1-20-2760/33

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg

1. mai 2022 Kriminaalasja number 1-20-2760 Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprilli
3. a määrus Jarno Tomsoni tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Jarno Tomson 37212174210), määruskaebus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
4. aprilli
5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Menetluse käik
6. Rootsi Kuningriigi Malmö Maakohtu
7. novembri
8. a otsusega tunnistati Jarno Tomson süüdi narkootikumide salakaubaveos raskendavatel asjaoludel, mille eest karistati teda 5 aasta ja 3 kuu pikkuse vangistusega. Kohtuotsus jõustus
9. detsembril
10. Harju Maakohtu
11. juuni
12. a määrusega tunnistati Malmö Maakohtu
13. novembri
14. a otsuse täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks. Sellega loeti J. Tomsoni poolt Eestis täidetavaks karistuseks vangistus 5 aastat ja 3 kuud. Karistuse kandmise aeg algas
15. juulil 2019 ja lõppeb
16. oktoobril
18. Viru Vangla esitas
19. märtsil 2022 Viru Maakohtule materjalid otsustamaks J. Tomsoni ennetähtaegse vabastamise üle elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuratuur ega vangla J. Tomsoni tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei toeta.
20. Viru Maakohtu
21. aprilli
22. a määrusega jäeti J. Tomson tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid lühidalt järgnevad.
23. Täidetud on formaalsed eeldused J. Tomsoni tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest vabastamiseks. J. Tomsonit iseloomustab positiivselt see, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused ning vanglas on ta osalenud tööhõives ning sotsiaalprogrammides „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“. Vabaduses on tal kindel elukoht ja tugiisiku abi. Sellest hoolimata pole tema vabastamine põhjendatud, kuna tema kuriteo toimepanemise asjaoludest ja varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase aluse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Tuleb arvestada, et J. Tomsonit on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta kannab karistust esimese astme narkokuriteo eest.
24. Vangla riskihindamise kohaselt J. Tomsonil on välja kujunenud kuritegelikud hoiakud. Kuigi teda on läbi aastate kriminaalkorras karistatud, ei ole ta senini oma käitumises korrektuure teinud. Kuivõrd J. Tomson on sooritanud uue kuriteo, ei ole varasemad kriminaalhooldused oma eesmärki täitnud. Mõlemal korral, mil ta oli allutatud kriminaalhooldusele, pöörati talle mõistetud karistus reaalselt täitmisele.
25. J. Tomsoni puhul on riskifaktoriks alkoholi tarvitamine. Sõltuvusainete tarvitamine mõjutab paratamatult tema käitumist ja suurendab kuritegude toimepanemise ohtu. Kuna varasemalt on J. Tomsonit karistatud mootorsõiduki joobes juhtimiste eest, võib tagasilanguse puhul selle mõju avalduda tema õigusvastases käitumises.
26. J. Tomsonit on korduvalt kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib ta seitsmendat korda. Arvestades tema senist kriminaalset aktiivsust ja eelnevate käitumiskontrolli rikkumisi, pole kindlust, et ta hakkaks käitumiskontrolli kohustustesse nõutava hoolsusega suhtuma. Olukorras, kus inimest on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud, ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne kui esmakordselt karistatu puhul. Potentsiaalsete kuritegude toimepanemist ei suuda ära hoida ka elektroonilise valve kohaldamine, sest see ei võimalda kontrollida, millega J. Tomson parasjagu tegeleb. Määruskaebus
28. aprillil 2022 esitas J. Tomson maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtul teha uus otsustus tema ennetähtaegse vabastamise osas. Kaebaja osutab, et maakohus on otsuse tegemisel võtnud lubamatult arvesse arhiveeritud karistusi. Samuti on kohus vähendanud positiivsete asjaolude rolli. Nüüdseks on J. Tomsonil olemas nii elukoht kui toetajaskond rehabilitatsioonikeskuses. Maakohus on keskendunud minevikule ja jätnud arvestamata praeguseks toimunud positiivsed muutused. Ringkonnakohtu seisukoht
29. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatu ei anna alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale J. Tomsoni vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta.
30. Maakohus ei ole J. Tomsonit vabastamata jättes teinud sellist kaalutlusviga, mille tõttu võinuks ta jääda ebaõigesti ennetähtaegselt vabastamata. Tõsi, maakohus viitas sellele, et J. Tomson on olnud kriminaalhoolduse nõuetele allutatud kahel korral, millest mõlemad lõppesid karistuse täitmisele pööramisega. Esimesel juhul pöörati
31. mai
32. a Pärnu Maakohtu otsusega täitmisele talle Pärnu Maakohtu
33. juuni
34. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa. Teine kord pöörati J. Tomsonile mõistetud karistus täitmisele Pärnu Maakohtu
35. jaanuari
36. a otsusega. Eelmainitud andmetele tuginedes on esimese astme kohus leidnud, et varasemad kriminaalhooldused ei ole oma eesmärki täitnud. Ka alkoholi tarbimisega seonduvate riskide kaardistamisel lähtus maakohus varasemast karistatusest joobes juhtimise 2 eest. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et praegu on J. Tomsonil vaid üks kehtiv kriminaalkaristus ning see ei seondu kriminaalhoolduse või joobes juhtimisega. Seega tugines maakohus ekslikult süüdlase varasematele kustunud karistusega seonduvatele andmetele, mis pole lähtuvalt karistusregistri seaduse § 5 lubatav. Sellegipoolest oli J. Tomsoni vabastamata jätmise otsustus iseenesest õige ning eeltoodud eksimus ei too kaasa maakohtu määruse tühistamist.
37. Ennetähtaegse vabastamise menetluses on tarvis hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski. Teisisõnu tähendab see, et lõpetada saab ainult sellise süüdlase kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidiski, et J. Tomsoni puhul esineb risk uute kuritegude toimepanemiseks ning seetõttu on tema ennetähtaegne vabastamine ennatlik. Kohtukolleegium nõustub maakohtu tehtud negatiivse retsidiivsusprognoosiga.
38. J. Tomsoni vabastamise vastu räägib tema sooritatud kuriteo iseloom. Ta püüdis Rootsisse toimetada väga suurt kogust kangetoimelisi narkootikume: tema juhitud sõiduautost leiti 199,9 grammi kokaiini, 3892 grammi amfetamiini ja 16 791,3 grammi MDMA-d, mis olid peidetud auto kütusepaaki ning tagaistme seljatoe ja polstri sisse. See oli tegu võrdlemisi raske kuriteoga. Kuna üldjuhul kipuvad inimesed tulevikus käituma nii, nagu nad käitusid minevikus, võib J. Tomsonilt edaspidigi karta raskete kuritegude toimepanemist. Mida raskemaid kuritegusid inimeselt karta on, seda madalam peab tema vabastamiseks olema selliste kuritegude aset leidmise tõenäosus. Praegu see tõenäosus piisavalt madal ei ole.
39. Hoolimata sellest, et J. Tomsonil on vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, kannab ta vangistust juba seitsmendat korda. Selle pinnalt ei saa järeldada muud, kui et varasemad vangistused on osutunud viljatuks ning J. Tomson on jätkanud kuritegude toimepanemist. Niisiis pole põhjust loota, et praegune vangistus on suunanud J. Tomsoni õiguskuulekale teele.
40. Ka J. Tomsoni määruskaebuses välja toodud argumendid ei veena kohtukolleegiumit tema ennetähtaegselt vangistusest vabastamise võimalikkuses ja otstarbekuses. Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei ole süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud praegu piisavad, kaalumaks üles temast lähtuvaid ohte ning õigustamaks tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Väärib küll tunnustamist, et J. Tomson on vangistuses käitunud õiguspäraselt, läbinud sotsiaalprogrammid „Õige hetk“ ja „Eluviisitreening“ ning osalenud tööhõives. Positiivsed on ka tema vabanemisjärgsed tingimused – talle on tagatud koht ning toetajaskond rehabilitatsioonikeskuses. Samas tuleb näiteks vabanemisjärgsete elutingimuste osas öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. J. Tomson on varemgi oma aega tööga sisustanud ja elatist teeninud. See aga pole suutnud teda kuritegudelt hoida. Kindel pole seegi, kas töötamisega tekkiv tulu suudab katta tema vanglaeelsel perioodil välja kujunenud tarbimisharjumusi. Nimelt on J. Tomsoni suureks murekohaks tasumata võlad – K-raha andmetel oli tal
41. veebruari 2022 seisuga võlgu ligi 100 000 eurot. Selline võlakoorem tähendab, et suur osa J. Tomsoni ametlikust sissetulekust läheks võlgade tasumiseks. See aga võib J. Tomsonit uuesti ajendama kuritegelikul teel raha teenima.
42. Ringkonnakohtul puudub piisav veendumus, et ka kriminaalhooldus ja elektroonilise valve kohaldamine suudaksid potentsiaalseid riske maandada. Uimastite läbi mõeldud käitlemise vastu on kriminaalhooldusega raske midagi ette võtta. 3
43. Eelnimetatud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
44. aprilli
45. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4