← Eesti

1-18-10315/96

Obsah (6)§ 263§ 76§ 75§ 65§ 120§ 74

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-18-10315 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi J

§ 263

lg 1 p 1 järgi 2-aastase vangistusega.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust. Otsus jõustus 20.11.2019 ja J. Tannum asus vangistust kandma 20.12.

  1. Karistuse tähtaeg saabub 17.10.
  3. Tartu Maakohtu 04.12.
  4. a ja 19.08.
  5. a määrustega jäeti J. Tannum vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
  6. Tartu Vangla esitas 07.04.2022 Tartu Maakohtule kolmandat korda J. Tannumi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei toeta J. Tannumi tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse iseloomustuses järgmist. 1 3.
  7. J. Tannumit on kriminaalkorras karistatud 8 korda (kehtivaid karistusi 6) ja ta kannab vangistust
  8. korda. J. Tannumit on varem karistatud kehalise väärkohtlemise (sealhulgas lähisuhtes), grupis varguse, mootorsõiduki joobes juhtimise, kelmuse ja ähvardamise eest. Varasemate kuritegude soodustegurid olid alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Praegu kannab J. Tannum vangistust avaliku korra raske rikkumise eest vägivallaga, mille soodustegurid olid alkoholi kuritarvitamine, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Isikuvastased kuriteod on olnud pigem etteplaneerimata. 3.
  9. J. Tannum viibib vanglas alates 20.12.2019, tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning tal pole olnud probleeme vanglaametnikega suhtlemisel. J. Tannum läbis 25.08.-17.12.2020 sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osales 27.04.2021 alkoholiteemalises vestluses ja läbis 21.01.-17.06.2021 Tartu Kutsehariduskeskuses plaatija eriala. Ta on erinevatel perioodidel osalenud vangla tööhõives, kannab alates 16.07.2021 karistust avavanglas ja töötab praegu väljaspool vanglat A. - H. M. . Avavanglas liigub J. Tannum järelevalveta väljaspool vanglat seoses töötamise, kaupluste külastamise ja kirikus jumalateenistustel osalemisega. Samuti on J. Tannum käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Järelevalveta liikumised on sujunud probleemideta. 3.
  10. J. Tannum on ohtlik avalikkusele ja kõrgohtlik täiskasvanutele. Oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises nii võõraste vastu kui ka lähisuhtes, kusjuures ta võib kasutada ka abivahendit (nt raudlatti) ning vägivallaga kaasnevad kerged kehavigastused ja füüsiline valu. Samuti seisneb oht ähvardamises ja mootorsõiduki joobes juhtimises. Oht on kõige tõenäolisem, kui J. Tannum tarvitab alkoholi, ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada ja käitub impulsiivselt. 3.
  11. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum kasutas endiste elukaaslaste vastu füüsilist vägivalda ja ähvardas neid. J. Tannum abiellus 05.02.2019 praeguse abikaasaga ja neil on ühine laps. J. Tannumi lähedaste hulka kuuluvad veel ema, isa ja 6 venda, kellega on head suhted. J. Tannum suhtleb rohkem ema ja 2 vennaga. Ta ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ja kolis pärast viimase kuriteo toimepanemist xxxxx ära, et halvast seltskonnast eemale hoida. J. Tannum pani varem kuritegusid toime grupis, sest ei tahtnud tunda end väljajäetuna, mistõttu ei öelnud teistele „ei“. Talle oli oluline seltskonda kuuluda, mistõttu on ta teiste arvamusest mõjutatav. J. Tannum on pannud toime kelmusi, juhtinud alkoholijoobes olles mootorsõidukit ja teda on väärteokorras karistatud 40 korda (viimati pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist 07.07.2019), mis viitab hoolimatule elustiilile. Vanglas läbis J. Tannum sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. 3.
  12. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum oli kõikide kuritegude toimepanemise ajal alkoholijoobes, teda on väärteokorras korduvalt alkoholiseaduse alusel karistatud ja ta tunnistab, et tal on alkoholiprobleem. Samuti muudab alkohol ta agressiivseks. J. Tannumi sõnul jõi ta võib-olla kuus korra, aga esines ka joomist, mis kestis terve nädala. Joomasööstu ajal ei andnud ta endale aru, mida ta teeb. J. Tannum läbis eelmise vangistuse ajal sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja praeguse vangistuse ajal osales alkoholiteemalises vestluses. J. Tannum väljendab soovi alkoholist loobuda, kuid varem pole see õnnestunud. 3.
  13. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannum on korduvalt käitunud agressiivselt ja lahendanud konflikte vägivallaga. Kuriteod pole olnud etteplaneeritud. Korduv karistatus viitab J. Tannumi impulsiivsusele ning näitab, et ta ei väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid ja norme. J. Tannum läbis eelmise vangistuse ajal 2 sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“, kuid kannab sellest hoolimata praegu uut vangistust, sest ta lõi 21.04.2018 baari ees teistele inimestele korduvalt raudlatiga pähe ja kehasse, lahendades konflikti taaskord vägivallaga. Käesoleva vangistuse ajal läbis J. Tannu sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“. Vabanemisel plaanib J. Tannum elada pereelu, minna tööle ja teha lõpuni c-kategooria load. Tema soovid on realistlikud, kuid pole samas varem ära hoidnud kuritegelikku käitumist. 3.
  14. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest J. Tannumit on korduvalt karistatud isiku- ja varavastaste kuritegude eest ning väärteokorras on teda karistatud 40 korda. J. Tannumit on allutatud 6 korda kriminaalhooldusele, kuid ta on kriminaalhoolduse ajal pannud toime kuri- ja väärtegusid, rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning jäänud hätta üldkasuliku töö tegemisega. 2 kriminaalhooldust lõppesid edukalt. J. Tannum mõistab, et ühiskonna liikmeks olemine sisaldab endas nii õigusi kui ka vastutust, ning süü tunnistamine näitab tema motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. Samas heidab varasem korduv karistatus negatiivset varjundit ja kriminaalhoolduse ajal toime pandud uued rikkumised ei kinnita J. Tannumi motivatsiooni seadusekuulekalt elada. Praegu peab J. Tannum peamiseks motivaatoriks toimivat peresuhet, soovi oma peret toetada ja osaleda lapse kasvatamises. 3.
  15. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tuleneb risk, kuid ohtlikkust pole. J. Tannum on pannud korduvalt grupis toime varavastaseid kuritegusid. Varem mõjutas tema toimetulekut ka alkoholi tarvitamine, kuid J. Tannumi sõnul pole sellega enam probleemi. J. Tannum on praeguse vangistuse ajal töötanud, töötab praegugi ja omandas plaatija kutse, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Ennetähtaegse vabastamise korral on J. Tannumil garanteeritud töökoht L. O. - . Tannumi suhtes on väljakuulutatud eraisiku pankrot ja tasumata nõudeid on 2000,52 eurot. Ta on motiveeritud nõudeid tasuma. 3.
  16. Seoses J. Tannumi eluaseme, hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. Esialgu soovis J. Tannum asuda vabanemisel elama abikaasa ja lapse juurde üürikorterisse aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxx, kuid 21.04.2022 teatas J. Tannumi abikaasa vanglale, et omavaheliste suhete jahenemise tõttu ei soovi ta enam, et J. Tannum asub tema juurde elama. J. Tannumil on võimalik asuda elama oma ema juurde aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tannum ei tarvita narkootikume. 3.
  17. Juhul, kui kohus otsustab J. Tannumi tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata J. Tannumile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni s.o kuni 17.10.
  18. Samuti panna J. Tannumile

§ 75

lg 2 p-de 2 ja 4 alusel täiendavad kohustused hoiduda alkoholi tarvitamisest ja otsida endale töökoht kohtu määratud tähtajaks. J. Tannum on pannud kuriteod toime alkoholijoobes olles ja alkoholi tarvitamine on uue kuriteo põhjusrisk. Lisaks on J. Tannum pannud toime vargusi. Stabiilne töökoht aitab tal majanduslikult paremini toime tulla ja vähendab uue kuriteo riski.

  1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ruti Kilg teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi J. Tannumi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta J. Tannumi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
  2. J. Tannum ütles kohtuistungil, et ta soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda. J. Tannum kahetseb oma tegusid ja varasemat elu. Tema motivaator õiguskuulekalt käituda on tema tütar. J. Tannum soovib olla tütre kõrval ja teda toetada. J. Tannum ei saa endale varasemat elu lubada 3 ega teadnud viimase kuriteo toimepanemise ajal, et ta saab isaks. J. Tannum plaanib vabanemise korral naasta Võrru elama, sest see on ainus võimalus tütrega koos olla ja tööd teha. J. Tannum ei tea, mis tema vanadest tuttavatest on saanud või millega nad tegelevad. Vabanemisel plaanib J. Tannum suhelda eeskätt oma pereliikmetega, s.o tütre, isa, ema ja vendadega. Samuti soovib J. Tannub abikaasaga suhted ära klaarida ja abikaasale antud lubadused alkoholist loobuda on jäänud samaks. Praeguseks on suhted abikaasaga jahenenud ja tema kannatanus on otsas, sest ta on pidanud päris pikalt üksi 3 lapsega toime tulema. J. Tannumi kõige lähedasemad inimesed, kellega ta saaks oma muredest rääkida, on vanemad ja vanem vend. Kuigi ema kasvatab üksi 2 alaealist last, jõuab ta võib-olla siiski J. Tannumile moraalseks toeks olla. J. Tannum plaanib alkoholist täielikult loobuda. Kohtu seisukoht
  3. J. Tannum kannab alates 20.12.2019 vanglas

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1, § 121, § 199 lg 2 p-d 4, 7, 8 ja 9, § 209 lg 2 p 1, § 263 lg 1 p 1 ning § 424) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tulenevalt

§ 76

lg-st 3 ei vabastata tingimisi enne tähtaega süüdlast, keda on karistatud vähemalt 2-aastase vangistusega ja kellel on jäänud mõistetud karistusajast kanda vähem kui 2 kuud. J. Tannum on talle Tartu Maakohtu 29.04.2019. a otsusega mõistetud 2 aasta 9 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud 2 aastat ja 5 kuud (s.o enam kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Samuti on karistusaja lõpuni (s.o kuni 17.10.2022) jäänud rohkem kui 2 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 ja § 76 lg-s 3 sätestatud formaalsed eeldused vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kohtule esitatud materjalist nähtuvalt saab J. Tannum vabanemisel asuda elama aadressil xxxxx-xxxxxxxxxxxxx on võimalik J. Tannum allutada käitumiskontrollile. 8. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei 4 saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30.10.

  1. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9).
  2. Nagu öeldud, on J. Tannum käesoleva määruse tegemise ajaks viibinud vanglas 2 aastat ja 5 kuud ning karistusaja lõpuni on jäänud ca 5 kuud. Praeguse vangistuse ajal karistati teda 28.08.
  3. a käskkirjaga distsiplinaarkorras noomitusega ähvardavate väljendite kasutamise eest kaaskinnipeetava suhtes, kuid nüüdseks on see karistus kustunud. Samuti pole J. Tannumil olnud ametnikega probleeme ja ta on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. J. Tannum läbis 25.08.-17.12.2020 sotsiaalprogrammi „Agressiivsuse asendamise treening“, osales 27.04.2021 alkoholiteemalises vestluses ja läbis 21.01.-17.06.2021 Tartu Kutsehariduskeskuses plaatija eriala. Ta on erinevatel perioodidel osalenud vangla tööhõives, töötab praegugi ja kannab alates 16.07.2021 (s.o viimased 10 kuud) karistust avavanglas. Avavanglas liigub J. Tannum järelevalveta väljaspool vanglat seoses töötamise, kaupluste külastamise ja kirikus jumalateenistustel osalemisega. Samuti on J. Tannum käinud korduvalt lühiajalistel väljasõitudel. Järelevalveta liikumised on sujunud probleemideta. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Tannum on käesoleva vangistuse ajal käitunud ülekaalukas osas nõuetekohaselt, osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ja on ennast arendanud. Selline käitumine vangistuse ajal räägib J. Tannumi ennetähtaegse vabastamise kasuks.
  4. Mis puudutab J. Tannumi varasemat elukäiku, siis karistusregistri väljavõtte ja kinnipeetava isiklikku toimikusse lisatud kohtuotsuste kohaselt on tal 6 kehtivat kriminaalkaristust ja ta kannab praegu
  5. vangistust. J. Tannum (end. Karpalov) tunnistati esimest korda süüdi Tartu Maakohtu 21.09.
  6. a otsusega nr 1-11-10295 (s.o 10 aastat ja 8 kuud tagasi), mil ta oli 20-aastane. Kuna J. Tannum jätkas

§ 74

alusel määratud kriminaalhoolduse ajal uute kuritegude toimepanemist, tunnistati ta seejärel süüdi Tartu Maakohtu 13.06.

  1. a otsusega nr 1-12-5833 ja 22.10.
  2. a otsusega nr 1-13-8353 ning teda karistati 8-kuulise vangistusega, mis asendati üldkasuliku tööga. J. Tannum oli siis 22-aastane. Kuigi J. Tannum jätkas kuritegude toimepanemist ka üldkasuliku töö tegemise ajal, tunnistati ta Tartu Maakohtu 17.04.
  3. a otsusega nr 1-13-10365 taas süüdi ja talle mõistetud vangistus asendati uuesti üldkasuliku tööga. J. Tannum pani jälle toime uued kuriteod, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 14.10.
  4. a otsusega viiendat korda süüdi ning talle mõisteti liitkaristuseks 2-aastane vangistus. J. Tannum asus esimest korda vangistust kandma 26.10.2016, mil ta oli 25-aastane. Tartu Maakohtu 12.12.
  5. a määrusega (s.o veidi rohkem kui 4 aastat ja 5 kuud tagasi) vabastati J. Tannum pärast 1 aasta 2 kuu ja 2 päevast vangistuses viibimist tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 26.10.2018, kuid ta pani vähem kui 4 kuud pärast vanglast vabanemist (s.o 21.04.2018) toime uue kuriteo, mistõttu tunnistati ta Tartu Maakohtu 29.04.
  6. a otsusega nr 1-18-10315 kuuendat korda süüdi.

§ 76

lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud ja 27 päeva vangistust ning J. Tannum asus teist korda vangistust kandma 20.12.2019, mil ta oli 29-aastane. Praeguseks on J. Tannum viibinud vanglas 2 aastat ja 5 kuud ning on 31-aastane. 11. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et J. Tannum on pannud viimase 10 aasta jooksul (s.o alates 20-aastasest) vabaduses viibides pidurdamatult toime uusi kuritegusid (kokku 27 5 kuritegu). Seejuures jätkas ta kuritegude toimepanemist 20-aastasena pärast esimest süüdimõistvat kohtuotsust

§ 74

alusel määratud katseajal, 21-25-aastasena üldkasuliku töö tegemise ajal ja 27-aastasena vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud katseajal. Samuti ei teinud J. Tannum üldkasulikku tööd ja rikkus vangistusest ennetähtaegse vabastamisega kaasnenud alkoholi tarvitamise keeldu (pani viimase kuriteo toime alkoholijoobes). Kuigi J. Tannum hoidus enne viimast vangistust 1 aasta ja 8 kuu jooksul (s.o 21.04.2018-20.12.2019) vabaduses uute kuritegude toimepanemisest, ei lükka see ümber tõdemust, et J. Tannumi kuritegelik aktiivsus oli vabaduses äärmiselt kõrge.

  1. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on J. Tannumi kuritegude soodusteguriteks alkoholi kuritarvitamine, majandusliku kasu saamise eesmärk, grupi mõju, kehv probleemide lahendamise oskus ja impulsiivsus. Uute kuritegude toimepanemise oht on kõige tõenäolisem, kui J. Tannum tarvitab alkoholi, ei oska oma probleeme sihipäraselt lahendada ja käitub impulsiivselt. Kohtuistungil kahetses J. Tannum oma tegusid ja varasemat elu ning selgitas, et tema motivaator õiguskuulekalt käituda on tema tütar. J. Tannum soovib olla tütre kõrval ja teda toetada. J. Tannum ei saa endale varasemat elu lubada ega teadnud viimase kuriteo toimepanemise ajal, et ta saab isaks.
  2. Kohtu arvates nähtub eelnevast, et J. Tannumi puhul on suurimateks riskiteguriteks alkoholi tarvitamine, impulsiivsus ja kehv probleemide lahendamise oskus. Kuna J. Tannum on pannud korduvalt toime vägivallakuritegusid oma elukaaslaste vastu, ei ajenda teda vägivaldselt käituma vaid grupi mõju. Lisaks väljendab J. Tannumi varasem käitumine täielikku ükskõiksust kriminaalhoolduse, üldkasuliku töö ja vangistusest ennetähtaegselt vabastamisega kaasnevatesse nõuetesse ja kohustustesse. Kuigi J. Tannum suudab vanglas korrektselt käituda ja on osalenud taasühiskonnastavates tegevustes, pole need asjaolud hoidnud varem ära uusi õigusrikkumisi. Vastupidi, J. Tannum pani pärast eelmist vangistust toime seni kõige ohtlikuma kuriteo ̶ peksis alkoholijoobes olles enda tegevusest aru andmata raudlatiga kannatanut.
  3. J. Tannum ütles ka eelmisel korral, kui kohus arutas tema ennetähtaegse vabastamise küsimust (s.o
  4. a augustis), et teda edaspidi motiveerib õiguskuulekalt käituma tema tütar. Samuti avaldas J. Tannum, et pärast viimase kuriteo toimepanemist sai selgeks, et ta ei tarvita rohkem alkoholi, ja kui J. Tannumi abikaasa teatas, et ootab last, oli samuti üks kriteerium, et J. Tannum ei tarvita rohkem alkoholi, kui ta tahab koos abikaasaga elada. J. Tannum ei tarvitanud juba enne praegust vangistust 1 aasta ja 7 kuud alkoholi ning kolis pärast viimase kuriteo toimepanemist xxxxx ära, et halvast seltskonnast eemale hoida. J. Tannum ei soovi edaspidi käituda nii nagu varem, ei tarvita alkoholi suhtlebki vabaduses vaid oma ema, isa, abikaasa, lapse, abikaasa kahe lapse ning abikaasa pere, sõprade ja tuttavatega. J. Tannum ei suhtle enam oma endiste tuttavatega.
  5. Kuigi J. Tannum on vanglas üldiselt nõuetekohaselt käitunud, leidis kohus tema varasemat kuritegelikku aktiivsust arvestades eelmisel korral (s.o
  6. a augustis), et vahepealsed positiivsed muutused vajavad püsima jäämiseks avavangla lisatuge, keeldus J. Tannumi ennetähtaegsest vabastamisest ja andis vanglale korralduse saata J. Tannumi ennetähtaegse vabastamise materjalid kohtule uuesti 6 kuu pärast. Nagu märgitud, on J. Tannum avavanglas jätkuvalt nõuetekohaselt käitunud ja allunud kokku viimase 10 kuu jooksul probleemideta kriminaalhooldusega sarnanevale nõuetele. Samuti on J. Tannumil garanteeritud töökoht L. O. - arvates iseloomustab viimati märgitu iseenesest J. Tannumit positiivselt ning suurendab tõenäosust, et ta on edaspidi valmis tegema kriminaalhooldusametnikuga koostööd ja järgib käitumiskontrolli nõudeid ka väljaspool avavanglat. 6
  7. Siiski pole ülejäänud positiivsed muutused püsima jäänud. Kui kohus arutas eelmisel korral J. Tannumi ennetähtaegset vabastamist, ütles J. Tannum, et ta soovib asuda elama abikaasa ja laste juurde aadressile xxxxx-xxxxxxxxxxxx. Nüüdseks (s.o
  8. a maiks) on J. Tannumi ja abikaasa vahelised suhted aga jahenenud, abikaasa ei soovi, et J. Tannum tuleks tema juurde elama, ning J. Tannum plaanib asuda elama ema juurde xxxxxxxxxxxx selgitas J. Tannum, et xxxxxxxxxxx on ainus võimalus tütrega koos olla ja tööd teha. J. Tannum ei tea, mis tema vanadest tuttavatest on saanud või millega nad tegelevad, ning plaanib vabanemisel suhelda eeskätt oma pereliikmetega, s.o tütre, isa, ema ja vendadega.
  9. Kohus märgib, et esiteks tuleneb eelnevast, et J. Tannum pole suutnud hoida praeguse abikaasaga lähedast suhet ja nendevaheline suhtlus on halvenenud niipalju, et abikaasa ei soovi, et J. Tannum naaseks tema ja nende ühise lapse juurde elama. Kuna J. Tannumil on ka varem olnud lähisuhetes probleeme, kusjuures ta on kasutanud korduvalt elukaaslaste vastu vägivalda, on praeguse abikaasaga konfliktide jätkumine alarmeeriv ja viitab ohule, et J. Tannum pole muutnud suhtumist oma kaaslastesse. Teiseks asub J. Tannumi ainus võimalik elukoht vanglast vabanemisel xxxxxxxxxxx, mistõttu ta naaseks elama samasse kohta, kus ta pani varem koos teistega pidurdamatult toime kuritegusid, muu hulgas põhjusel, et J. Tannum ei tahtnud enda väljajäetuna tunda. Arvestades xxxxxxxxxxx, on J. Tannumi kokkupuutumine endiste tuttavatega vältimatu ja järelikult on oht, et tema suhtlusringkond jääb samalaadseks. Kuna J. Tannumi puhul on halva seltskonna mõju arvestatav ohutegur, ei tekita vangistusele eelnenud oludesse naasmine kindlust, et J. Tannum suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda. Ning kolmandaks on pereelu halvenemise tõttu muutunud J. Tannumi tugivõrgustik vabaduses veelgi nõrgemaks. Kuigi J. Tannumi abikaasa ei tarvita alkoholi ja J. Tannum lubas varem abikaasale, et loobub lõplikult alkoholist, ei nimetanud J. Tannum viimasel kohtuistungil abikaasat enam isegi lähedase inimesena, kellega vabaduses vajadusel oma muredest (nt alkoholi tarvitamise soovist või vanast tutvusringkonnast) rääkida. J. Tannum ütles, et täiskasvanud inimestest on talle kõige lähedasemad isa, ema ja vennad. Arvestades, et kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt peab J. Tannumi ema üksinda üleval 2 alaealist last, kes kõik elavad 2-toalises korteris, kuhu J. Tannumgi plaanib elama asuda, on vägagi kaheldav, et J. Tannumi ema jõuab vajadusel J. Tannumit viimase elukorraldusel toetada. Seega on J. Tannumi tugivõrgustik vabaduses märkimisväärselt nõrk.
  10. Kokkuvõtlikult on J. Tannum ka varem vanglas sotsiaalprogramme läbinud, arvukatel kordadel kriminaalhooldusel viibinud ja lubanud kohtule, et ta loobub alkoholi tarvitamisest. Samuti elas J. Tannum kuritegude toimepanemise ajal xxxxx ning kuigi tal on pidevalt olnud isa, ema ja vennad, pole lähedaste olemasolust samuti varem piisanud, et J. Tannum muudaks oma käitumist. Vaatamata kõigele eelnevale on J. Tannum pannud kuritegusid toime peaaegu kogu täisealisena elatud elu ajal. Kuna J. Tannumi suhted praeguse abikaasaga on probleemsed ja J. Tannum plaanib naasta Võrru elama, on tema elus võrreldes kuritegude toimepanemise ajaga praeguseks muutunud vaid see, et J. Tannumil sündis 07.04.2019 laps. Ainuüksi lapse sünd ei anna aga alust arvata, et J. Tannum on lõplikult loobunud varasemast ca 10-aasta pikkusest järjepidevast elustiilist, suudab väikses xxxxxxxxxxx vältida endist tutvusringkonda, väärtustab oma lähedasi nüüd rohkem ja on oma ellusuhtumist põhimõtteliselt muutnud. J. Tannum naaseks ennetähtaegsel vabanemisel suuresti samadesse oludesse, kus ta pani ca 10 aasta jooksul pidurdamatult toime kuritegusid. Kuigi J. Tannum on avavangla nõudeid täitnud, on tema tugivõrgustik vabaduses võrreldes eelmise kohtumääruse tegemisega märkimisväärselt nõrgenenud, J. Tannumil on lähisuhtes tekkinud taas probleemid ja tal pole enam toeks abikaasat, kes motiveeriks teda täiendavalt õiguskuuleka käitumise nimel pingutama. 7
  11. Arvestades ülal toodut, on J. Tannumi puhul endiselt arvestatav oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks. Kuigi J. Tannum on täitnud viimase 10 kuu jooksul probleemideta kriminaalhooldusega sarnanevaid avavangla nõudeid ja

§ 76

lg 5 kohaselt oleks tema ennetähtaegse vabastamisega kaasnev käitumiskontroll minimaalselt 6 kuud (s.o pikem kui allesjäänud vangistus), pole kriminaalhooldusest J. Tannumi jaoks varem piisanud. Seega kaalub J. Tannumi varasem elukäik, äärmiselt kõrge kuritegelik aktiivsus, viimasel ajal märkimisväärselt nõrgenenud tugivõrgustik ja ennetähtaegse vabastamise korral kuritegude toimepanemise aegsetesse oludesse naasmine üles tema nõuetekohase käitumise vangistuse ajal. Kohtul pole kindlust, et J. Tannum on oma aastatepikkust elustiili lõplikult muutnud ning et vangistuse ajal toimunud positiivsed mõjud jäävad püsima. 20. Eeltoodud põhjustel jätab kohus J. Tannumi talle Tartu Maakohtu 29. aprilli 2019. a otsusega nr 1-18-10315 mõistetud vangistusest vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.