← Eesti

1-15-4000/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. mai 2022, Tartu Kriminaalasja number 1-15-4000 Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a määrus Aleksei Kirienko tingimisi ennetähtaegselt vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Aleksei Kirienko 37911210300) määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus (isikukood RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
  4. aprilli
  5. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
  6. Harju Maakohus karistas Aleksei Kirienkot 01.10.
  7. a otsusega kriminaalasjas nr 1-154000 KarS § 113 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega, mille kandmise algusajaks luges tema kinnipidamise aja 02.12.
  8. Kohtuotsus jõustus 08.03.
  9. 1.
  10. Aleksei Kirienko jäeti Tartu Maakohtu 15.08.
  11. a ning Tartu Maakohtu 07.01.
  12. a määrustega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtumäärused on jõustunud.
  13. Tartu Vangla esitas 01.03.2022 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei Kirienko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ja prokuratuur ei toeta Aleksei Kirienko vangistusest ennetähtaegset vabastamist.
  14. Tartu Maakohus jättis 05.04.
  15. a määrusega Aleksei Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 1 3.
  16. Esmalt tuvastas maakohus, et formaalsed eeldused Aleksei Kirienko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks on täidetud, sh on tal olemas elukoht. Positiivseks pidas maakohus seda, et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud temale individuaalses täitmiskavas planeeritud rehabiliteerivates tegevustes (sotsiaalprogrammid „Viha juhtimine“ ja „Eluviisitreening“, riigikeeleõppe B2 taseme läbimine, tööhõives osalemine). Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Tegevuste tagasisidest järeldas maakohus, et kinnipeetava mõttemaailmas võib olla toimunud nihe positiivsema elukäsitluse suunas ning esineb mõningaid positiivseid asjaolusid. Paraku ei kaalu need üles ennetähtaegsele vabastamisele vasturääkivaid argumente. 3.
  17. Aleksei Kirienko pani kuriteo toime alkoholijoobes, kui tarvitas koos kannatanuga alkoholi. See näitab, et süüdlane käitub alkoholi tarvitades vägivaldselt ja ettearvamatult. Vangla iseloomustuse järgi soovib Aleksei Kirienko alkoholi tarvitamist vaid vähendada ning läheb alkoholiprobleemide ilmnemisel psühholoogi juurde kodeerimisele. Nii tema enda avaldatust kui ka vangistuse iseloomustusest ei nähtu, et kinnipeetav tunnistaks lõpuni sõltuvust alkoholist, selle kuritarvitamist. Puuduvad reaalsed plaanid, kuidas vabaduses alkoholist hoiduda, sest kuigi süüdlane on karistust kandnud juba veidi enam kui seitse aastat ja on selle aja olnud eemal joovastavatest ainetest eemal, ei tähenda see automaatselt, et vabanedes samasugune karske elustiil jätkuks. Vabaduses on alkoholi hankimine ülilihtne, mis tähendab, et süüdlane võib vähese motiveerituse tõttu üsna kiiresti hakata toime panema uusi õigusrikkumisi. Pealegi naaseb kinnipeetav vangistuseelsesse keskkonda. Ta ei soovi liituda mõne rehabilitatsiooni pakkuva keskkonnaga, kus pakutaks tuge tavaühiskonda naasmisel. Piisavaks meetmeks ei saa pidada Aleksei Kirienko poolt väljendatut, et alkoholiga probleemi tekkimisel pöördub psühholoogi juurde kodeerimisele. Siis on juba hilja, sest tegeletakse juba tagajärje, mitte ennetusega. 3.
  18. Maakohus seadis kahtluse alla ka vabanemisjärgse töökoha olemasolu, kuna äriühingu krediidiraportide andmetel ei ole OÜ Esperienza riiklikke ja tööjõumakse praktiliselt
  19. a maksnudki. Kindla töökoha ja seeläbi sissetuleku puudumine võib viia üsna ruttu alkoholi tarvitamise ja seejärel kuritegude sooritamiseni. 3.
  20. Maakohus leidis, et kuivõrd mõned muutused on olnud positiivsed, tuleb lühendada tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise materjalide esitamise uut tähtaega, määrates selleks 8 kuud alates maakohtu määruse jõustumisest. Samuti märkis maakohus, et Aleksei Kirienko võiks kaaluda vabatahtlikult elektroonilisele valvele allumist. Määruskaebus
  21. Tartu Maakohtu 05.04.
  22. a määruse peale esitas määruskaebuse Aleksei Kirienko, kes palub rahuldada tema taotlus tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 4.
  23. Kohus on tuginenud vabastamata jätmisel peaasjalikult alkoholi tarvitamisele, ei ole võtnud arvesse ühtegi positiivset faktorit. Ta on üheksa aasta pikkusest vangistusest ärakandnud seitse aastat 5 kuud, mille veetis kasulikult. Alates
  24. a käib vitraaži, keraamika ja maalimise kursustel, on lõpetanud kõik vangla poolt määratud programmid, omandas riigikeele kolm taset (A2, B1, B2), töötab kahel töökohal, sai sertifikaadi laadimismasina juhtimiseks ning tal puuduvad distsiplinaarrikkumised. 08.04.2022 tehti käskkiri ja ta ootab avavanglasse üleviimist. Kõik tema eelnevad karistused on kustunud. Vabanemisel on tal olemas elu- ja töökoht, pere ning plaanis on juhilubade ja võimaliku Eesti kodakondsuse saamine. Seda kõike 2 ei ole määruses mainitud, kuigi see on tema iseloomustuses. Ta kahetseb siiralt toimepandud kuritegusid ja tunnistab oma süüd, samuti kahetseb, et kõike ei saa parandada. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  25. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses esitatu alust asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale Aleksei Kirienko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmises.
  26. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28.04.
  27. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
  28. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et maakohus on arvestanud vaid negatiivset ning ei ole otsustuse tegemisel tuginenud Aleksei Kirienkot iseloomustavatele positiivsetele asjaoludele. Nii on maakohus viidanud tema osalemisele rehabiliteerivates tegevustes, õiguskuulekale käitumisele vanglas, elukoha olemasolule ning sealjuures leidnud, et isiku mõttemaailmas võib olla toimunud nihe positiivsema elukäsitluse suunas. Vaatamata neile asjaoludele on maakohus siiski leidnud, et Aleksei Kirienkost tulenev oht uue raske kuriteo toimepanemiseks ei ole piisaval määral maandatud. Maakohus on hinnanud süüdimõistetus toimunud muutusi ning leidnud seetõttu, et on võimalik lühendada järgmise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide esitamise tähtaega.
  29. Õige on see, et Aleksei Kirienko puhul esineb arvukalt positiivseid asjaolusid, mida maakohus on juba enda määruses käsitlenud, millest tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid veelkord üle korrata. Küll aga ei saa ennetähtaegse vabastamise otsustamisel tugineda vaid nendele andmetele. Ringkonnakohus on seisukohal, et mida raskemate kuritegude toimepanemist on isiku poolt karta, seda väiksem peab olema nende aset leidmise tõenäosus, et oleks teda võimalik vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kahtlemata on Aleksei Kirienko toime pannud raske kuriteo, teise inimese tapmise (peksis kannatanut pähe, tekitatud vigastuste tõttu suri kannatanu sündmuskohal: lämbus hingamisteedesse sattunud vere tõttu), mille eest on temale mõistetud pikaajaline vangistus. Kuigi kohus ei saa tugineda kuriteo raskusele, on võimalik hinnata kuriteo toimepanemise asjaolusid koostoimes muude isikut iseloomustavate andmetega ning sellest tulenevalt prognoosida uute kuritegude toimepanemise tõenäosust.
  30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtul õigus selles, et kuigi Aleksei Kirienko on viibinud vanglas u 7,5 aastat, ei saa alahinnata ka käesoleval ajal alkoholi tarvitamisega seotud riske. Süüdimõistetu on läbinud vastava sotsiaalprogrammi ning on valmis probleemide tekkimisel pöörduma psühholoogi poole kodeerimisele. Küll on näha programmi tagasisidest, et Aleksei Kirienko soovib vaid alkoholi tarvitamist vähendada. Vangla iseloomustuse andmetel leiab kinnipeetav, et ta ei tarvita alkoholi sagedasti ning kogused olid pigem väikesed. Sellest ei saa järeldada, et Aleksei Kirienko suhtuks piisavalt tõsiselt alkoholi tarvitamisega kaasnevatesse võimalikesse riskidesse (ennekõike ohtu kahjustada seetõttu teiste isikute elu ja tervist), kuivõrd isegi väidetavalt vähese alkoholi tarvitamise tagajärjeks oli teise inimese surm. Seda arvestades peaks Aleksei Kirienkol olema tugev sisemine motivatsioon alkoholi tarvitamisest loobumiseks ning soov tegeleda probleemidega enne kui on hilja. Paraku ei ole senise karistuse kandmise 3 aja jooksul ta selle tõdemuseni jõudnud. Kuna alkoholi tarvitamine oli üks teguritest, mis võis tingida konflikti sellise käigu, on äärmiselt oluline just sellest tulenevaid riske maandada.
  31. Aleksei Kirienko määruskaebusest on näha, et 08.04.2022 käskkirjaga otsustati tema avavanglasse üleviimine. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on äärmiselt positiivse asjaoluga, mis annab võimaluse Aleksei Kirienkol tõestada, et ta suudab vähem piiratud kinnipidamistingimustes käituda õiguskuulekalt ja näidata, et teda saab usaldada. Arvestades seda, et Aleksei Kirienko on ühiskonnast olnud eraldatud pikka aega, võimaldab avavangla režiim tal paremini ja sujuvamalt ühiskonda sulanduda. Samuti on tal võimalik järelejäänud karistuse kandmise aja jooksul leida motivatsioon peamise riski, s.o alkoholiprobleemiga tegelemiseks.
  32. Ringkonnakohus nõustub kokkuvõtvalt maakohtuga, et retsidiivsusrisk ei ole Aleksei Kirienko puhul piisavalt madal, mis võimaldaks teda praegu, enne mõningast avavanglas viibimist ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Nii ei hoia käitumiskontrolli nõuded ega kohustused ära võimalikku alkoholi tarvitamist, mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riski suurendavaks teguriks.
  33. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
  34. aprilli
  35. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm Tiit Lõhmus 4 Aarne Sarjas

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.