← Eesti

2-21-121985/7

Obsah (14)§ 187§ 3141§ 407§ 444§ 415§ 173§ 162§ 174§ 138§ 133§ 175§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Rajar Miller Otsuse tegemise aeg ja koht 29. aprill 2022, Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-121985 Tsiviilasi O

) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Hageja nõue ja kohtu põhjendused

  1. Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja menetluses on maksekäsu kiirmenetlusest (maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitatud 21.07.2021) hagimenetlusse üle antud tsiviilasjas Osaühing Aktiva Finants (hageja) hagi A.R (kostja) vastu. Hageja nõude aluseks on järgmised kostja ja Elisa Eesti AS vahel sõlmitud lepingud: 06.04.2018 liitumisleping nr 7116738, 23.05.2018 liitumisleping nr 7229551, 21.11.2018 osamaksega vara müügileping nr 7793261 ja 06.03.2019 liitumisleping nr
  2. AS Elisa Eesti esitas lepingute alusel ajavahemikul 01.07.2019–01.10.2019 kostjale arved 2024904059 (01.07.2020), 2025201743 (01.08.2020), 2025418582 (01.09.2020) ja 2025736583 (01.10.2020) kokku summas 563,48 eurot. Kostja ei ole arveid tasunud. AS Elisa Eesti loovutas 03.02.2021 nõuded kostja vastu koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid Osaühingule Aktiva Finants. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse põhisumma 563,48 eurot, seisuga 13.10.2021 sissenõutavaks muutunud viivist 89,54 eurot ja viivist alates 14.10.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kuni põhinõude 563,48 täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista hageja kasuks välja tasutud riigilõiv 125 eurot, lepingulise esindaja kulu 360 eurot ning märkida, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
  3. Vastavalt hagi menetlusse võtmise määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 20 päeva jooksul alates määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus on kostjale

§ 3141lg 3 p 1 alusel kätte toimetatud 28.01.2022.

Kohus saatis kostjale hagiavalduse menetlusse võtmise määruse ja hagimaterjalid 24.01.2022 kostja e-posti aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx, mille kostja on kohtule kinnitanud tsiviilasja nr 2-21120941 menetluses. Kostjale saadetud e-kirjas selgitas kohus, et loeb menetlusdokumendid

§ 3141

lg 3 p 1 alusel kostjale kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel e-kirja saatmisest, s.o 28.01.

  1. Seega oli kostjal hagile vastamise tähtaeg 17.02.
  2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
  3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. 4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohtu selgitused kostjale 5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (

§ 415lg 1, § 417 lg 2).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust

§ 415

lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: (

  1. i)hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (
  2. ii)kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 6. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (

§ 173lg 1).

Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (

§ 162

lg 1).

§ 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 138

lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Hageja taotleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 360 eurot hüvitamist. 7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 125 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 698,10 eurot.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 750 eurot tasuda riigilõiv summas 125 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub

§ 138

lg 2 alusel menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada. 8. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud hagiavalduse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 360 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (käibemaksuta) kokku 3 tundi. Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja mahtu ja keerukust ning et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 300 eurot. Hageja on esitanud kohtule hagiavalduse koos lisadega, tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2,5 tundi, mis on piisav ajakulu dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2,5 = 300). Hageja on käibemaksukohustuslane, seega hüvitatakse kulud käibemaksuta. 9. Kokku määrab kohus seega hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 425 eurot (sh riigilõiv 125 eurot ja lepingulise esindaja kulu 300 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. 10. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (

§ 177lg 4).

11. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

12. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt) kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.