Obsah (12)

§ 4231§ 65§ 68§ 83§ 2§ 24§ 69§ 56§ 121§ 58§ 74§ 75

1-21-3717 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3717 (20233001431) Kohtukoosseis Jaanika Kõrgma

§ 4231

järgi, üldmenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Daniel Toom Süüdistatav Igor Berjozkin isikukood 50010083720; elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla; Eesti Vabariigi kodakondsus; XXX; emakeel vene keel; töökoht puudub; korduvalt kriminaalkorras karistatud; kahtlustatavana kinni peetud 12.11.2020-13.11.2020; tõkendina kohaldatud kohtumenetluses vahistamist Kaitsja määratud korras Kaido Kooga RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313 ja 315 maakohus otsustas: Tunnistada Igor Berjozkin süüdi

§ 4231

järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.02.2020 otsusega nr 1-20-463 mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 aasta, 3 kuud ja 24 päeva vangistust) võrra ning mõista Igor Berjozkinile liitkaristuseks 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2020 kuni 13.11.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 1 (üks) aasta, 9 (üheksa) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. 1 1-21-3717

§ 68lg 1 alusel lugeda Igor Berjozkini karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 28.10.2021. Kr

MS § 130 lg 4¹ alusel kohaldada Igor Berjozkini suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kuni karistuse ärakandmiseni, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Konfiskeerimine:

§ 83

lg 3 p 1 alusel konfiskeerida kolmandale isikule T B (ik XXX ) kuuluv mootorsõiduk Volvo S60, registreerimismärgiga XXX , VIN-koodiga XXX , mis asub Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri territooriumil aadressil Narva, Tiigi

1. Menetluskulud: Mõista Igor Berjozkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot, sõiduki teisaldamise kulu summas 42 (nelikümmend kaks) eurot, kaitsja G. Tšelnokova tasu I. Berjozkinile riigi õigusabi osutamise eest 613 (kuussada kolmteist eurot ja 20 senti, kaitsja K. Kooga tasu I. Berjozkinile riigi õigusabi osutamise eest 722 (seitsesada kakskümmend kaks) eurot ja 40 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel kohustub Igor Berjozkin hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 2253 (kaks tuhat kakssada viiskümmend kolm) eurot ja 60 senti alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700053463 ning selgitus „Igor Berjozkin, 1-21-3717, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 21.01.
2. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS
3. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt 21.01.
4. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS 2 1-21-3717
5. Igor Berjozkinit süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega nr 1-19-5075 karistatud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, juhtis tahtlikult taas mootorsõidukit süstemaatiliselt, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Igor Berjozkin juhtis 12.11.2020 kella 18:01 paiku Narvas Tallinn-Narva maantee 209. kilomeetril mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX . Sellise käitumisega rikkus Igor Berjozkin liiklusseaduse § 94 lg-s 1 sätestatud nõuet, mille kohaselt võib mootorsõidukit juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud. Sellise käitumisega pani Igor Berjozkin toime süstemaatilise mootorsõiduki juhtimise omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust s.o

§ 4231järgi kvalifitseeritava kuriteo. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 2. Vastavalt Kr

MS §-le 61 hindab kohus tõendeid kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu.

§ 2

lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Kuulanud ära kohtumenetluse pooled ja kontrollinud ning hinnanud kriminaalasjas olevaid tõendeid, jõuab kohus järeldusele, et Igor Berjozkini süü talle etteheidetava kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning tegu õigesti kvalifitseeritud. Süüdistus

§ 4231järgi Faktilised asjaolud 3.

Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et I. Berjozkin juhtis süüdistuses märgitud ajal ja kohas mootorsõidukit. Vaidlus puudub ka selles, et I. Berjozkinil puudus juhtimisõigus. Tunnistaja K O ütlustega on tõendatud, et 12.11.2020 kella 6 paiku õhtul liiklusjärelevalvet teostades tuvastas ta Tallinn- Narva 209 kilomeetril, Narva linna piiril, et nende ees liikuval sõiduautol Volvo S60 tumedat värvi ja registreerimise numbriga XXX ei põlenud üks tagumine ääretuli. Juhti kontrollides selgus, et tegemist on Igor Berjozkiniga, kellel puudus juhtimisõigus. Tunnistaja ütlustega on kooskõlas ka 12.11.2020 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (KoTo, tõendite köide tl 9), mille kohaselt kõrvaldati I. Berjozkin 12.11.2020 kell 18:02 Tallinn- Narva mnt 209 mootorsõiduki Volvo S60 reg. nr. XXX juhtimiselt põhjusel, et isikul puudub vastava kategooria sõiduki juhtimisõigus. 12.11.2020 isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokolli (KoTo, tõendite köide tl 3-8) kohaselt peeti Igor Berjozkin 12.11.2020 kell 18:02 Tallinn- Narva mnt 209 km kahtlustatavana kinni. 12.11.2020 sõiduki teisaldamise akt (KoTo, tõendite köide tl 10) tõendab, et Volvo S60 reg. nr. XXX teisaldati. 18.11.2020 asitõendi vaatlusprotokolliga on sõiduauto Volvo S60 reg. nr. XXX vaadeldud ning enne vaatlust kõik isiklikud asjad autosalongist anti I. Berjozkinile üle. (KoTo, tõendite köide tl 12-28). I. Berjozkin on oma ütlustes tunnistanud, et juhtis mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta. Tema ütluste kohaselt oli vaja tal toimetada oma sõbranna Tallinna Vanglasse. Sõbranna jäi bussist maha ning sõber, kellel oli juhiluba, oli sel ajal tööl. I. Berjozkin tunnistas, et juhtimisõigust ei ole tal kunagi olnud, ta küll alustas autokoolis õpingutega, kuid jättis autokooli pooleli. Seda, et ta sõidukit juhtida ei tohtinud, ta teadis, kahetseb tehtut. I. Berjozkinil juhtimisõiguse puudumine on tõendatud ka 13.11.2020 õiendiga liiklusregistri andmetest (KoTo, tõendite köide tl 1-2), mille kohaselt I. Berjozkin ei oma kehtivat juhtimisõigust. I. Berjozkinil juhtimisõiguse puudumist kinnitavad ka kolmanda isiku T B ütlused. Seega on tuvastatud, et I. Berjozkin juhtis 12.11.2020 kella 18:01 paiku Narvas Tallinn3 1-21-3717 Narva maantee 209. kilomeetril mootorsõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX , omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Tõendatud on seegi, et I. Berjozkini jaoks ei olnud 12.11.2020 esimene kord sarnasel viisil käitumiseks. Nimelt on I. Berjozkin varem kriminaalkorras karistatud

§ 4231järgi, Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega nr 119-5075 (Ko

To, tõendite köide tl 52-55). Kuriteo koosseisupärasus (objektiivsed tunnused) 4.

§-s 4231 sätestatud koosseisu objektiivsed tunnused seisnevad selles nimetatud sõidukite süstemaatilises juhtimises ilma nõutavat juhtimisõigust omamata. Süstemaatilisus on eriline isikutunnus

§ 24

lg 1 tähenduses.

§ 4231

kontekstis kirjeldab see toimepanija isikuomadusi, milleks on liiklusseaduse sarnane ja pidev eiramine (vt RKKKm 3-1-1-75-15, p 8). Käesoleval juhul seisnebki vaidlus selles, kas I. Berjozkini tegevuses esines süstemaatilisus. Nagu kohus eelnevalt märkis, siis I. Berjozkin on varem karistatud

§ 4231

järgi, seega on ta juba varasemalt käitunud viisil, mis on vastanud süstemaatilisusele

§ 4231mõttes.

Seega on täidetud esmane eeldus, mis võimaldab anda teo süstemaatilisuse kohta tervikhinnang ehk lahendada küsimus, kas tegemist on liiklusseaduse sarnase ja pideva rikkumisega.

1. Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusest nr 1-19-5075 nähtub, et I. Berjozkin olles varem kolmel korral väärteo korras karistatud juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 09.06.2019 taas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta, st kohtuotsusest nähtub, et I. Berjozkin on juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta kokku neljal korral – kõik juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimised toimusid
2. aastal. Käesoleva kriminaalasja esemeks oleval juhul juhtis I. Berjozkin mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta 12.11.
3. Kaitsja on rõhutanud, viidates Riigikohtu 15.06.2021 otsusele nr 1-20-3067, et süstemaatilisuse tuvastamisel on oluline üksiktegude vaheline ajavahemik. Kohus nõustub kaitsjaga, et ajaline kriteerium on oluline tunnus, mida süstemaatilisuse tuvastamisel tuleb arvestada, kuid leiab, et käesoleval juhul ei ole ajavahemik üksiktegude vahel nii pikk, et selle põhjal saaks eitada süstemaatilisuse olemasolu. I. Berjozkinit karistati

§ 4231

järgi ning

§ 69

lg 7 ja Kar§ 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega reaalse vangistusega 8 kuud ja 22 päeva. I. Berjozkini karistusandmetest (karistusregistri väljatrükk KoTo, tõendite köide tl 46-51), nähtub, et Viru Maakohtu 21.10.2019 määrusega vabastati I. Berjozkin tingimisi ennetähtaegselt. 12.11.2020 asus I. Berjozkin uuesti juhtimisõigust omamata autorooli. Ajavahemik 20.06.2019 otsuse ning sellest nähtuvate üksiktegude (viimane tegu 09.06.2019) ning 20.11.2020 juhtimisõiguseta juhtimise vahel on peaaegu poolteist aastat. Samas tuleb arvestada, et I. Berjozkin kandis selle aja jooksul ka vanglakaristust ning vangistuses viibides on praktiliselt välistatud võimalus mootorsõiduki juhtimiseks. Seetõttu leiab kohus, et I. Berjozkini käitumine näitab, et I. Berjozkin pöördus pärast vanglast vabanemist oma juba varasemalt tuttava käitumisstiili juurde tagasi. Seda ei väära kohtu hinnangul ka see, et I. Berjozkini ütlustest tulenevalt asus ta õppima autokooli. I. Berjozkin kooli ei lõpetanud, vaid tuli sealt ära. Seega ei pidanud I. Berjozkin juhtimisõiguse saamist oluliseks, ei soovinud tegelikult oma elustiili muuta ning tema käitumine kinnitab, et ta leidis jätkuvalt isegi pärast sarnase käitumise eest vangistuse kandmist, et võib mootorsõidukit juhtida ka ilma juhtimisõiguseta. Eelneva pinnalt ning arvestades ka 2019. aastal toime pandud üksiktegude arvu, on kohus seisukohal, et I. Berjozkinile on mootorsõiduki juhtimine ilma juhtimisõiguseta kujunenud elustiiliks. Seejuures pole kohus tuvastanud mitte ühtegi mõjuvat põhjust, mis vähemalgi määral saaks I. Berjozkini käitumist 12.11.2020 mootorsõiduki juhtimisel õigustada. I. Berjozkini ütluste kohaselt oli tal 12.11.2020 vaja aidata oma sõbrannat ning viia sõbranna Tallinna Vanglasse, sest muul viisil sõbranna sinna õigeaegselt jõudnud ei oleks. Kuigi võib tunnustada I. Berjozkini soovi olla abivalmis, ei 4 1-21-3717 ole see I. Berjozkini käitumist õigustavaks asjaoluks ning ei vabasta teda kohustusest täita seadusest tulenevat nõuet, mille kohaselt on mootorsõiduki juhtimiseks vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Kokkuvõttes on

§ 4231kuriteo objektiivsed tunnused täies ulatuses tõenditega kinnitust leidnud.

Subjektiivsed tunnused 6. Subjektiivsete tunnustuse poolest eeldab

§ 4231koosseis tahtlust.

Koosseis on realiseeritud, kui teo toimepanija pidas võimalikuks, et tal ei ole vastava sõiduki juhtimisõigust ning et ta vaatamata sellele sõidab korduvalt. Kohus leiab, et I. Berjozkin on teo toime pannud tahtlikult, s.o otsese tahtlusega. I. Berjozkin on ise oma ütlustes kinnitanud, et oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus ning ta sai aru, et sõidukit juhtida ta ei tohi. I. Berjozkin oli kandnud vanglakaristust selle eest, et oli toime pannud sõiduki süstemaatilise juhtimise juhtimisõiguseta, kuid vaatamata sellele otsustas ta uuesti mootorsõidukit juhtida. Seega oli tema tegevus tahtlik ning süüdistatava tegevusega on täidetud

4231 subjektiivne süüteokoosseis. Õigusvastasust või süüd välistavad asjaolud

1. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ilmnenud. Karistus
2. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56sätetest.

Karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid. 9. Riiklik süüdistaja taotles kohtuistungil Igor Berjozkini karistamist

§ 4231

järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, mõistes

§ 65

lg 2 järgi liitkaristus varasemalt talle Viru Maakohtu 27.02.2020 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistuse võrra ning mõista kohtuotsuste kogumis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aasta, 3 kuu ja 24 päeva pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, milleks on tema kahtlustavana kinnipidamine 12.11-13.11.2020 ehk 2 päeva ja lugeda lõplikult ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aasta, 3 kuu ja 22 päeva pikkune vangistus ning karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamine 28.10.2021. 10. Seadusandja on

§ 4231

sätestatud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kõrgeima astme kohus on korduvalt selgitanud, et kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. Nimetatud põhimõte baseerub

§ 56lg-le 2.

Seega kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Hinnates Igor Berjozkini varasemat käitumist, on vastus sellele küsimusele eitav. 11. Igor Berjozkini suhtes koostatud karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on ta korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks. Igor Berjozkin on juba varem süüdi mõistetud ja karistatud

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, nimelt Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega mõisteti Igor Berjozkinile

§ 4231

järgi karistuseks 5 kuud vangistust, mida suurendati

§ 69

lg 7 ja

§ 65

lg 2 alusel 3 kuu ja 22 päeva võrra, liitkaristus 8 kuud 5 1-21-3717 ja 22 päeva vangistust. Seejärel mõisteti Igor Berjozkin süüdi Viru Maakohtu 27.02.2020 otsusega

§ 121

lg 2 p 3 järgi liitkaristusena kohtuotsuste kogumis tingimisi ühes katseaja kontrollnõuete ja kohustuste täitmisega 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel, s.o kuni 26.08.

1. Kohtupraktikas omaks võetud arusaama kohaselt peab isikule mõistetav karistus muutuma igakordselt raskemaks. Märgitud põhimõttest tulenevalt asub kohus seisukohale, et olukorras, kus Igor Berjozkin on varasemalt karistatud käesoleva süüdistusega samalaadse süüteo toimepanemise eest, kuid ta on jätkanud liikluskuritegude toimepanemisega, siis puuduvad alused sellise karistusliigi kohaldamiseks, mis piiravad konkreetse isiku põhiõigusi vähemintensiivsemal viisil. Kohus on seisukohal, et taolise käitumisega isikut on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma uute kuritegude toimepanemisest üksnes vangistusega ning kergemaliigiline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu.
2. Kujundades seisukohta konkreetse karistusmäära osas, siis märgib kohus, et karistuse mõistmise üldpõhimõtete kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. 13.

§ 4231sanktsioonimäära keskmiseks määraks on 6 kuu pikkune vangistus.

Kuigi Igor Berjozkin ei põhjustanud oma teoga kahjulikke tagajärgi, siis on tegu on toime pandud 12.11.2020 s.o tööpäeva õhtul kella 18:01 ajal, mil liikluses osalevad tavapäraselt ka teised liiklejad, lisaks viibisid autos kaasreisijad. Süüdistatav pani teo toime tahtlikult. Puutuvalt karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemisse, leiab kohus, et Igor Berjozkini puhul karistust raskendavad asjaolud

§ 58mõttes puuduvad.

Küll leiab kohus, et karistust kergendava asjaoluna on Igor Berjozkini puhul sedastatav kahetsus. Hinnates Igor Berjozkini teosüüd, siis leiab kohus, et tuvastatud ja tõendatud süüteo toimepanemise tehiolud kõnelevad süüst keskmises määras. Seega on teosüüga võrdeline karistuse määr sanktsioonimäära keskmine. 14. Nagu eelevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle

§ 56

kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Viimati karistati Igor Berjozkinit Viru Maakohtu 27.02.2020 kohtuotsusega

§ 121

lg 2 p-s 3 sätestatud kuriteo toimepanemises

§ 65

lg 2, 3 ja

§ 74

lg 1, 3 sätteid kohaldades 1 aasta, 3 kuu ja 24 päeva pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata, kui Igor Berjozkin ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajal toime uut kuritegu ning täidab

§ 75lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 4, 7, 8 ettenähtud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt pani Igor Berjozkin käesoleva menetluse esemeks oleva kuriteoepisoodi toime ajal, mil ta oli katseajal. Seega on juba Igor Berjozkini suhtes rakendatud võimalust kanda karistust vabaduses, kuid see ei ole Igor Berjozkini õiguskuulekust taganud. Eeltoodust järeldub, Igor Berjozkini käitumisele ei ole senised karistused mitte mingisugust mõju avaldanud ning ta on taas jätkanud kuritegude toimepanemist. Küll aga ei pea kohus põhjendatuks mõista süüdistatavale karistust prokuröri taotletud määras 1 aasta. Üldpreventiivseid kaalutusi silmas pidades Igor Berjozkinile mõistetav karistus andma signaali, et tegu, mis ta toime pani, on taunitav ja sellega kaasneb karistusõiguslik järelm. Võttes arvesse, et uus karistus samalaadse kuriteo eest ei saa olla reeglina eelmisest kergem, et mõjutada süüdistatavat lõpetama kuritegude toimepanemist, kuid võttes arvesse ka isiku vanust ja seda, et praeguses asjas 6 1-21-3717 heidetakse isikule vaid ühe teo toimepanemist, peab kohus võimalikuks karistada Igor Berjozkinit 6 kuu pikkuse vangistusega. 15.

§ 65

lg 2 alusel tuleb suurendada karistust Viru Maakohtu 27.02.2020 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 24 päeva. Mõista liitkaristuseks 1 aasta, 9 kuud ja 24 päeva vangistust. 16. Arvata

§ 68

lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 12.11.2020 kuni 13.11.2020, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmata karistuseks 1 aasta, 9 kuud ja 22 päeva vangistust.

1. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 09.06.2021 määrusega kuulutati Igor Berjozkin tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes tõkendina vahistamist, kuna I. Berjozkin hoidis kriminaalmenetlusest kõrvale. Määruse järgi tuli I. Berjozkin vahi alla võtta kinnipidamise hetkest. Politsei- ja Piirivalveameti 28.10.2021 teatisest nähtuvalt peeti Igor Berjozkin kinni 28.10.2021 ning I. Berjozkini küsitlemise järgselt pidas kohus I. Berjozkini vahistamist jätkuvalt põhjendatuks. Seega tuleb Igor Berjozkini karistusaja alguseks lugeda tema kinnipidamise päev ehk 28.10.
2. Arvestades I. Berjozkini käitumist kohtumenetlusest kõrvalehoidumisel, siis tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, milline asjaolu saabub varem. Konfiskeerimine
3. Puutuvalt prokuröri taotlusse süüteo toimepanemisel kasutatud vahendi konfiskeerimiseks, leiab kohus, et see taotlus tuleb rahuldada - kolmandale isikule T B kuuluv mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX tuleb konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahendina

§ 83lg 3 p 1 alusel.

19.

§ 83

lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Riigikohtu praktikas on süüteo toimepanemise vahend defineeritud esemena, millega rünnatakse süüteo objekti või mida süüdlane muul viisil oma teos kasutab. Vahend on seega ese, mis tööriistana hõlbustab koosseisupärase teo toimepanemist. 20.

§ 83

lg 3 p 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida kuriteo toimepanemiseks kasutatud eseme, kui see kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule ja kui ta on vähemalt kergemeelsusega kaasa aidanud eseme kasutamisele kuriteo toimepanemisel. Riigikohtu üldkogu 12.06.2008 otsuse 3-1-1-37-07 punktist 16 tulenevalt saab väita, et kui inimene juhib mootorsõidukit joobeseisundis, kasutab seda liikluses osalemiseks ja seega ka kuriteo toimepanemiseks, saab seda mootorsõidukit käsitleda kuriteo toimepanemise vahendina ning selle konfiskeerida. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.12.2010 otsuse nr 3-1-1-68-10 punktis 19 on selgitatud seda, et sõiduki omaniku poolt süüteole vähemalt kergemeelsusega kaasaaitamise tuvastamiseks tuleb tõendada, et ta pidas konkreetsel juhul võimalikuks, et sõidukit kasutatakse süüteo toimepanemiseks. Edasiselt tuleb aga tuvastada ka see, et kolmas isik pidas võimalikuks konkreetse süüteo toimepanemist ja lootis põhjendamatult, et süütegu siiski toime ei panda. 21. Kohus leidis, et Igor Berjozkinile esitatud süüdistus

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on tõendatud ning nimetatud kuriteo toimepanemise vahendiks on mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX , mida on vaadeldud 18.11.2020 asitõendi vaatlusprotokollis.

1. Liiklusregistri andmete õiendist nähtub, et sõiduki omandiõigus vastavalt sõiduki detailandmete päringu vastusele kuulub T B . Ta kaasati menetlusse kolmanda isikuna ja 7 1-21-3717 kõnealust määrust on talle tutvustatud. Prokurör tõstatas kohtuvaidlustes küsimuse mootorsõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga XXX kuuluvuses, leides, et arvestades T. B vastuolulisi ütlusi sõiduki soetamise asjaolude osas ning arvestades, et I. Berjozkini suhtes on mitmeid pooleliolevaid täitemenetlusi, siis mootorsõiduki tegelik omanik on I. Berjozkin. Samas taotles prokurör sõiduki konfiskeerimist ka juhul, kui kohus peaks tuvastama, et mootorsõiduki omanik on kolmas isik T. B . Kohus nõustub prokuröriga, et kohtule esitatud täiteregistri väljatrükist (KoTo, tõendite köide tl 42-45) nähtuvalt on I. Berjozkinil pooleli mitmeid täitemenetlusi ning see võib olla põhjuseks, miks I. Berjozkin enda nimel vara omada ei soovi. Kohus möönab ka seda, et T. B ütlused ei ole mootorsõiduki soetamise asjaolude osas olnud järjepidevad, mis on tinginud tema kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise kohtuistungil. Samas arvestades sündmusest möödunud aega, mille tõttu võibki mõningate asjaolude mäletamine olla raskendatud ning ka seda, et T. B ning I. Berjozkini puhul on tegemist ema ja pojaga, mistõttu nende omavahelised varalised suhted ei pruugigi olla nii selgelt piiritletud, leiab kohus, et vastuolud T. B ütlustes ei ole sellised, mis tingiksid T. B ütluste ebausaldusväärsust tervikuna ning võrreldes T. B ning I. Berjozkini ütlusi, puudub alus kahelda T. B kinnituses, et ta peab mootorsõidukit enda varaks. Nii T B kui Igor Berjozkini ütlused kinnitavad, et auto ostmise initsiatiiv tuli I. Berjozkinilt, T. B ise mootorsõiduki juhtimise õigust ei oma ning T B on lubanud sõiduautot Igor Berjozkinil kasutada. Nii. T. B kui ka I. Berjozkin oma ütlustes kinnitavad, et mootorsõiduki Volvo S60 registreerimismärgiga XXX omanik on T. B . Tulenevalt kolmanda isiku T B 14.12.2021 kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et kuigi mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX sai ostetud eesmärgil, et Igor Berjozkin saaks sellega sõitma õppida, siis T B sõnul on kõnealune mootorsõiduk tema oma, T B peab seda enda varaks ning sõiduki ostmise eest tasus T B enda isiklikest rahalistest vahenditest. Eelnevast tulenevalt kohus on seisukohal, et mootorsõiduki omanikuks saab pidada T B.
2. Nähtuvalt karistusregistri andmetest on Igor Berjozkinit varasemalt karistatud Viru Maakohtu 20.06.2019 otsusega

§ 4231

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, millega muuhulgas konfiskeeriti süüteo toimepanemise vahendina Igor Berjozkinile kuulunud mootorsõiduk. Ka nähtub karistusregistri andmetest kehtivad väärteokaristused s.h liiklusrikkumiste eest. Liiklusregistri õiendist nähtub, et isikul puudub juhtimisõigus. Seda, et süüdistataval puudub juhtimisõigus, kinnitas Igor Berjozkin kohtuistungil ka ise. Ometi istus Igor Berjozkin taaskord juhtimisõigust omamata autorooli. Arvestades nimetatud asjaolu on kohtul alus teha negatiivne tulevikuprognoosi selles osas, et süüdistatav võib ka tulevikus toime panna liiklussüütegusid.

1. Kolmanda isiku T B kohtuistungil antud ütluste kohaselt kasutas ta ise sõidukit Volvo harva ja seda selliselt, et autot juhtis tema poja juhtimisõigust omav sõber. Sõiduk seisis hoovis, seda hooldas ja tankis T B sõnul tema poeg. Sõidukit kasutati vähe sõidupraktika jaoks koos kogenud juhtimisõigust omava juhiga. T B möönis, et ta ei saa teada, kui tihti Igor Berjozkin sõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX kasutas, kuna ta viibib ise Tallinnas tööl ja Narvas väga palju ei viibi, kuid Igor Berjozkin oma sõnade järgi ta seda ei teinud ja T B usaldab teda. T B kinnitas, et teab seda, et tema poega Igor Berjozkinit on juhtimisõiguseta sõitmise eest karistatud. T B sõnul lubas poeg Igor Berjozkin talle, et kasutab ainult siis autot, kui kaasas on juht. Samas selgitas T B , et sõiduki võtmed olid öökapis ja Igor Berjozkinil oli neile juurdepääs.
2. Kokkuvõttes saab kohtu hinnangul nendest asjaoludest järeldada, et mootorsõidukit Volvo kasutabki reeglina just Igor Berjozkin. Kuivõrd tegemist on ema ja pojaga, on loogiline seegi, et enne igat auto kasutamist Igor Berjozkin mingit nõusolekut T B ei küsinud ega ka saanud, vaid tegemist oligi vaikimisi kokkuleppega, et just Igor Berjozkin Volvot kasutab. T B teadis, et Igor Berjozkinit on varem karistatud juhtimisõiguseta sõitmise eest. Samuti teadis 8 1-21-3717 T B seda, et Igor Berjozkinil puudub juhtimisõigus. Kui mitte enne, siis vähemalt pärast Viru Maakohtu 20.06.2019 otsust, millega Igor Berjozkini kriminaalkorras

§ 4231järgi karistati ja mh sõiduauto BMW konfiskeeriti.

Järelikult pidi ta ta pärast seda kohtuotsust võimalikuks pidama, et Igor Berjozkin võib taas juhtimisõigust omamata autorooli istuda ja lootis põhjendamatult, et Igor Berjozkin seda siiski ei tee. Märkimist vääriv on seegi, et kolmas isik andis Igor Berjozkinile sõiduki kasutada ajal, mil karistus liiklusalase kuriteo eest oli ja on jätkuvalt kehtiv. Tõdetut ei väära ka T B kinnitus, et tal oli Igor Berjozkiniga kokkuleppe, et viimane võib autot kasutada ainult koos juhtimisõigust omava isikuga. Pigem vastupidi. Sellist kinnitust võttes saigi T B aru, et Igor Berjozkin võib taas juhtimisõigust omamata rooli istuda, ehk et ta pidas seda võimalikuks ja lootis põhjendamatult, et Igor Berjozkin ka sellest kokkuleppest kinni peab. Sellist kokkulepet kinnitas ka Igor Berjozkin ise oma kohtuistungil antud ütlustes. T B aga oleks pidanud tegema midagi enamat kui lihtne suusõnaline kokkulepe. Kohus leiab, et kolmas isik on süüteo toimepanemisele kaasa aidanud vähemalt kergemeelsusest, kuivõrd jättes sõiduki ja sõiduki süütevõtme koju järelevalveta, lõi ta süüdistatavale võimaluse sõidukit kasutada tema äraolekul. 26. Seega T B , teadmata seda, mida süüdistatav tema äraolekul teeb või millega tegeleb, teades aga seda, et sõiduk on hoovil ja võtmed Igor Berjozkinile kättesaadavad, pidi ta pidama võimalikuks, et süüdistatav võib tema äraolekul asuda juhtimisõigust omamata juhtima tema sõidukit Volvo S60 registreerimismärgiga XXX . Selle vältimiseks pidanuks kolmas isik kui mitte sõiduki süüdistatava nägemisulatusest ära viima, siis vähemalt sõiduki lukustama ja süütevõtme endaga kaasa võtma või võtma tarvitusele muud meetmed, mis välistavad temale kuuluva sõiduki kasutusse võtmise tema äraolekul ja teadmata. Seda aga kolmas isik, vaatamata oma ülekaalukale teadmisele süüdistatava isikust ja eelnevast õigusvastasest käitumisest, ei teinud. Seetõttu leiab kohus, et kolmas isik T B on vähemalt kergemeelsusega ja tegevusetusega kaasa aidanud

§ 4231järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisele.

27. Seega selleks, et vältida süüdistatava poolt uute samalaadsete süütegude toimepanemist sama süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule T B , tuleb süüteo toimepanemise vahend, s.o, Viru Maakohtu 02.12.2020 määrusega arestitud ja politseiparklasse Narvas Tiigi 9 teisaldatud mootorsõiduk Volvo S60 registreerimismärgiga XXX , VIN-koodiga XXX

§ 83lg 3 p 1 alusel konfiskeerida. Menetluskulud 28. Vastavalt Kr

MS § 180 lg-le 1 kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt. Menetluskuludeks on käesolevas kriminaalasjas sundraha (KrMS § 175 lg 1 p 9), kohtueelses- ja kohtumenetluses tekkinud kaitsjatasu (KrMS § 175 lg 1 p 4) ja asitõendi saatekulud (KrMS § 175 lg 1 p 6).

1. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetult sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt Riigikohtu otsus kriminaalasjas nr 3-11-63-05).
2. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alamäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 “Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 sätestab kuutasu alamääraks 584 eurot. St, et sundraha suurus on 876 eurot. 9 1-21-3717
3. Lisaks tuleb KrMS § 175 lg 1 p-st 4 ja §-st 180 lähtudes mõista Igor Berjozkinilt välja määratud kaitsjatele makstud tasud kokku summas 1335,60 eurot. Igor Berjozkini kaitsjatena osalesid menetluses nii Galina Tšelnokova kui ka Kaido Kooga.
4. Kohtueelse menetluse kaitsja Galina Tšelnokova kaitsjatasu kogusuurus on 183,60 eurot. Kohtumenetluses on kaitsja Galina Tšelnokova 31.05.2021 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 396 eurot ja 08.06.2021 summas 33,60 eurot. Kaitsjatasu taotlus sisaldab nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu. Kohus rahuldas kaitsja Galina Tšelnokova 31.05.2021 ja 08.06.2021 tasutaotlused täies ulatuses, s.o summas 429,60 eurot. Seega on kaitsja Galina Tšelnokova tasu seonduvalt süüdistatavale Igor Berjozkinile kohtumenetluses riigi õigusabi osutamisega kokku 613,20 eurot.
5. Kohtumenetluses on kaitsja Kaido Kooga 29.10.2021 esitanud kaitsjatasu taotluse summas 64,80 eurot, 08.11.2021 summas 162 eurot ja 14.12.2021 summas 495,60 eurot. Kaitsjatasu taotlused sisaldavad nii kohtuistungil osalemisega seotud kulu, kui kohtumenetluseks ettevalmistamisest tingitud kulu, sõidukulu ja tasu sõidule kulutatud aja eest. Kohus rahuldas 29.10.2021, 08.11.2021 ja 14.12.2021 tasutaotlused täies ulatuses, s.o summas 722,40 eurot.
6. KrMS § 175 lg 1 p 6 alusel kuulub Igor Berjozkinilt väljamõistmisele ka asitõendi (sõiduki) saatekulu summas 42 eurot. A OÜ esitas Politsei- ja Piirvalveametile arve summas 42 eurot sõiduki Volvo S60, reg.nr XXX teisaldamise eest 12.11.2020 Ida-Virumaalt TallinnNarva maantee
7. kilomeetrilt hoiukohta Narva, Tiigi
9. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates vaadeldaval juhul süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimadki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Kuna kohus mõistab Igor Berjozkini süüdi, siis on põhjendatud jätta menetluskulud süüdimõistetu kanda. Nii ei ole kaitsja ega süüdistatav välja toonud ühtegi aspekti, mis võiks tingida väljamõistetavate menetluskulude osas üldregulatsioonist kõrvale kaldumise. Igor Berjozkini näol on tegemist täisealise, noore inimesega, kellel on võimalik täita töökohustusi. Kohtul ei ole teada asjaolusid mis takistaksid sissetuleku saamist nt tervislikust seisundist tulenevalt, siis on põhjendatud jätta menetluskulud Igor Berjozkini enda kanda. Seega kuuluvad Igor Berjozkinilt välja mõistmisele sundraha, kohtueelses ja kohtumenetluses tekkinud määratud kaitsja tasu ning sõiduki teisaldamise kulu.
10. Arvestades seda, et süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus ja pidades silmas välja mõistetava rahalise kohustuse kogusuurust ning Igor Berjozkini kasinat varanduslikku seisu, siis peab kohus võimalikuks väljamõistetavate menetluskulude ajatamist. Seisukoha kujundamisel lähtub kohtukoosseis ka asjaolust, et kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt RKKKm nr 3-1-1-105-12 p 7). Mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise kohustuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Igor Berjozkin peab menetluskulud kogusummas 2253,60 eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. Seega on Igor Berjozkinil võimalus tasuda menetluskulud ühe aastase perioodi kestel alates kohtuotsuse jõustumisest ning määrates ise kindlaks kohustuse täitmise aeg, kuid mille hiliseim tähtaeg on üks aasta kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ 10 1-21-3717 Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 11