(15)2-18-15649 kuulub autorile õigus lubada ja keelata reprodutseerida oma teost (õigus teose reprodutseerimisele). Reprodutseerimiseks loetakse teosest või teose osast ühe või mitme ajutise või alalise koopia otsest või kaudset tegemist mis tahes vormis või mis tahes viisil.

1. Kohtuistungil on poolte seaduslikud esindajad kinnitanud, et tegelikult xxx leheküljel ei olnud viidatud seal avaldatud blogide kopeerimise (reprodutseerimise) keelamisele. Leheküljel oli vaid avaldatud, et „kõik õigused kaitstud“ (II kd, t.lk. 106). Käesoleva lahendi tegemise ajal on leheküljel xxx avaldatud, et „andmete kopeerimine ilma loata on keelatud!“ Sellega on kohus tuvastanud, et xxx leheküljel avaldatud postituste kopeerimine ei olnud keelatud ja nende kopeerimisega ei kostja hageja autoriõigusi rikkunud.
2. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et hageja poolt xxx leheküljelt postituste kustutamise tõttu ka kostjat postituste kustutamiseks kohustamise vajaduse kohta. Postituste kustutamine ei tee neid olematuks. Kostja on neid kopeerinud ajal, mil postitused olid xxx leheküljel avaldatud ja kostja on viidanud avaldamiste kuupäevadele.
3. Hageja väited, et postitused pandi lehekülje testimise ajaks, ei ole menetluses leidnud tõendamist. Hageja ei ole ka välja toonud, kas ja millise aja jooksul ta veebilehekülje testirežiimis hoidis ning miks just selliste sisudega postitused testimise režiimis avaldada oli vaja. Hageja väited, et avaldatud postitused ei olnud mõeldud avalikkusele, on paljasõnalised, sest ei ole tõendatud, et testirežiimis juurdepääsu saamine veebilehele oli piiratud paroolide muu identifitseerimist võimaldavate vahendite abil sisselogimise kehtestamisega. Seega olid veebileheküljel xxx avaldatud andmed mõeldud ka avalikkusele nähtavaks tegemiseks. Kohtu järelduse õigust kinnitab ka asjaolu, et ka käesoleva lahendi tegemise ajal samal veebileheküljel avaldatud informatsiooni kohaselt xxx reklaamitakse kui avalik info valetajate, petturite ja eriliste jobude kohta. Seega kopeerides hageja poolt veebileheküljel xxx kopeerimist võimaldunud postitusi, ei ole kostja hageja autoriõigusega kaitstud õigusi rikkunud.
4. Hageja väidab, et varem avaldatud postituste kostja poolt endiselt oma hallatavatel veebilehekülgedel hoidmisega tekitab kostja hagejale kahju. Kohus ei nõustu hageja sellise väitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Väidetud ei ole, kostja avaldatud postituste tekst ei vasta hageja poolt algul avaldatud postituste tekstile. Hageja väiteid uskudes, tekib talle kahju tema poolt avaldatud postituste kustutamata jätmisega. Kohus leiab, et kuna kostja on kopeerinud hageja postitused hageja enda poolt avaldatud kujul, nende tekstide ja sisu muutmata, siis hagejal ei saanud tekkida kahju. Sellpärast kohus jätab rahuldamata hagi hagiavalduse resolutsiooni punkti 1 osas (I kd, t.lk. 87) kohtu äranägemisel mittevaralise kahjuhüvitise määramiseks rahuldamata. Tegelikkusele mittevastavate andmete ümberlükkamise (kustutamise) nõue
5. Hagiavalduse kohaselt kostja on avaldanud avalikult internetileheküljel xxx mitu artiklit (I kd, t.lk. 95-101), millised sisalduvad ebaõiged faktiväited ja väärtushinnanguid hageja ja tema juhatuse liikme kohta, laimavad neid, mistõttu hageja arvates tuleb kostjat kohustada neid ümber lükkama.
6. Kohus leiab, et isiku au või väärikusena tuleb hinnata nii sisemise au, mis reeglina kaitseb inimese sisemisi väärtusi ning välimise au või hea maine, mis üldjuhul kaitseb isiku väärtust teiste isikute ees. Alljärgnevalt analüüsib kohus, kas ja millised kostja avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud on ebaõiged ning kas ja milliste tegelikkusele mittevastavate faktiväidete ümberlükkamiseks kostjat tuleb kohustada. 9

(15)2-18-15649 Ärikataloog xxx valetab 100 korda

1. Kostja leheküljel avaldatud artiklis on viidatud kirjale järgmise sisuga: „Lp. ettevõtte juht, xxx on Eesti ettevõtete ärikataloog juba aastast
2. Iga kuu otsitakse xxx ärikataloogist üle 200 000 ettevõtte või märksõna. xxx kataloogiga liitumine ja ettevõtte lisamine on alati tasuta. Tihtipeale aga sellest ei piisa, et oled oma ettevõtte lisanud kataloogi, soovitav on ettevõte tõsta ka esile otsingus, et sinu ettevõte just esimesena välja tuleks otsija jaoks. Allikas: Eesti spam kirjad“. Polte esindajate selgituste kohaselt nimetatud kirja on saatnud hageja. Hageja on nimetatud e-kirja kohta avaldanud artikli pealkirjaga „Ärikataloog xxx valetab 100 korda“ ja on lisanud oma selgitused, et hageja saadetud kirja teksti on täiendatud alates ilmumisest 07.10.2016 uute andmetega, et xxx valetas spam kirjas oma kasutajate hulga kohta, keda nad mõõtsid väitega “Iga kuu otsitakse xxx ärikataloogist üle 200,000 ettevõtte või märksõna.” Google andmete järgi oli neil ühes kuus kuni 2 000 lehekülje kuvamist, nende endi webalizer näitab Total Hits rekordina 79 124 (detsember 2015) kuni spam kirjani ja kuni jaanuari 2018 jäi rekordiks 160 981 (mai 2017). Teksti lõpus on ka välja toodud palju tehti tegelikult /otsing päringuid. Need on ka moonutatud, sest osades tabelites oli ära vahetatud esileht ja /otsing. Pooled vaidlevad selle üle, mis on hagejale kuuluva xxx lehekülje külastuste tegelik arv ja mis on tegelikult tehtud otsingute arv. Hageja on oma 24.01.2019 menetlusdokumendis rõhutanud, et kui võtta aluseks vaid külastuste arvu, ka siis kostja artikli pealkirjas sisalduv väide ei ole tõene, kuna külastuste järgi on tehtud xxx portaalile kõnealustel perioodidel (märts 2017) kokku 179 764 klikki (webalizeri statistika), mis aga kuidagi ei vasta kostja blogi artikli väitega, nagu hageja oleks valetanud 100 korda. Hageja esitatud lisa 9 järgi tema poolt kasutatava webalizeri statistika järgi oli tema hallatava xxx lehekülje külastuste statistika oktoobris 2015 38 656 külastust, märtsis 2017 179 764 külastust ja detsembris 2017 44 562 külastust (I kd, t.lk. 105). Sama statistika on avaldatud ka kostja poolt leheküljel xxx ja on kostja esitanud kohtule. Kostja polt kohtule esitatud tõendite järgi nt oli xxx külastuste arv 2016.a oktoobris 75 402 (II kd, t.lk. 28). Sellega on kohus tuvastanud, et kostja väide, et ärikataloog xxx valetab 100 korda ei vasta tegelikkusele. Külastuste arvu (total hits) andmete alusel saab vaid järeldada, et xxx külastuste arv oli oktoobris 2017 2.65 korda väiksem (200 000 : 75 402) ja märtsis 2017 1.11 korda väiksem (200 000 : 179 764) hageja poolt näidatust. Seega ei valetanud ärikataloog xxx 100 korda, mistõttu ei vasta kostja avaldatud andmed ärikataloogi vältamise kohta tegelikkusele ja kostjat tuleb kohustada artiklit kustutama. Lisaks peab kohus vajalikuks märkida ka seda, et kostja avaldatud artiklis on tegussõna valetab toodud oleviku vormis, mis jätab muljet xxx poolt ka edaspidisele valeandmete levitamisele. Millised olid külastate arvud kostja vastuse esitamise või tsiviilasja arutamise ajal, ei ole teada. 02.04.2019 kell 13:25 seisuga oli xxx info, et ettevõtet on vadatud kokku vaadatud 160 606 korda ja 27.03.2019 kell 11:25 98 838 korda. M S´i laim Digipost OÜ ja xxx kohta
3. Selles kostja poolt kopeeritud artiklis on avaldatud, et „xxx blogi pidav Digipost OÜ, kelle juhatuse liikmena on äriregistri andmetel märgitud V K ja kes meile teadaolevate andmete põhjal levitab süüdimatult oma blogis tõese info hulgas ka kontrollimata laimu ja valeinfot. Paraku kirjutab end õiglusele pühendunud mees seal ka ausatest kaupmeestest, kelle kohta tema otsitud info on kas vale või ebatäpne ja mitte täielikult kontrollitud. Siin on link valetaja blogile: xxx Soovitame olla tähelepanelikud ja hoiduda sellest valetajast: V K. Kui teil on selle isiku või ettevõtte kohta täiendavaid tõendeid, siis palume meiega ühendust võtta. Lisaks Digipost OÜ-le on see valetaja seotud veel ettevõtetega: XXX MTÜ, TXX MTÜ, XXX OÜ, XXX MTÜ, XXX UÜ, XXX MTÜ, XXX MTÜ, XXX MTÜ, XXX MTÜ, XXX MTÜ ja XXX UÜ – seega soovitame vältida selliseid ettevõtteid. Allikas: M S laim xxx lehel 10

(15)2-18-15649 Digipost OÜ ja V K kohta 5.06.2017“. Kostja on sissejuhatuseks sellele artiklile kirjutanud, et see sissekanne on jätk 7.10.2016 siin avaldatud tekstile, mille järgi spam kirjaga reklaamitud xxx valetas külastajate arvu(firma otsingu tegemised) kuni 100 korda suuremaks kui oli tegelikult külastajate arv. Sellele tehti üldsõnalised solvavad kommentaarid, milles ei esitatud vastupidist tõestust. Selle asemel registreeriti hoopis domeen xxx ja alustati laimu kampaaniat (I kd, t.lk. 96). Hageja arvates portaal xxx ei levita laimu ega valeinfot, seal esitatud info vastab tõele, kostja on avaldanud valeinfot, nimetades sealjuures hagejat laimajaks, tuues kolmandatele isikutele väär ettekujutus, nagu hageja väidetavalt laimaks oma portaalis teisi isikuid. Portaalis xxx ei ole käesoleval hetkel avaldatud mitte ühtegi kostja poolt viidatud artiklit. Seega ei vasta tõele ka kostja artiklis toodud väide portaali xxx laimutegevuse kohta. Pooltel ei ole vaidlust selles, et xxx portaalis ei ole enam avaldatud artiklit, mis 05.06.2017, mil selle tekst kopeeriti, seal oli avaldatud. Samas artikli kustutamine ei tähenda, et selle tõttu saab järeldada hageja poolt kostja mittelaimamist. Laim on vale või osaliselt väära väite levitamine, mis kahjustab teise isiku. Hageja ei ole tõendanud, et kust pärinevad tema poolt xxx leheküljel avaldatud andmed väidetavalt Digipost OÜ ja selle juhatuse liikme poolt süüdimatult kontrollimata laimu ja valeinfo levitamise kohta. Hageja on artiklis seda avaldanud temale teadaolevatele andmetele tuginedes, kuid käesolevas menetluses ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, kus temale teada olevad andmed pärinevad ning kuidas kostja väiteid hageja poolt levitatud andmete tõesele mittevastamise kohta on valed. Tõendamata jätmise tõttu selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata. M S (xxx) laimas kliendi petturiks 37. Selle hageja avaldatud ja kostja kopeeritud artikli kohaselt „J XXX (xxx XXX OÜ, xxxXXX OÜ) on pettur. Meil on laekunud kaebus ettevõtte xxx XXX OÜ (praeguse nimega xxxXXX OÜ, reg.nr. xxx) vastu, mille juhatuse liikmeks on märgitud äriregistri andmetel J XXX: Klient paigaldas domeenile epood.XXX.ee e-poe tarkvara, mida ta andis rendile fikseeritud kuutasuga, kuid toona xxx XXX OÜ ei tasunud arveid ja leping lõpetati ning võlgnevus anti inkassosse. Kuid kuna xxx XXX OÜ (praegune xxxXXX OÜ) ei andnud ligipääsu oma serverisse XXX.ee, et e-poe tarkvara eemaldada, siis sellega pandi toime antud tarkvara vargus. Õnneks oli tarkvara paigaldajal olemas n.ö. selle varulüliti, millega saadi e-pood välja lülitada, kuid e-poe failid jäid siiski nende serverisse: epood.XXX.ee. Tänaseni ei ole ettevõte oma võlgu tasunud, ettevõtte juhatuse liige J XXX on tänaseks müünud maha ettevõtte xxx XXX OÜ ja asutanud uue ettevõtte nimega xxxXXX OÜ, et sellise skeemitamisega vabaneda oma kohustustest. Googeldades annab nimi J XXX veel teisigi hoiatusi, siin on link Lisaks eeltoodud ettevõttele on J XXX seotud veel ettevõtetega: xxXXX OÜ, xxxXXX XXX OÜ, xxxXXX OÜ, EuropeXXX OÜ Soovitame kindlasti vältida eeltoodud isikuid ja ettevõtteid, sest tegemist on tõenäoliselt paadunud petturiga. Allikas: M S tekst xxx/puiste*** seisuga 5.06.2017“. Kostja on artikli algusesse pannud selgituse, et M S müüb internetis e-poe tarkvara nimega xxx. Tal oli probleem 1 kliendiga, kes ilmselt ei jäänud rahule ja jättis tarkvara renditasu maksmata. See oli põhjus 14.05.2017 kirjutada selle inimese (J) ja kõigi tema firmade kohta xxx lehele postitus (I kd, t.lk. 97). Hageja väidab, et tema blogis toona kirjutatud info vastas tõele ning selles ei olnud kirjutatud valet või laimu kostja poolt avaldatud artiklis viidatud isiku kohta, nagu seda kostja oma artiklis väidab. Kostja ei ole toonud, milles tema arvates seisneb selles artiklis hageja või tema juhatuse poolt vale või osaliselt väära väite levitamine. Vastab tõele vaid see, et hageja ei olnud rahul artiklis viidatud kliendi tegevusega. 27.09.2016 saadetud e-kirjades, on hageja teatanud artiklis avaldatud kliendile, et klient on varastanud hageja tarkvara, on meelega muutnud ära kasutaja ja paroolid, et hageja ei saaks e-poodi kätte (I kd, t.lk. 107, 108). Kuna ei ole tõendatud, et milles seisneb hageja poolt selle kliendi kohta väärade väidete levitamist, siis artiklis toodud väiteid hageja poolt XXX OÜ laimamise kohta ei vasta tõele. Kostjat tuleb 11

(15)2-18-15649 kohustada tegelikkusele mittevastavaid väiteid ümber lükkama, kustutades artikli pealkirja ja kostja pool artiklile lisatud teksti. XXX OÜ (S) avas laimuks xxx

1. Selle hageja avaldatud ja kostja kopeeritud artikli kohaselt „Veebileht xxx sai loodud eesmärgiga anda võimalus oma olukorra selgitamiseks isikutele, kes on saanud petta või keda on petetud, see on võimalus oma suu puhtaks rääkida ja seda täiesti anonüümselt. Meie portaal ei väljasta asjasse mittepuutuvatele isikutele ühegi kaebuse esitaja kohta mingit infot. Portaali eesmärgiks on tuua päevavalgele ja hoiatada inimesi petturite või pahatahtlike inimeste eest, kes ei hooli seadustest ega vastutustundest teiste suhtes. Seepärast on siia oodatud isikute kirjad, keda on petetud ja võimalusel koos tõendusmaterjaliga pettuse kohta. Üheskoos aitame ühiskonda paremaks muuta. Allikas: M S tekst xxx/projektist seisuga 5.06.2017“. Kostja kirjutas selgituseks sellele artiklile juurde, et selle asemel, et tunnistada valetamist xxx lehe külastajate arvuga, registreeris M S eraldi domeen küberkiusamiseks xxxx. Seejuures on domeeni registreerinud firma EIS andmebaasis registrikoodi järgi XXX OÜ (xxx). Juulis 2018 muudeti registrikoodi ja omanik on Complexis OÜ. Mõlemad firmad on M S juhitud. Hageja arvates artikliga luuakse aga külastajatele väär ettekujutus, nagu hageja väidetavalt laimaks oma portaalis xxx teisi isikuid. Portaal xxx on loodud ainult tõese info avaldamise eesmärgil. Portaal xxx ei ole kunagi levitanud laimu ega valeinfot teiste isikute kohta, vaid seal esitatud info on kontrollitud ja vastab tegelikkusele. Maakohus ei nõustu hageja sellise väidetega, sest mitte kõik xxx leheküljel avaldatud info vastab tõele. Nimelt petturid.ee leheküljel avaldatud informatsioon ei vasta tõele käesoleva otsuse punktis 36 toodud osas. Lisaks ka käesoleva kohtuotsuse tegemise ajal on xxx avaldatud mitu artiklid V K seoses, kes väidetavalt muu hulgas rikub hageja autoriõiguseid, kuid käesoleva otsuse punktidest 28-32 tulenevalt ei ole kostja hageja autoriõigusi rikkunud. xxx leheküljel vaid tõese andmete avaldamise tõendamata jätmise tõttu ka selle nõude osas kohus jätab hagi rahuldamata. Disaini kopeerinud XXX OÜ laim hävitas XXX OÜ
2. Selles artiklis on hageja kirjutanud, et M S (XXX OÜ) hävitas XXX OÜ
3. aastal sotsiaalmeedia laimuga (veebruarist kuni juunini). Firma ei esitanud pärast kohtuvaidlust enam majandusaasta aruandeid. Isegi kui kohtuhagi S kaotas, oli tema laimul mõju teise firma mainele ja selle kliendid oleksid olnud samuti laimu ohus, et S ka neid laimab (laiendatud laimu levitamine, näiteks kõigi juriidiliste isikute kohta, kes on juhatuse liikmega seotud) (I kd, t.lk. 99). Kohus on tuvastanud, et 14.02.2015 oli XXX OÜ esitanud Harju Maakohtule hagi kostja XXX OÜ vastu edasise laimu levitamise keelamiseks ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Harju Maakohtu 11.10.2018 kohtumäärusega tsiviilasjas xxx tsiviilasja menetlus lõpetati seoses poolte vahel kompromissi sõlmimisega, mis seisnes kostja polt hagejale 200 eurot tasumise tõttu hageja poolt hagist loobumises (I kd, t.lk. 30-33). Kostja (Digipost OÜ) ei ole oma väiteid XXX OÜ disaini kopeerimise ja sellega XXX OÜ hävitamise kohta tõendanud. Seega selles artiklis avaldatud andmed laimu kohta ei vasta tõele. Kostja peab tegelikkusele mittevastavad faktiväidete ümberlükkamiseks kustutama avaldatud artikli. M S laimas petturiks xxx
4. Kostja on veebileheküljele xxx kopeerinud xxx leheküljel avaldatud artikli „XXX AS (XXX) lõhub pakke ja keeldub vastutusest. Meile saabus tõendusmaterjalidega kiri, kus ilmneb, et XXX AS (XXX) on lõhkunud kliendi paki kättetoimetamisel selle sisu ja peale seda on keeldunud vastutuse võtmisest paki sisu lõhkumise eest. Kirjadele ei vastata juhtkonna tasemel, kannataja esitas kaebuse pakiäri 12

(15)2-18-15649 osakonna juhatajale XXX, kes aga ei ole tänaseni suvatsenud vastata tarbija kirjale. XXX klienditeenindaja XXX aga viitab oma vastuskirjas süüdimatult XXX tüüptingimustele, millega sisuliselt XXX on ennast vabastanud igasugusest vastutusest pakkide tervelt kohaletoimetamise eest. Sellise käitumisega aga sisuliselt saadetakse tarbijale sõnum, et ise oled süüdi, et XXX kasutad ja sinu pakid ei ole kunagi kaitstud kasutades XXX teenust. Soovitame kindlasti vältida sellist ettevõtet, kes hoolimatult loobib pakke ja lõhub paki sisu ning kes teadlikult ei võta ka vastutust oma lõhutud pakkide eest. Samas ootame ka täiendavat infot isikutelt, kellel on olnud probleeme XXX. M S laimab xxx lehel XXX postipakkide teenust 5.06.2017“. Kostja omalt poolt andis artiklile pealkirja „M S laimas petturiks XXX“ ja lisas teksti, et internetis võite sattuda ostma firmast Complexis OÜ või XXX OÜ, mis saadab kauba pakiautomaadiga. Kui pakend oli kehv ja kaup sai kannatada, siis M S teeb interneti sissekande, et postifirma on pettur (I kd, t.lk. 100). Maakohus ei nõustu kostja väidetega M Si poolt XXX laimamise kohta, sest artiklis avaldatud andmete põhjal ei ole võimalik seda järeldada. Kostja ka ise ei ole välja toonud, milles laim tegelikult seisneb. Kohtu arvates ei saa pidada laimamiseks artiklis avaldatud tarbijale suunatud väärtushinnangut. Pealegi kostja ei ole isik, kes kolmandate isikute kohta avaldatud väärtushinnangut laimu levitamisena õigustatud hindama. Kostja väited, et Complexis OÜ või XXX OÜ saadavad kauba pakiautomaatide vahendusel kehvas pakendis ja kui kaup saab kannatada, teeb M S interneti sissekande, et postifirma on pettur, ei vasta tegelikkusele. Artiklis ei ole avaldatud, et XXX on pettur. Sõna pettur on kostja väärtushinnang. Kostja peab artikli pealkirja ja kogu kostja poolt artiklile lisatud teksti kustutama. M S laimas petturiks xxx 41. Kostja on kopeerinud ka xxx leheküljelt järgneva sisuga artikli: „XXX ei kaitse tarbijat. Meile on laekunud kaebus XXX kohta, kust selgub, et XXX ei ole kaitsnud tarbija huve, vaid on oma vastuses viidanud kaebealuse ettevõtte (XXX AS, XXX) kasutustingimustele. Siit tekib küsimus, et kui ettevõte koostab endale kasutustingimused, kus ta sisuliselt loobub igasugusest vastutusest kaupade tarnimisel, siis kas tarbijakaitse tuginebki ainult kasutustingimustele oma hinnangutes? Et, kui ettevõte koostab tingimused, kus end sisuliselt vabastatakse igasugusest vastutusest, kas siis see tähendab tarbija jaoks, et ta ei olegi enam kaitstud? Tarbijakaitse kirjas viidati ainult kahjutekitaja ettevõtte (XXX AS) kasutustingimustele, kus viidatakse kasutustingimuste punktile, et pakk peab olema nõuetekohaselt pakendatud, kuid sealjuures ei uuritud ega tehtud ühtegi päringut pakendi kohta XXX poolt, sest kliendi väidete kohaselt oli pakend pakendatud nõuetekohaselt ja seda tõendab ka saadetud foto pakendist. Seega on arusaamatu, kuidas saab XXX ühepoolselt hinnata, et pakend ei vastanud nõuetele, ilma et oleks pakendi kohta üldse küsimusi esitanudki? Meie hinnangul on siin tegemist kas petturlusega või siis täiesti ebakompetentse isikuga XXX, kes sellise otsuse langetab kannatanud tarbija kahjuks. Sest ega siis kasutustingimustega enese vastutusest vabastamine ei saa vabastada õiguslikult ju kliendile tekitatud kahju vastutusest. Mainime siinkohal ära ka, et antud isik, kes sellise otsuse tegi tarbija kahjuks, oli: XXX, kes on saadetud kirjas märgitud kui XXX osakonna jurist. Allikas: M S lehel xxx seisuga 5.06.2017 (I kd, t.lk. 101). Kostja lisas artiklile teksti, et Kui eelnev tekst oli M Si laim tema xxx kliendi J kohta, siis oma osa laimu said ka XXX töötajad, kes ei olnud teinud S soodsat otsust. Põhjus oli S poolt internetis müüdud eseme katkiminek xxx automaadiga saatmisel (I kd, t.lk. 101). Väär on kostja arusaam, et selle artikliga laimati XXX. Artiklis avaldatu on hageja väärtushinnang petturluse kohta või ametniku ebakompetentsuse kohta, mille avaldamist ei ole võimalik lugeda laimuks. Ka selle artikli osas kostja ei ole isik, kes kolmandate isikute kohta avaldatud väärtushinnangut õigustatud hindama. Kostja ei ole tõendanud, et M S kliendile xxx pakiautomaadi teenuseid kasutades eseme müüs ega seda, et müüdud ese katki läks. Seega ei ole tõendatud, et artiklis avaldatud oli laim ja kostja peab artikli pealkirja ning selle lisatud teksti kustutama. 13

(15)2-18-15649

1. VÕS § 1046 lg 1 sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja poolt hageja leheküljel avaldatud artiklite juurde pealkirjade ja tekstidega lisamisega on kostja avaldanud tegelikkusele mittevastavad faktiväiteid ja väärtushinnanguid, millega on teotanud hageja au. VÕS § 1047 lg 2 tulenevalt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hageja on seletanud, et tema ning tema seadusliku esindaja kohta avaldatud tegelikkusele mittevastavad väärtushinnanguid on tekitanud hagejale maine kahju. Kuna VÕS § 1047 tulenevalt avaldamine on ka andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, siis kostja on tegelikkusele mittevastavate väärtushinnangude avaldaja. Kuna kostja on isik, kes teeb enda lisatud andmed endiselt kolmandatele isikutele teatavaks, siis kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada ja kohustada kostjat: 1) kustutama leheküljel xxx avaldatud artiklite M S (xxx) laimas kliendi petturiks, M S laimas petturiks xxx, M S laimas petturiks xxx pealkirjad ja kogu kostja lisatud tekstide osad; 2) täielikult kustutama leheküljel xxx avaldatud artiklid. Ärikataloog xxx valetab 100 korda ja Disaini kopeerinud XXX OÜ laim hävitas XXX OÜ. Domeen xxx kuulub kostjale
2. Kostja vaidleb hagile vastu ka põhjusel, et tema arvates veebilehekülg xxx kulus erinevatel aegagadel erinevatele äriühingutele ja seda ta on põhjendaud sellega, et kuni 07.07.2018 oli domeeni xxx omaniku regikoodiks xxx, millele vastas XXX OÜ. Kostja poolt esitatud tõendite kohaselt domeen xxx registreeriti 16.01.2017 kell 14.:01 ja domeeni registreerijana on märgitud Complexis OÜ, registrikood
3. 15.07.2018 kell 08:28 tehtud muutmiskandega muudeti Complexis OÜ registrikood koodi 12756453 vastu (I kd, t.lk. 137, 138). Kostja vastuväidetega nõustumisel, ei ole võimalik asuda seisukohale, et registrikoodi erinevuse tõttu kuulus xxx algul teisele äriühingule, sest ärinime järgi kuulus doomen algusest peale hagejale. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, domeen xxx oli muutunud vabaks, mis võimaldas hagejal seda hiljem omandada. Kohus leiab, et tegemist on doomeni registreerimisel esinenud eksimisega, millel vaidluse lahendamise seisukohast tulenevalt ei ole mingit tähendust. Menetluskulud 44.

(15)2-18-15649 /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 15