KOHTUOTSUS TAGASELJAOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasja number 2-22-3840 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. aprill 2022, Narva Kohtuasi Eesti Vabariigi Sotsi

) § 420 lõike 1 järgi võib hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse.

§ 632

lõike 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. 1

§ 415

lõike 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt riigilõiv.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. ASJAOLUD

1. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Viru Maakohtu
2. märtsi 2009 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6240 (jõustunud 19.03.2009) kostja süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver suri. Virumaa Pensioniameti
3. detsembri 2006 otsusega nr XX on määratud V D hüvitis ohvri matusekulude hüvitamiseks 198,13 euro ulatuses. Virumaa Pensioniameti
4. veebruari 2007 otsusega nr X,
5. juuli 2007 otsusega nr XXX ja
6. juuli 2007 otsusega nr XXX on määratud ohvri surmast tuleneva kahju eest hüvitis ohvri kolmele ülalpeetavale. Ajavahemikul 23.11.2006 kuni 31.03.2013 on ohvri ülalpeetavatele makstud kokku hüvitist summas 1574,78 eurot (matusekulud ja toitjakaotusest tulenev kahju). Antud nõue on 23.03.2021 seisuga tasutud. Jätkuvalt maksis Sotsiaalkindlustusamet ülalpeetavatele hüvitist perioodil 01.04.2013 kuni 30.11.2019 summas 240,84 eurot.
7. Hageja palub kostjalt välja mõista ohvriabi seaduse (OAS) alusel makstud hüvitis summas 240,84 eurot ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Riigile regressi korras tagastatava hüvitise summa tuleb üle kanda järgmiselt: saaja Sotsiaalkindlustusamet, arveldusarve XXX Swedbank või XXX SEB Pank, viitenumber mõlemal juhul XXX .
8. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hagimaterjalid toimetati kostjale kätte

§ 326lõike 1 alusel postkasti panekuga 5.

aprillil

1. Kostja kohtu määratud tähtajaks ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. KOHTU PÕHJENDUSED
2. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagis märgitud asjaolud ja nõuded on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud ning esitatud hagi tuleb täielikult rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lõigetele 1‒3 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostaja hagile tähtaegselt ei vasta. 6. Hagi on õiguslikult põhjendatud OAS §§-de 9, 13, 15, 31 pensionikindlustuse seaduse (PKKS) § 20, võlaõigusseaduse (VÕS) §§-de 1043, 1045 alusel. 2

§ 468

lg 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt

§ 173

lõigetele 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 162lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

1. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.
2. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 punkti 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega, samuti toitja surmaga tekitatud kahju hüvitamise hagi või kaebuse läbivaatamise eest. Muid menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Seega välja mõistetavaid menetluskulud puuduvad. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik 3