Obsah (14)

§ 187§ 3141§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-123388 Tsiviilasi O

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 02.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse tsiviilasjas number 2-21-123388, mis anti üle Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas vastuväite. Hageja kõrvaldas puudused ja esitas kohtule hagiavalduse 06.09.2021 ning kohus võttis hagiavalduse 11.10.2021 määrusega menetlusse. Hageja nõude aluseks on kostja ja Telia Eesti AS vahel 08.07.2013 sõlmitud kliendileping nr 21433750 ja 10.07.2013 seadme kasutusleping nr
2. Lepingu alusel kohustus Telia Eesti AS pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. 10.07.2013 anti kostjale üle seadmed HD Digiboks Motorola VIP1003 ning Ruuter Thomson TG789vn. Kostja jättis 31.05.2018 30.06.2019 Telia Eesti AS esitatud arved tasumata summas 203,91 eurot. Telia Eesti AS loovutas 09.12.2020 nõude kostja vastu põhisummas 203,91 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt põhivõlga 203,91 eurot, võla sissenõudmiskulusid 20,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseid summas 34,77 eurot (viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast 21.07.2019 kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 06.09.2021 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist alates 07.09.2021 kuni põhinõude summas 203,91 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 75 eurot, lepingulise esindaja kulu 180 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
3. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale

§ 3141lg 2 alusel kätte toimetatud 26.10.2021.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid kostja e-posti aadressile xxxxxxxxx, kostja ei kinnitanud dokumentide kättesaamist, kuid tegi samalt e-posti aadressilt 09.10.2021 kohtule järelepärimise menetluse kohta. Kohus saatis 20.10.2021 kostjale veelkord menetlusse võtmise määruse koos hagimaterjalidega e-kirjaga ning teatega, et loeb menetlusdokumendid

§ 3141

lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel e-kirja saatmisest, s.o 26.10.

1. Seega oli kostjal hagile vastamise tähtaeg 09.11.
2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 75 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 274,99 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 350 eurot tasuda riigilõiv summas 75 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 180 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 1,5 tundi. Kohus loeb hageja esindaja toimingud ning nende ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks. Hageja esindaja õigusteenuse tunnihind ei ole ülemäära suur. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatava lepingulise esindaja kulu suuruseks 180 eurot (s. o 1,5 x 120 eurot).

1. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 255 eurot (sh riigilõiv 75 eurot ja lepingulise esindaja kulu 180 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
2. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik