2-22-4984/5

(3)2-22-4984 Viru Maakohus 03.05.2022 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja määras hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – hagi nõude ja põhjenduste täpsustamiseks. Kohus määras puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. Kohus hoiatas, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib kohus jätta hagiavaldus läbi vaatamata. Hageja seaduslik esindaja sai kohtumääruse isiklikult kätte 03.05.

1. Kohtu määratud tähtajaks ei ole hageja puuduseid kõrvaldanud. Kohtule ei esitatud ühtegi dokumenti. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbi vaatamata. Kohus 22.02.2021 määrusega jättis hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja hagiavalduse nõude ja põhjenduste täpsustamiseks. Hageja pidi esitama kohtule hagiavalduse uue tervikteksti. Hageja ei ole esitanud hagiavalduse uut tervikteksti. Hagiavalduse käiguta jätmise määruses selgitas kohus hagejale, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide muudele andmetele märkida hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese). Hageja esitas hagiavalduse 5.04.2022 ja nõuab elatise väljamõistmist alates hagi esitamise päevast. Kohus selgitas, et elatise miinimumsumma arvutatakse perekonnaseaduse (PKS) § 101 alusel. Kuni 31.12.2021 kehtinud perekonnaseaduse § 101 lg 1 kohaselt oli elatise miinimumsummaks 292 eurot kuus ehk pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Alates 1.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõigete 2-7 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot (alates 01.04.2022 on summas 209,20 eurot), mida indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Seega alates 1.01.2022 elatise miinimumsummas nõudmisel peab hageja seaduslik esindaja esitama hagiavalduses vähemalt järgmised andmed: - hageja vanemate ühiste alla 18-aastase laste ees- ja perekonnanimi; - vanemate varalise seisundi kirjeldus, s.h välja tuleb tuua, kes saab lastetoetusi (ja lasterikka pere toetust); 2

(3)2-22-4984 - kelle juures hageja elab. Kui hageja veedab osa aega kostja juures, peab ööpäevade arvu märkida; - märkida summa, mis hageja arvutuste järgi PKS § 101 lg 1 alusel hagejale elatise summa võiks olla; - kas ja mis ulatuses on kostja ülalpidamises osalenud. Igakuise elatise arvutamisel on võimalik kasutada elatiskalkulaatori abi, mis on saadav Justiitsministeeriumi kodulehel aadressil https://www.just.ee/elatis . Kui hageja nõuab elatise väljamõistmist kindlas summas, mis on ka seadusega lubatav, siis peab summa hagiavalduses selgelt märkima. Sel juhul ei pea märkima, et elatist soovitakse seaduses sätestatud miinimumsummas. Kohus selgitas, et hagi ese on hageja protsessuaalne taotlus, milles taotletakse kohtult millegi väljamõistmist või tuvastamist ning mille kohta võtab kohus seisukoha kohtuotsuse resolutsioonis. Hagi esemeks on seega kohtuotsuse resolutsioonis esitatud nõuded. Nõue peab olema esitatud selliselt, et seda saaks ka hagi rahuldamise korral täita ning seetõttu esitatakse haginõudele samad kriteeriumid mis kohtuotsuse resolutsioonile. Kohus selgitas, et hagejal tuleb täpsustada hagi nõudeid ja täpsustada ka hagi põhjendusi. Eelkõige hagi põhjendustes peab täpsustama nõutava elatise suurust puudutava osa. Hageja ei ole hagi nõuet täpsustanud ega täpsustanud ka hagi põhjendusi. Kohus leiab, et esitatud kujul on hagiavaldus perspektiivitu TsMS § 423 lg 2 p 2 tähenduses, eelkõige et hagiavalduses puudub selge nõue ning kohus ei näe väljavaateid sellise hagi rahuldamiseks. Hagi tuleb jätta rahuldamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt TsMS § 426 lg 1 hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostjal oleks mingeid menetluskulusid tekkinud. Seega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /Digitaalselt allkirjastatud/ Tamara Šabarova kohtunik 3