Obsah (5)

§ 97§ 100§ 101§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus, Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-15905 Tsiviilasi E. V. ja A. V. väljamõi

) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma vanemalt.

Kohtule esitatud sünni tõenditega (dtl 4 ja 5) on tõendatud, et hagejad on kostja ja N. F. ühised alaealised lapsed. Seega on hagejatel õigus saada kostjalt ülalpidamist. 7.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha (elatise) perioodilise maksmisega.

§ 100

lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmisega eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Seejuures peab lapsega koos elav vanem elatist kasutama lapse huvides. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejate vanemad ei ela koos ja et hagejad elavad koos emaga (sh elab alates

1. a juulist ema juures ka tütar E. , kes enne seda elas koos isaga).
2. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (vt nt RKTKo nr 3-2-1-33-11, p 18). Eeltoodust tulenevalt saab kohus hagi rahuldada ja kohustatud isikult elatise välja mõista siis, kui kohustatud isik ei ole oma ülalpidamiskohustust kas üldse täitnud või ei ole seda teinud piisavas ulatuses. Ka tulevase kohustuse täitmise nõudega hagi võib TsMS § 369 kohaselt esitada vaid juhul, kui on alust eeldada, et kohustatud isik kohustust õigel ajal ei täida. Seega tuleb järgmiseks hinnata, kas kostja on hagejate ülalpidamiskohustust täitnud.
3. Kostja on enda kinnituse kohaselt tasunud hagejatele
4. septembril 2021 50 eurot ja
5. oktoobril 2021 60 eurot. Hageja avaldatu kohaselt on kummagi lapse vajadused 461 eurot kuus ja kostja ei ole neile otseselt vastu vaielnud. Seega saab lugeda tuvastatuks, et kostja ei ole hagejatele piisavalt ülalpidamist andnud.
6. Hagejad nõuavad kumbki 200 euro suurust elatist kuus. See summa on väiksem kui kuni
7. detsembrini
8. a kehtinud elatise miinimummäär ja ka väiksem kui ka alates
9. jaanuarist 2022 kehtiva

§ 101järgi arvutatav miinimummäär.

Kostja on aga tuginenud sellele, et ta ei suuda lastele nii suurt elatist tasuda, kuna tema töövõime on vähenenud ja ta ei saa täiskohaga töötada, samuti ei suuda ta oma sõnul teha igasugust tööd, sest tal on liikumine ja seismine raskendatud.

1. Riigikohus on selgitanud, et vanematel on alaealise lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut, mis võimaldab maksta lapsele elatist miinimummääras ja et vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Samuti ei ole vanemate sissetulekute ebavõrdsus asjaoluks, mille alusel saaks elatist vähendada alla miinimummäära (RKTKo nr 2-16-135, p 11.6). Küll aga võis kohus kuni
2. detsembrini 2021 kehtinud

§ 102

lg 2 järgi mõista elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära (ja ka alla hageja taotletava määra) välja siis, kui selleks on mõjuv põhjus. Mõjuva põhjuse peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatist tasuma kohustatud isik. Riigikohtu seisukohtade järgi (RKTKo nr 3-2-135-17, p 28) võis mõjuvaks põhjuseks olla nt 1) kohustatud vanema töövõimetus, 2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem 3 2-21-15905 kindlustatuks kui elatist saav laps, 3) lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil ja 4) vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu ei ole lõplik, aga alammäärast väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal laste õigustatud huve. Ka kehtiv

§ 102

lg 2 näeb ette, et kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla miinimumsumma ja et mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seejuures on mõjuva põhjuse hindamine kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo nr 2-15-15909, p 14).

1. Eesti Töötukassa
2. oktoobri
3. a otsusega nr TVT/19 068236 ja Eesti Töötukassa
4. oktoobri
5. a töövõime hindamise otsuse nr TVH 19 051010 alusel on kostjale määratud töövõimetoetus 7,8603 eurot päevas (dtl 13-15). Kostja Swedbank AS-i kontoväljavõttest, mis on esitatud ajavahemiku
6. aprill 2021 kuni
7. oktoober 2021 kohta (dtl 16-18), nähtub, et kostja sissetulek on olnud 275 euro 19 sendi suurune töötasu xxxxxxxxxxxxxxx 250-260 euro suurune toetus Töötukassast. Seega on kostja ühe kuu sissetulek ca 530 eurot kuus. Kohtule esitatud Töötukassa tegevuskavast (dtl 42) nähtub, et
8. märtsil 2022 on kostjal olnud nõustamiskohtumine, kus on arutatud kostja töötamisega seonduvat. Sellel kohtumisel räägiti, et kostja eesmärk on kevadiste metsatööde ajal uuesti tööle saada ja et kostja saab
9. a aprillis taastusravi Põlva Haiglas. Kohtu hinnangul on eelnimetatud tõenditega tõendatud, et kostja sissetulek on 530 eurot kuus, tal on vaid osaline töövõime ja tal on terviseprobleemid, mis takistavad tal töötada täistööajaga. Samuti ei sobi kostjale terviseprobleemide tõttu eelduslikult kõik tööd. Hagejad ei ole kostja puudulikule töövõimele vastu vaielnud, laste ema on vaid märkinud, et ta on ise ka haige, aga töötab vaatamata sellele täiskoormusega.
10. Üldise arusaama järgi peavad mõlemad vanemad oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva. Siiski tuleb elatise väljamõistmisel arvestada seda, et osa ülalpidamiseks kohustatud isiku sissetulekust peab jääma kasutada ka talle endale ja ideaalis võiks see olla suurem summa kui laste vajadustele kuluv. Ka Riigikohus on leidnud, et väljamõistetud elatis ei või olla elatist maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna teda olukorda, kus ta ei ole võimeline säilitama enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime riigi abita. Kostja on toonud välja, et tal kulub ühes kuus eluasemele 90 eurot, elektrile 30 eurot, internetile 27 eurot, telefonile 13 eurot, toidule 130 eurot, ravimitele 30 eurot ja kütusele 60 eurot, seega kokku 90 + 30 + 27 + 12 + 130 + 30 + 60 = 379 eurot. Kohtu arvates on need mõistlikud kulud ja hageja ei ole neile ka vastu vaielnud. Kuna kostja sissetulek on kokku ca 530 eurot, siis on ilmselge, et kostja ei suudaks tasuda hagejatele kokku 400 suurust elatist. Ei ole põhjendatud ja kooskõlas hea usu põhimõttega asetada kostjat olukorda, kus ta ei suuda elatise tasumise kohta tehtud kohtulahendit täita.
11. Kostja on kohtule avaldanud, et ta oleks nõus maksma hagejatele elatist kokku 150 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulekuid arvestades ei suudaks ta suuremat elatist ka maksta. Seega tuleb kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista 75 euro suurune elatis kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul saab mõjuvaks põhjuseks, miks kostjalt tuleb hagejate kasuks välja mõista väiksem elatis kui hagejad seda nõuavad, lugeda seda, et kostja on osalise töövõimega ja tema tervis ei võimalda tal suuremat sissetulekut teenida. Kostja on usutavalt põhjendanud ja ka tõendanud, miks ta ei ole võimeline teenima suuremat tulu, kui ta seda praeguseni teinud on.
12. Hageja nõuab elatist alates
13. a augustist.

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule 4 2-21-15905 esitamist. Riigikohus on märkinud, et kuna ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärki.

§ 108

mõte on mh kaitsta ülalpidamiseks kohustatud vanemat tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam laste ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt RKTKo nr 3-2-1-136-13, p-d 11 ja 12). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult ülalpidamist nõudnud. Hageja ei ole hagiavalduses esile toonud, et ta oleks enne hagi esitamist kostjalt elatist nõudnud. Kohtu hinnangul oleks kostja sissetulekuid ja tema osalist töövõimet arvestades tema jaoks ülemäära koormav, kui temalt mõistetaks elatis välja hagi esitamisele eelnenud aja eest. Seega on põhjendatud ja õiglane mõista elatis välja alates hagi esitamise kuust ehk alates

1. a oktoobrist.
2. Tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5 on kohus käesolevas lahendis viidanud vaid neile tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel asjakohased. Seetõttu ei käsitle kohus otsuses tõendeid, mis ei sisalda asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, ja jätab need otsuse tegemisel arvestamata.
3. Kohus selgitab, et TsMS § 459 kohaselt on pooltel asjaolude muutumisel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks. Sellise hagi esitamiseks peavad aga olema oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ja need asjaolud peavad olema sellised, et praegune otsus peab olema tehtud neile asjaoludele tuginedes. Samuti peavad elatise suuruse muutmise hagi esitamise aluseks olevad (muutunud) asjaolud olema tekkinud pärast praeguse asja arutamise lõpetamist. MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
4. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei määra kohus kindlaks ka menetluskulude suurust. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 5