← Eesti

2-21-117519/7

Obsah (6)§ 661§ 150§ 432§ 430§ 428§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maili Riisenberg Määruse tegemise aeg ja koht 05.10.2021 Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-117519 Tsiviilasi Plusplus Capital AS hagiavaldus M. N.e vast

paragrahvides 430 lg 2 sätestatud asjaoludest ja paragrahvis 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 1.6 Pooled nõustuvad sellega, et kohus lõpetab tsiviilasja nr 2-21-117519 menetluse kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. 1.7 Pooled välistavad tulenevalt

§ 661lõikest 4 määruskaebuse esitamise õiguse.

1.8 Hageja palub vastavalt

§ 150lg 2 punktile 1 tagastada hagejale ½ hagi esitamisel tasutud riigilõivust Plus

Plus Capital AS a/a-le xxx xxx.

  1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-
  2. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda.
  3. Välistada määruskaebuse esitamise õigus.
  4. Rahuldada hageja taotlus ning tagastada 50% hagiavalduselt tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot, mis kanda hageja taotlusel PlusPlus Capital AS a/a-le xxx xxx.
  5. Toimetada kohtumäärus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Tulenevalt poolte kokkuleppest ning

§ 661lg 4 sätestatust ei saa määruse peale esitada määruskaebust.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

  1. Tartu Maakohtu menetluses on Plusplus Capital AS hagiavaldus M. N.e vastu (menetlusse võetud 15.07.2021), mis tuleneb hageja ja kostja vahel 19.06.2018 sõlmitud Kompromissilepingust/Võlatunnistusest nr xxx tuleneva võlgnevuse ja menetluskulude nõudes. Hageja nõudis hagiga võlgnevuse väljamõistmist kompromissisummas 1234,12 eurot (s.h põhinõue 723,21 eurot ja enne 19.06.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 510,91 eurot), viivised põhinõudelt 723,21 eurot alates 16.08.2020 kuni 14.07.2021 summas 144,50 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 723,21 eurot alates 15.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas. Lisaks taotles hageja jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja kasuks tsiviilasja menetluskulud, s.o riigilõiv summas 225 eurot ja õigusabikulu summas 420 eurot.
  2. Kostja on oma 30.07.2021 vastuses märkinud, et hagi on küll ilmselt õiguspärane, aga pahatahtlik, lahti seletamata ja heade kommetega vastuolus. Samas on kostja avaldanud, et ta on nõus sõlmima kompromiss-kokkuleppe.
  3. Kohus andis 17.09.2021 pooltele tähtaja kuni 30.09.2021 kompromissiläbirääkimiste pidamiseks ning kompromissilepingu esitamiseks. 04.10.2021 saabus kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromissileping, kus pooled paluvad kohtul see kinnitada. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud

§ 432sisust.

4.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

§ 428

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt

§ 430

lg 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt

§ 430lg-st 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus leiab, et esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning selle kinnitamisest keeldumise aluseid ei esine. Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetatakse. 5.

§ 432

kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt

§ 430

lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi, kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 6.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on leppinud kokku, et kostja hüvitab hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot ning esindajakulude katteks 140 eurot. 7.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või hagita menetluses osalejad sõlmivad kompromissi. Kohus tagastab vastavalt

§ 150

lg 2 p 1 ning kompromissis kokkulepitule hagejale 50% menetluses tasutud riigilõivust, s.o 112,50 eurot. 8. Tulenevalt

§ 661lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled loobusid määruskaebuse esitamise õigusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Maili Riisenberg kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.