1-21-5716/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-5716 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaalasi Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse erakorraline ettekanne Heiki Harakule mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks Kriminaalhooldusametnik Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esinduse kriminaalhooldusametnik Eve Lillepuu Süüdimõistetu Heiki Harak isikukood: 38112206520; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON
2. Pöörata täitmisele Heiki Harakule Tartu Maakohtu 18.10.
3. a otsusega mõistetud karistus ning saata Heiki Harak vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 5 kuuks.
4. Kohustada Heiki Harakut ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajaks. Lugeda vangistuse kandmise alguseks aeg, mil Heiki Harak saabub vanglasse karistust kandma. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
5. Tartu Maakohtu 18.10.
6. a otsusega tunnistati Heiki Harak süüdi ning teda karistati KarS § 424 lg 2 järgi 1 aasta ja 6 kuulise vangistusega. H. Harak pidi kohe ära kandma 1 kuu vangistust. Tuginedes KarS § 74 lg-tele 1 ja 3, jäeti ülejäänud karistus 1 aasta ja 5 kuud vangistust täitmisele pööramata, kui H. Harak ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid ning täidab KarS § 75 lg 2 p-des 2 ja 8 sätestatud kohustusi, s.o hoidub alkoholi tarvitamisest ja osaleb kriminaalhooldusametniku määratud sotsiaalprogrammis. Samuti juhul, kui H. Harak täidab KarS § 75 lg 4 alusel talle pandud kohustust registreerida end 1 kuu jooksul kohe kandmisele kuuluva karistuse kandmiselt vabanemisest riiklikku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbida meditsiiniasutuse määratud ajal esmase hindamise teenus. 1 Kohtuotsus jõustus 03.11.2021 ja H. Harak kandis šokivangistust 25.11.-23.12.
7. Katseaeg hakkas kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest 18.10.2021 ja lõpeb 18.10.
9. Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Võru esindus esitas 29.04.2022 Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tehakse ettepanek pöörata H. Harakule mõistetud vangistus täitmisele, sest H. Harak tarvitas
10. ja 12.04.2022 alkoholi. Kokkuvõtlikult märgitakse erakorralises ettekandes järgmist. 2.
11. H. Haraku kriminaalhooldus algas 03.11.2021 ja kriminaalhooldusametnik fikseeris samal päeval H. Harakul alkoholijoobe. Järgmisel päeval (s.o 04.11.2021) ilmus H. Harak kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna ning kriminaalhooldusametnik koostas nimetatud rikkumiste eest H. Harakule kirjaliku hoiatuse. 05.11.2021 kohtumisel selgitati H. Harakule kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi ning nende rikkumise võimalikke tagajärgi, millest arusaamist kinnitas H. Harak oma allkirjaga. Seejärel kandis H. Harak 25.11.-23.12.2021 šokivangistust ning läbis 15.02.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Vaatamata eelnevale, tarvitas H. Harak
12. ja 12.04.2022 uuesti alkoholi. Kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märkis H. Harak, et ta jõi mõlemal päeval õlut. 2.
13. Kriminaalhooldusametniku hinnangul tuleb H. Harakule mõistetud vangistus täitmisele pöörata. H. Harak tarvitas kriminaalhoolduse esimesel poolel lühikese aja vältel korduvalt alkoholi ja rikkus 1 kord registreerimiskohustust. Ta pole teinud vajalikke järeldusi ja jätkab alkoholi kuritarvitamist, hoolimata talle antud võimalusest kanda oma karistust vabaduses. Kriminaalhooldusametnikul puudub veendumus, et lisakohustuste seadmine või katseaja pikendamine hoiab ära uued samalaadsed rikkumised ja mõjutab H. Harakut oma eluviisi muutma. Ametnik on korduvalt motiveerinud H. Harakut alkoholiprobleemiga tegelema, jätkama programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ning otsima meditsiinilist abi, kuid H. Harak arvab, et alkoholi tarvitamine ei mõjuta tema elu ja et ta ei vaja meditsiinilist abi. Jätkuva alkoholi tarvitamisega ohustab H. Harak ühiskonna turvalisust.
14. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud ettepaneku juurde ja palus pöörata H. Harakule mõistetud vangistuse täitmisele. Pärast erakorralise ettekande esitamist kohtus ametnik H. Harakuga 02.05.2022, mil H. Harak oli kaine. Sel päeval vesteldi H. Harakuga uuesti alkoholi tarvitamisest ja ravile pöördumisest ning H. Harak oli tolleks hetkeks jõudnud järeldusele, et ta peab abi otsima. H. Harak polnud väga veendunud nn ampulli panemises, kuid tal on 23.05.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames vastuvõtt vaimse tervise õe juures. Samuti ilmus H. Harak 11.05.2022 erakorralise ettekande läbivaatamiseks korraldatud kohtuistungile alkoholijoobes olles ja avaldas enne kohtuistungit valmisolekut ampull paigaldada. Kriminaalhooldusametnik pole veendunud, et H. Harak tuleb alkoholiprobleemiga iseseisvalt toime. Ametnik on rääkinud korduvalt H. Harakuga alkoholi tarvitamise lõpetamisest ning H. Harak on tunnistanud, et tal on probleeme, ja kirjeldanud olukordi, kus ta tunneb tungi alkoholi tarvitada. Kuna nüüd pole H. Harakul enam elukaaslast kõrval, võib ta hakata veel rohkem alkoholi tarvitama.
15. H. Harak kinnitas kohtuistungil, et erakorralises ettekandes ja tema poolt kriminaalhooldusametnikule antud kirjalikes selgitustes märgitu on õige. H. Harak jõi
16. ja 12.04.2022 isaga õlut, kuid ei mäleta, miks ta seda tegi. Samuti jõi H. Harak isaga õlut 10.05.2022 (s.o kohtuistungile eelnenud päeval), sest ööl vastu 10.05.2022 suri H. Haraku elukaaslane ja H. Harak pole tema surmast üle saanud. Isa elab H. Harakuga samas majas ülemisel korrusel ja tarvitab alkoholi kuus korra pensionipäeval. H. Harak jõudis kohtuistungi 2 päeval järeldusele, et tal tuleb panna ampull või minna ravile. Keskmine õde helistas samuti, oli valmis aitama ja ütles, et vajadusel on ta valmis minema koos H. Harakuga Tartusse. H. Harakul jäi millegipärast (H. Harak ei mäletanud täpselt, miks)
17. a veebruaris käimata programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuid nüüd ta helistas ja sai aja 23.05.
18. H. Harakul alkoholiprobleemid algasid umbes 15-aastaselt, sest kasuisa oli vägivaldne. H. Harak on olnud alkoholi tarvitamise tõttu 4 korda psühhiaatriahaiglas tilgutite all, ja kui ta tegi umbes
19. aastal autoga avarii, käis ta Põlvas programmis, kus pidi vihikuid täitma. H. Harak pole ise arsti poole pöördunud ega nn torpeedo süsti teinud. H. Haraku keskmine õde on ka varem H. Haraku alkoholi tarvitamise pärast muretsenud, umbes 4 aastat tagasi läks H. Harak esimest korda õe juurde tööle ja ehitas õele maja, kuid hakkas uuesti alkoholi tarvitama, sest ema suri ära. Viimati viibiski H. Harak haiglas tilgutite all pärast ema surma. Isa pole H. Harakuga alkoholi tarvitamisest rääkinud. H. Harak ei oska öelda, miks ta ei teinud varem järeldusi oma alkoholiprobleemiga tegelemiseks või miks ta ei võtnud praeguse kriminaalhoolduse ajal varem kuulda kriminaalhooldusametniku soovitusi osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Pärast viimast joobes juhtimist ei tarvitanud H. Harak alkoholi 8 kuud ja 20 päeva. Ta suudab alkoholi tarvitamist kontrollida ja on huvitatud katseaja läbimisest. Selleks peab H. Harak ravile minema. Tal tuleb õdede pärast end kätte võtta, rohkem pole kellegi pärast muretseda. Kohtu seisukoht
20. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid, ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni 1 aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Riigikohus on selgitanud, et juhul, kui kriminaalhooldaja taotleb erakorralises ettekandes karistuse täitmisele pööramist mõne KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõude rikkumise tõttu, tuleb kohtul hinnata, kas nõuet rikuti tahtlikult või ettevaatamatusest ning millega isik oma rikkumist põhjendab. Kohus peab hindama, kas see põhjus on mõjuv või mitte. Kohtul tuleb analüüsida erakorralises ettekandes tehtud etteheiteid ja nende piiridest ei tohi väljuda (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11.06.
21. a määrus asjas nr 3-1-1-61-13, p 9.2). Maakohtu hinnangul kohaldub eeltoodud mõttekäik ka KarS § 75 lg-s 2 sätestatud kohustuse rikkumise puhul.
22. Tutvunud erakorralise ettekande ja sellele lisatud materjaliga ning kuulanud ära kriminaalhooldaja arvamuse ja H. Haraku selgitused, leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku etteheited on põhjendatud. Erakorralisele ettekandele lisatud alkoholi tarvitamise protokollide kohaselt kontrolliti 11.04.2022 kell 17:52 ja 12.04.2022 kell 16:19 Sõmerpalu raudteejaamas indikaatorvahendiga H. Haraku joovet, indikaatorvahendi näit oli mõlemal korral positiivne ning H. Haraku ühes liitris väljahingatavas õhus oli vastavalt 1,0 ja 1,342 mg alkoholi. Samuti tuli H. Haraku suust alkoholilõhna, tema reaktsioon oli häiritud, kõne oli aeglane ning tasakaal ja koordinatsioon olid häiritud. Kohapeal selgitas H. Harak, et ta jõi 11.04.2022 1 liitri õlut ja 12.04.2022 hommikul jõi veel õlut (tl 4-4 pöördel ja 13-13 pöördel). Kohtuistungil lisas H. Harak, et ta tarvitas mõlemal päeval alkoholi isaga, kuid ei mäletanud, miks ta seda tegi.
23. Kohtu hinnangul ei nähtu H. Haraku selgitustest mõjuvaid põhjusi, mis õigustaksid katseajal alkoholi keelu eiramist. Seega rikkus H. Harak 2 korda KarS § 75 lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust. Kuna H. Harak teadis, et tal on keelatud alkoholi tarvitada, pani ta rikkumised toime tahtlikult.
24. Analüüsides kriminaalhoolduse käiku tervikuna, märgib kohus, et käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks on H. Haraku kriminaalhooldus kestnud veidi enam kui 6 kuud ja kohus vaatab läbi esimest erakorralist ettekannet. Kõigepealt tarvitas H. Harak kohtuotsuse jõustumise päeval 3 (s.o 03.11.2021) alkoholi, jätkas pärast kriminaalhooldusametniku kontrolli alkoholi tarvitamist ja ilmus järgmisel päeval (s.o 04.11.2021) kriminaalhooldusosakonda alkoholi tarvitanuna. Nende rikkumiste eest koostas kriminaalhooldusametnik 05.11.2021 kirjaliku hoiatuse (tl 14). Seejärel kandis H. Harak 25.11.-23.12.2021 šokivangistust ning läbis 15.02.2022 programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames esmase hindamise teenuse. Praeguses asjas selgus, et vaatamata eelnevale tarvitas H. Harak
25. ja 12.04.2022 (s.o veidi enam kui 5 kuud pärast kriminaalhooldusametniku hoiatust) uuesti alkoholi. Ning kohtuistungil 11.05.2022 esitas kriminaalhooldusametnik täiendava alkoholi tarvitamise protokolli, mille kohaselt kontrolliti vahetult enne kohtuistungit kohtusaalis indikaatorvahendiga H. Haraku joovet, indikaatorvahendi näit oli taas positiivne ning H. Haraku ühes liitris väljahingatavas õhus oli 1,227 mg alkoholi. H. Harak ütles istungil, et ta tarvitas isaga eelmisel päeval alkoholi, sest H. Haraku elukaaslane suri ära.
26. Kokkuvõtlikult nähtub ülal toodust, et H. Harak on rikkunud katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu, kusjuures ta on jätkanud alkoholi tarvitamist hoolimata 1-kuulisest šokivangistusest, kriminaalhooldusametniku kontrollidest ja hoiatusest ning kohtule esitatud erakorralisest ettekandest. Kuna H. Harak tarvitas nii
27. a novembris kui ka
28. a aprillis alkoholi mitu päeva järjest, jätkates alkoholi tarvitamist pärast kriminaalhooldusametniku kontrolli, ei mõju kriminaalhooldus H. Harakule vähimalgi määral distsiplineerivalt ega mõjuta teda alkoholist hoiduma. Arvestades, et H. Harak tarvitas alkoholi ka eelmisel päeval enne kohtuistungit, suhtub ta ükskõikselt ka kohtusse.
29. Täiendavalt selgitas H. Harak kohtuistungil, et tema alkoholiprobleem algas umbes 15-aastaselt. Kuna H. Harak on praegu 40-aastane, on tema alkoholiprobleem kestnud järelikult 25 aastat. Selle aja jooksul on H. Harak juhtinud korduvalt alkoholijoobes olles mootorsõidukit (viimati 21.06.2021). Samuti ütles H. Harak, et ta tegi
30. aastal avarii, misjärel osales Põlvas sotsiaalprogrammis, ja et ta on alkoholi tarvitamise tõttu olnud 4 korda psühhiaatriahaiglas tilgutite all. H. Haraku keskmine õde on ka varem H. Haraku alkoholi tarvitamise pärast muretsenud, umbes 4 aastat tagasi läks H. Harak esimest korda õe juurde tööle ja ehitas õele maja, kuid hakkas uuesti alkoholi tarvitama, sest ema suri ära. Viimati viibiski H. Harak haiglas tilgutite all pärast ema surma. H. Harak pole ise arsti poole pöördunud ega nn torpeedo süsti teinud. Kohus toob välja, et eelnevast nähtuvalt pole H. Haraku alkoholiprobleemi lahendamiseks piisanud ka varasematest sotsiaalprogrammidest, korduvatest haiglasse sattumistest ega õe aastatepikkusest toest ja muretsemisest. H. Harak pole suutnud hoolimata kõigest eelnevast alkoholi kuritarvitamist lõpetada ega ole alkoholiprobleemi lahendamise vastu vähimatki huvi tundnud.
31. Kohtul ei tekkinud ka H. Haraku vahetu küsitlemise käigus veendumust, et ta on võimeline edasise katseaja jooksul alkoholi tarvitamisest hoiduma. Kuigi H. Harak ütles kohtuistungil, et ta on huvitatud katseaja läbimisest ning peab ravile minema või nn torpeedo süsti tegema, pole need lubadused kohtu arvates tõsiseltvõetavad. Nimelt ei osanud H. Harak kuidagi selgitada, miks ta pole varem alkoholiprobleemi lahendamiseks abi otsinud või miks ta ei võtnud praeguse kriminaalhoolduse ajal varem kuulda kriminaalhooldusametniku soovitusi osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“. Arvestades, et H. Haraku alkoholiprobleem on kestnud 25 aastat, ta rikkus viimati alkoholi tarvitamise keeldu eelmisel päeval enne kohtuistungit ega ole varem kordagi ise alkoholiprobleemi lahendamiseks abi otsinud, pole H. Harak näidanud üles äratuntavat motivatsiooni oma alkoholi tarvitamise harjumusi tõsimeeli muuta. Alkoholist loobumine nõuab tugevat tahtejõudu, mida H. Harakul pole. Kuigi H. Harak ütles, et tal tuleb õdede pärast end kätte võtta, pole ta samas seda varem teinud, kuigi keskmine õde on püüdnud aastaid H. Harakut toetada. 4
32. Pidades silmas eelnevat, soovib H. Harak üksnes vangistust vältida, mitte tõsimeeli oma aastakümnete pikkuse alkoholiprobleemiga tegeleda. Sellises olukorras on katseaja edasi kulgeda laskmine perspektiivitu. H. Haraku katseaja lõpuni (s.o kuni 03.11.2023) on jäänud veel veidi enam kui 1 aasta ja 5 kuud. Pidades silmas H. Haraku käitumist senise katseaja jooksul, pole kohtul alust arvata, et ta suudab edaspidi kaine püsida ja loobuda otsustavalt igasugusest alkoholi tarvitamisest. H. Haraku katseaeg on ebaõnnestunud.
33. Lähtudes ülal toodust, tuleb Tartu Maakohtu 18.10.
34. a otsusega mõistetud vangistus pöörata täitmisele ning H. Harak tuleb saata vanglasse karistust kandma 1 aastaks ja 5 kuuks. H. Harak ei sobi kriminaalhoolduseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5