Obsah (6)

§ 661§ 477§ 430§ 433§ 173§ 168

2-21-14738 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2022. a, Võru kohtumaja Põlva maja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-21-14738 Tsiviilasi K. V. avaldus A. P. l

§ 661lg 4 kohaselt soovivad pooled välistada määruskaebuse esitamise.

Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-14738 menetlus K. V. avalduses A. P. lähenemiskeelu kohaldamiseks. Toimetada määrus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. K. V. esitas 20.09.
2. a kohtule avalduse A. P. avaldaja suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja A. P. kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades kinnistu, registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx on pooleli avaldaja ja A. P. vaheline kaasomandi lõpetamise vaidlus. Kaasomandis olev kinnistu on avaldaja ja tema laste elukohaks. A. P.
3. aasta juulist kinnistul ei ela. A. P. aga käib kinnistul, sh majas, suvalistel hetkedel, sellest ette teatamata, sisenedes ruumidesse, mis on avaldaja ja tema alaealiste laste isiklikus kasutuses. A. P. on tulnud majja ka alkoholijoobes ning kolmandate isikutega. Sellise tegevusega on A. P. rikkunud avaldaja ja tema laste eraelu puutumatust. Avaldajal ja tema lastel on hirm selle ees, et A. P. võib iga hetk nende koju sisse astuda ja teha mida tahes, mistõttu otsustas avaldaja pöörduda oma isikuõiguste kaitseks kohtu poole. Avaldaja taotles avalduses, et kohus keelaks A. P. läheneda avaldajale lähemale kui 10 meetrit ning keelaks A. P. siseneda avaldaja elukohaks olevale kinnistule, asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Avaldaja taotles avalduses ka, et kohus kohaldaks asjas esialgset õiguskaitset ja esialgse õiguskaitse abinõuna keelaks menetluse ajal A. P. siseneda avaldaja elukohaks olevale kinnistule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning keelaks A. P. avaldajale läheneda lähemale kui 5 meetrit. 2
4. Kohus jättis 21.09.
5. a määrusega avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
6. Kohus algatas K. V. avalduse alusel 23.09.
7. a määrusega hagita menetluse A. P. avaldaja suhtes lähenemiskeelu kohaldamise otsustamiseks.
8. 03.11.
9. a kohtuistungil kuulas kohus avaldaja K. V. ja puudutatud isiku A. P. isiklikult ära. Menetlusosaliste taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi ja andis neile tähtaja läbirääkimiste pidamiseks ning kompromissi sõlmimiseks. Menetlusosalised teatasid kohtule, et määratud tähtaja jooksul neil kompromissi sõlmida ei õnnestunud.
10. 11.05.
11. a toimus uus kohtuistung, kus osales avaldaja koos oma lepingulise esindajaga ja puudutatud isiku lepinguline esindaja. Istungil arutati uuesti asja kompromissiga lahendamise võimalusi. Menetlusosalised pidasid jätkuvalt võimalikuks leppida kompromissi korras kokku kinnistu kaasomandi kasutamise kord, kuid kõigis kokkuleppe tingimustes kokkulepet ei saavutatud. Kohus otsustas lükata asja arutamise edasi, et ka puudutatud isik veel kompromissi küsimuses isiklikult ära kuulata.
12. 01.06.
13. a kohtuistungil osalesid nii avaldaja K. V. kui ka puudutatud isik A. P. isiklikult ning samuti nende lepingulised esindajad. Menetlusosalised pidasid läbirääkimisi, jõudsid kinnistu kaasomandi kasutamise korras kokkuleppele ning sõlmisid kirjaliku kompromissilepingu. Menetlusosalised taotlesid kohtult kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et avaldaja K. V. ja puudutatud isiku A. P. vahel sõlmitud kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 475 lg 1 p 7 kohaselt on lähenemiskeelu ja muude sarnaste isikuõiguste kaitseks abinõude rakendamise asjad hagita asjad.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 430

lg 1 näeb ette, et hagimenetluses võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

§ 477

lg 6 sätestab erisusena, et hagita menetluses võivad menetlusosalised sõlmida kompromissi juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust käsutada. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Tulenevalt

§ 430

lg-st 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

§ 433

lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on menetlusosalised kompromissiga kokku leppinud, et välistavad määruskaebuse esitamise.

§ 661

lg 4 alusel, vastavalt osaliste kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. 3

§ 168

lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on menetlusosalised kompromissiga kokku leppinud, et nende menetluskulud jäävad kummagi enda kanda.

§ 168

lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 4