuldatakse. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat. 27.

§ 651

lg-st ja §-st 659 tulenevalt on ringkonnakohus seotud määruskaebuse piiridega ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles määrus on kaebusega 5 2-21-9963 vaidlustatud, so osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ning kohustas hagejat kostjale hüvitama menetluskulud 3820 euro ulatuses ning tasuma nendelt seadusjärgset viivist kuni kohtulahendi täitmiseni. Muus osas on maakohtu määrus jõustunud.

1. Menetluskulude jaotuse määramine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus võib sekkuda vaid siis, kui madalama astme kohus on ületanud diskretsioonipiire ja eelkõige juhul, kui kohus jättis tähtsust omavad asjaolud kaalumata või tegi seda ebapiisavalt (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.detsembri 2013.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13613, p 18).
2. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Erinevalt maakohtust on ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga nõustudes seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb käesoleval juhul jätta

§ 162lg 4 alusel nende endi kanda.

30. Kuigi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt loobus hageja hagist, mis üldjuhul tooks kaasa

§ 168

kohaldamise, on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kohtul on õigus kohaldada

§ 162

lg-t 4 kõikidel juhtudel (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 04.aprilli 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11, p 10), sh ka siis kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428

lg 1 p 3, § 429 lg 1) (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 28.septembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11, p 14). 31.

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohtupraktika kohaselt eeldab

§ 162

lg 4 kohaldamine erandlike asjaolude esinemist, ei piisa üldisest märkusest, et pooltel oli võimalik küsimus lahendada kohtuvälises korras, milleks mõlemad pooled pidid näitama head tahet (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 26.jaanuari 2011.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

1. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt tagas maakohus hagi enne selle esitamist, arvestades järgnevat: hageja on domeeni shoppa.ee omanik, mille kaudu tegutseb veebipood, mille opereerimiseks, administreerimiseks ja arendamiseks vajalikud kasutajaõigused ja paroolid, sh ligipääsud serveritele andis hageja üle kostjale, kes pidi teostama 80 h ulatuses igakuiselt töid, mille eest tasub hageja kostjale 3600 eurot. Hagejal tekkisid kostjaga erimeelsused tööde mahu osas. Kostja nõudis hagejalt 26 000 euro tasumist, mille tasumise eelselt soovis hageja veenduda, et kostja on teostanud töid väidetud mahus. Kostja ei võimaldanud mahtu kontrollida. Hageja tegi läbirääkimiste käigus kostjale ettepaneku tasuda kohe 15 300 eurot, mille järel annab kostja hagejale üle paroolid ja ligipääsu ning hageja tasub seejärel ülejäänud summa, eeldusel et tööde maht on reaalne. Kostja nõudis vaatamata sellele kogu summa kohest tasumist. Hageja oli nõus nimetatud summa deponeerima kolmanda isiku juures ja deposiidi vabastama tingimusel, et kõik üle antud paroolid toimivad, milline lahendus kostjale ei sobinud. Kostja esitas oma nägemuse paroolide üleandmisest, mida hageja uus IT-tugi pidas riskantseks. Olukorra eskaleerumise tulemusena läks veebipood rivist välja ega toimi.
2. Maakohus leidis kirjeldatud asjaoludel, et hageja on veenvalt põhistanud, et kostja on omavoliliselt ja hageja raha maksmise mõjutamiseks piiranud hageja juurdepääsu temale kuuluvale veebipoele ning oli seisukohal, et juhul kui hageja on kostja ees jäänud võlgnevusse, on kohaseks õiguskaitsevahendiks hagi esitamine, mitte hageja äritegevuse blokeerimine. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga ning rõhutab, et kohase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine kostja poolt on selleks erandlikuks asjaoluks, mida tuleb praegusel juhul menetluskulude jaotamisel arvesse võtta. Arvestades, et hageja vaidles kostja nõudele vastu ja 6 2-21-9963 keeldus kogu nõutud summat tasumast, kuigi oli nõus tasuma sellest osa, oleks kostja võinud vaidlusaluse summaga seoses esitada hageja vastu hagi (sh vastuhagi käesolevas kohtuasjas). Kostja seda ei teinud. Sealhulgas ei ole kostja seda teinud ka pärast praeguses asjas menetluse lõpetamist. Ringkonnakohus tuvastas käesolevas vaidluses kohalduva

§ 447

lg 7 alusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.juuni 2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14), et tsiviilasi nr 2-21-19788 jättis Harju Maakohus 03.märtsi 2022.a määrusega ajutise halduri nimetamata, kuna hageja vaidles kostja nõudele põhjendatult vastu. Kohtumäärus on jõustunud.

1. Ringkonnakohus arvestab erandlike asjaoludena sedagi, et hageja poolse pöördumise kohtu poole on tinginud kostja oma käitumisega, kes ei ole ka kohtumenetluses oma head tahet ja seaduskuulelikkust üles näidanud. Kostja määruskaebus hagi tagamise määrusele jäi ringkonnakohtu poolt rahuldamata, seega tuli kostjal nimetatud määrust igal juhul täita. Kostja seda teinud ei ole, mis tõi esmalt kaasa kohtutäituri poolse sunniraha (tlk 65), hilisemalt ka prokuratuuri poolt rahaliste karistuste määramise nii kostjale kui tema seaduslikule esindajale (tlk 194). Hageja kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt langes hagi tagamise vajadus ära hoopiski hageja enda, mitte kostja jõupingutuste, tulemusena.
2. Kuivõrd eelkirjeldatud asjaolusid arvestades oleks käesoleval juhul kõigi menetluskulude hageja kanda jätmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, tuleb maakohtu määrus vaidlustatud osas tühistada ja hageja määruskaebus rahuldada.
3. Juhindudes

§ 654

lg-st 2² esitab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus 37. Kuna hageja määruskaebus rahuldatakse, jäävad selle menetlemisega seotud menetluskulud ringkonnakohtus

§ 162

lg 1 alusel koosmõjus

§ 639lg-ga 1 ja §-ga 659 kostja kanda.

Kooskõlas

§ 173

lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 38. Hageja 23.aprilli 2022.a esitatud menetlusdokumendi kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid järgnevalt: riigilõiv määruskaebuselt. Hageja ei soovi esitada menetluskulude nimekirja. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on hageja käesolevas asjas esitatud määruskaebuselt 06.novembril 2011.a tasunud 50 eurot. 39.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja lävivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 16 kohaselt tuli määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 50 eurot. Arvestades eeltoodut, on hageja poolt tasutud riigilõiv põhjendatud kulu. Ringkonnakohus määrab hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja 50 eurot. 40.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks 7 2-21-9963 õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. (allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/ 8