1-18-8365/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-18-8365 Ingeri Tamm, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Dmitri Noskovi tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Dmitri Noskovi 38908312213) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Dmitri Noskovi määruskaebus Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määruse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Viru Maakohus karistas Dmitri Noskovi 26.10.
7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-8365 KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi 6 aasta 6 kuu 15 päeva pikkuse vangistusega, mida suurendas Viru Maakohtu 26.02.
8. a otsusega mõistetud ärakandmata 1 aasta 2 kuu 11 päeva vangistuse võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 7 aastat 8 kuud 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise algusajaks luges kohus 26.04.
9. Kohtuotsus jõustus
10. Viru Vangla esitas 08.03.2022 Tartu Maakohtule materjalid Dmitri Noskovi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise valve kohaldamisega, mille Tartu Maakohus saatis 09.03.
11. a määrusega alluvuse järgi Viru Maakohtule lahendamiseks. 2.
12. Viru Vangla ja prokuratuur ei toeta Dmitri Noskovi tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve alla. 1
13. Viru Maakohus jättis 04.04.
14. a määrusega Dmitri Noskovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. 3.
15. Esmalt tuvastas maakohus, et Dmitri Noskovi puhul on formaalsed eeldused tema ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud, sh on tal olemas elukoht, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Lisaks tõi maakohus positiivsena välja selle, et kinnipeetav on osalenud vangistuse jooksul erinevates vestlustes, milles tunnistas kuriteo toimepanemist. Vabanemisel on temale garanteeritud töökoht ja toetav lähivõrgustik, samuti puuduvad sõltuvusdiagnoosid. 3.
16. Samas leidis maakohus, et uue kuriteo risk on tema vabastamiseks liialt suur, millest annavad aluse rääkida tema käitumine vanglas, karistus- ja teda iseloomustavad andmed. Dmitri Noskovil on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest 10 seotud allumatusega ja 2 keelatud eseme omamise eest. Samuti on tal kolm kehtivat kriminaalkaristust. Kuriteo toimepanemise peamiseks põhjuseks on majandusliku kasu saamine ning soodusteguriks kriminaalne suhtlusringkond, kuritegelikku ühendusse kuulumine ja grupi mõju. Uue kuriteo pani ta toime katseajal. Samuti ei soovi ta loobuda kriminaalse taustaga suhtlusringkonnast, suhtleb nendega kirja teel. Varem karistatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest. Varasem vangistuses viibimine ei ole teda mõjutanud. Maakohtul puudus kindlus, et katseaeg ja käitumiskontrollile allutamine on piisavalt mõjusad vahendid hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemist. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu 04.04.
18. a määruse peale esitas määruskaebuse Dmitri Noskov, kes palub tühistada eelnimetatud määrus ja vabastada tema ennetähtaegselt või alternatiivselt saata asi tagasi Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus. 4.
19. Dmitri Noskov leiab, et rahvusvaheliste organisatsioonide ja Eesti Vabariigi seadusandjate tahe on olnud soodustada kinnipeetavate ennetähtaegset vabastamist, pakkudes neile alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist, kuid Viru Maakohus ei ole sellega absoluutselt arvestanud. Maakohus ei ole arvestanud tema poolt avaldatut, miks ta ei kavatse enam oma elu rikkuda vanglas istumisega ning tema esitatud tõendeid (Sotsiaalkindlustusameti ja SA Ahtme Haigla psühhiaatri otsuseid), mille puhul vajab tema statsionaarset psühhiaatrilist ravi. Lisaks on ta vaidlustanud Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajas temale määratud distsiplinaarkaristused, mille osas oleks ennatlik ja ebaõige teha temale etteheiteid enne õiguspärasuse hinnangut. Seetõttu võib pidada tema käitumist õiguskuulekaks. 4.
20. Samuti ei ole arusaadav, mis peaks teda motiveerima õiguskuulekale käitumisele, kui tema seisukohti ja positiivseid tegevusi ei arvestata. Jääb arusaamatuks, mis on ennetähtaegse vabastamise mõte, kui arvestatakse vaid varasemaid kuritegusid ja riski, et paneb toime uusi. Ennetähtaegse vabanemise instituut on loodud selleks, et õiguskuulekalt elama motiveeritud kinnipeetavad saaksid järelevalve all näidata, et nad seda soovivad ja suudavad. Lisaks ei ole ta varasemalt narkootiliste ainetega seotud kuritegusid toime pannud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
21. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et Dmitri Noskovi määruskaebus on ilmselt põhjendamatu ja sellel puudub ilmselgelt igasugune edulootus, ning jätab selle seetõttu KrMS § 326 lg 3 ja KrMS § 390 alusel läbi vaatamata. 2
22. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
23. aprilli
24. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
25. Kohtukolleegium leiab, et maakohus ei ole rikkunud materiaal- ega menetlusõigust, maakohtu määrus on seaduslik ja kohtupraktikaga kooskõlas. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Ingeri Tamm Maarika Kuusk Aarne Sarjas 3