← Eesti

2-19-110352/37

Obsah (10)§ 179§ 445§ 459§ 173§ 162§ 163§ 164§ 174§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kristiina Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 14.12.2021. a, Võru kohtumaja Põlva maja Tsiviilasja number 2-19-110352 Tsiviilasi D. G. , A.

§ 179lg 9).

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD Hagejate nõue ja põhjendused 11.05.

  1. a esitas K. G. L. (lepingulise esindaja kaudu) alaealiste laste D. G. , A. - T. G. ja E. M. G. nimel kohtule hagiavalduse laste isa D. G. vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja D. G. alaealiste hagejate D. G. , A. - T. G. ja E. - M. G. isa, kes elab eraldi ja laste ülalpidamises ei osale. Hagejate esindaja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates 12.05.
  2. a summas 200 eurot kuus igale hagejale ning perioodil 12.05.2019 11.05.2020 ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot. Kostja seisukoht ja vastuväited 06.10.
  3. a esitas kostja hagile kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja selgitab, et oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta suuteline maksma hagejatele elatist rohkem kui 70 eurot iga hageja kohta, kokku 210 eurot kuus. Kostja on põllumees, kelle
  4. aasta netotulu oli kokku 4806,44 eurot ehk 400,54 eurot kuus, ja
  5. aastal jäävad kostja hinnangul tema sissetulekud umbes samaks. Peale eelnimetatud summa saab kostja riigilt tegevustoetust, mille suurus on umbes 6500 eurot aastas, kuid suurem osa sellest summast laekub pangale, et maksta tagasi põllumajanduslaenu, mille kostja on saanud oma põllumajandusliku tegevuse katmiseks. Kostjale kuulub neli põllumajanduskinnistut, lisaks on ta rentinud põllumajanduskinnistuid rentinud oma isalt. Kostja elab oma isale kuuluvas majas, osaledes selle ülalpidamiskuludes Sõidukitest kuuluvad kostjale
  6. a Toyota Corolla ja
  7. a Toyota Hilux. Kostja on toonud ülevaate ka oma kohustustest ning kokkuvõtteks järeldab, et arvestades tema sissetulekuid ja kohustusi, ei ole ta suuteline maksma igakuiselt elatist kokku 600 eurot kuus, samuti käib talle üle jõu tagasiulatuva elatise katteks 7200 euro maksmine. Hagejate vastus kostja seisukohale 2 Hagejad leiavad, et kostja poolt välja pakutud 70 eurot hageja kohta on selgelt ebapiisav ning põhjendamata. Hagejad nõuavad niigi elatist alla miinimummäära, s.o 292 euro asemel 200 eurot lapse kohta. Põhimõtteliselt on hagejad kostjale juba vastu tulnud, vähendades elementaarse toimetuleku nõuet iga hageja kohta 92 euro võrra. Hagejate esindaja on seisukohal, et kostja varjab teadvalt oma sissetulekuid. Vanim laps on märkinud, et kui isa lõpetaks suitsetamise, säästaks ta nii tervist kui ka igapäevaselt raha. Kostjal on võimalus hagivastuses viidatud tehnikat ja maid kasutades tööviljakust tõsta, teha lihtsalt rohkem tööd, et oma bioloogilised lapsed Eestis ei peaks materiaalselt kannatama. Oma ülalpidamiskohustuse, ka hagejate tagasiulatuva nõude täitmiseks on kostjal võimalik müüa oma kinnistu või kinnistud, kostja saab oliive jätkuvalt kasvatada ka oma isa kinnistul, mida ta isalt rendib. Fakt, et täiskasvanud kostjat „võõrustab“ isa oma majapidamises, annab hagejatele täiendavalt kinnitust, et kostja ei püüagi piisavalt varalisi vahendeid teenida, et oma elujärge Kreekas parandada. Hagejad leiavad, et kuivõrd nõuavad juba elatist iga hageja kohta alla seaduses sätestatud alammäära, pole vähimatki põhjust haginõuet veelkord kohtulikult vähendama asuda. Laste huvid kaaluvad üles kostja poolt ette manatud varaliselt kehviku seisundi, seejuures on kostja seisukohad elatise vähendamiseks vastuolulised. Kostjal ei jätku vahendeid anda ülalpidamist isegi 70 euro lapse kohta kuus, arvestades tema hagivastuses deklareeritud sissetulekuid, seega on ilmselge, et kostjal on varjatud sissetulekuid, millest menetlusdokumendis juttu ei tehta. Vastasel juhul ei saaks kostja pakkuda lastele 70 eurot elatist kuus lapse kohta. Kostja pole lisanud hagivastusele pangaväljavõtet ega kassaraamatu väljavõtet. Kostja on pühendunud ainult oma kohustuste esile toomisele, selline tegevus pole aga eluliselt usutav, sest kulutustele peab vastama eelnev tulu, see tulupool on aga kostja poolt menetlusdokumendis teadvalt ebapiisavalt käsitletud. Kuivõrd kostja tugineb asjaolule, et tal puudub piisav sissetulek hagejate ülalpidamiseks antud juhul isegi seaduses sätestatud määrast väiksemas määras, tulnuks kostjal esile tuua ja tõendada, mida ta on teinud tasuvama töö leidmiseks. Muuhulgas tulnuks kostjal esile tuua oma haridus ja kvalifikatsioon ning tõendada, et ta ei ole objektiivselt võimeline või et tal ei ole objektiivselt võimalik teenida piisavat sissetulekut enda ja oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja hagivastuses eeltoodud olulist teavet ei nähtu. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus tegi rahvastikuregistri andmete alusel kindlaks, et 13.07.
  8. a sündinud D. G. , 28.08.
  9. a sündinud A. - T. G. ja 03.04.
  10. a sündinud E. - M. G. (hagejad) on K. G. L. ja D. G. (kostja) ühised lapsed. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejate vanemate kooselu on lõppenud. Hagejad elavad oma ema K. G. L. juures. Kostja elab hagejatest eraldi ja nende ülalpidamises ega kasvatamises ei osale. Käesolevas asjas on K. G. L. esitanud kohtule laste nimel hagi kostja vastu elatise nõudes alates 12.05.
  11. a summas 200 eurot iga hageja kasuks ja perioodil 12.05.
  12. a - 11.05.
  13. a ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot nõudes. Perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 100 lg 2 näeb ette, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.
  14. a määrusega nr 117 kehtestati alates
  15. jaanuarist
  16. a kuutasu alammääraks 540 eurot, seega
  17. aastal ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui 270 eurot kuus. Vabariigi Valitsuse 19.12.
  18. a määrusega nr 115 on alates 01.01.
  19. a kuupalga alammääraks kehtestatud 584 eurot. Seega alates
  20. jaanuarist
  21. a on PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatis ühe lapse kohta 292 eurot kuus. Eelnimetatud seadusesätete kohaselt on kostjal vanemana kohustus oma alaealisi lapsi D. G. , A. T. G. ja E. - M. G. (hagejaid) ülal pidada. Eraldi elava vanemana saab kostja ülalpidamiskohustust täita eelkõige elatise maksmise teel. Hagejad nõuavad kostjalt elatist igale lapsele 200 eurot kuus. 3 Kohus leiab, et kuna elatist nõutakse alla seadusega ettenähtud alammäära, ei pea hagejad oma vajaduste rahuldamiseks tehtavaid vajalikke kulutusi nõutavas ulatuses tõendama. Kostja vaidleb hagile vastu põhjusel, et oma majandusliku seisundi tõttu ei ole ta suuteline maksma hagejatele elatist rohkem kui 70 eurot iga hageja kohta, kokku 210 eurot kuus. PKS 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on olukorras, kus ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib muu hulgas olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seadustiku § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Antud juhul ei ole kostja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et esineb PKS § 102 lg 2 mõttes mõjuv põhjus temalt hagis taotletust väiksema elatise väljamõistmiseks. Kostja soovib vähendada väljamõistetava elatise suurust üksnes põhjendusel, et tal ei ole piisavalt sissetulekut, millest hagejate nõuet täita. Riigikohus on mitmes lahendis, nt 13.02.
  22. a otsuses kohtuasjas 2-16-2343 (p 13) asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt ka Riigikohtu
  23. oktoobri
  24. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kostja väitel saab ta oma põllumajandustegevusest sissetulekut ligikaudu 5000 eurot aastas, lisaks riigilt tegevustoetust umbes 6500 eurot aastas. Eeltoodu alusel saab kostja igakuiseks sissetulekuks lugeda ligikaudu 950 eurot kuus. Kohus leiab, et olenemata sellest, et kostja sissetulekust rohkem kui poole moodustab riigi poolt makstav toetus, ei saa kostjat vabastada oma alaealistele lastele elatise maksmisest. Tulenevalt PKS § 102 lg 2
  25. lauses sätestatust peab kostja käsutama oma sissetulekut tema enda ja laste vajaduste katteks proportsionaalselt. Vähendades igakuise elatise nõuet allapoole seaduses sätestatud miinimummäära, on hagejate seaduslik esindaja väljendanud oma valmisolekut katta hagejate vajadused ülejäänud osas. Kohus hindab, et arvestades kostja sissetulekut, mille suurus on igakuiselt ca 950 eurot, on seega üksnes õiglane, kui kostja maksab oma alaealistele lastele igaühele elatist 200 eurot kuus nagu hagis nõutakse. Selliselt on kaetud laste minimaalsed vajadused kostjale langevas osas ja kostja enda käsutada jääb tema sissetulekust summa, mis on iga lapse vajaduste katteks kantavast summast suuremgi. Hagejad nõuavad kostjalt ka perioodil 12.05.
  26. a - 11.05.
  27. a ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot. PKS § 108 näeb ette, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on leidnud, et kuivõrd ülalpidamisnõue on suunatud õigustatud isiku igapäevaste vajaduste järjepidevaks rahuldamiseks, on üksnes juhul, kui õigustatud isik nõuab järjepidevalt ülalpidamiskohustuse täitmist, võimalik tagada, et ülalpidamisnõude esitamine täidab oma eesmärgi. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärele esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda (vt Riigikohtu 25.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 19). Teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik 4 ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates (vt Riigikohtu
  28. detsembri
  29. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Hagejad ei ole esitanud tõendeid, et nad oleksid kostjalt perioodil 12.05.
  30. a kuni 11.05.
  31. a järjepidevalt elatist nõudnud. Kohtu hinnangul ei täidaks tagasiulatuva elatise nõudmine antud juhul enam oma eesmärki ning on tõenäoline, et niivõrd suure summa tasumine halvendaks kostja niigi pingelist majanduslikku olukorda veelgi, vähendades seega ka kostja suutlikkust tasuda hagejatele jooksvalt välja mõistetud elatist hagejate nõutud määras. Hagejate nõue kostjalt ka perioodil 12.05.
  32. a - 11.05.
  33. a ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 7200 eurot välja mõistmiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt alates 12.05.
  34. a iga hageja kasuks välja elatise summas 200 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

§ 445

lg 1 alusel määrab kohus hagejate esindaja taotlusel kindlaks otsuse täitmise korra ja määrab, et kostjal tuleb temalt hagejate kasuks välja mõistetud elatis maksta iga kuu viimaseks kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja pangakontole. Kohus selgitab, et juhul, kui pärast asja arutamise lõpetamist muutuvad oluliselt elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on käesolev otsus tehtud, on poolel

§ 459lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse muutmist.

Menetluskulude jaotus

§ 173

lg 1 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 162

lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

§ 164

lg 3 kohaselt võib kohus ülalpidamisasjas menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. Kohus leiab, et kuivõrd antud juhul on tegemist ülalpidamisasjaga, mille on põhjustanud kostja, on põhjendatud jätta hagejate kohtukulud täielikult kostja kanda vaatamata asjaolule, et kohus rahuldab hagi vaid osaliselt.

§ 174

lõikest 1 tulenevalt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt on nende menetluskuluks 540 eurot lepingulise esindaja tasu.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hagejate menetluskulud on põhjendatud. Hagejaid on menetluses esindanud KL CONSULT ÕIGUSBÜROO juristid Gerli Kuldre ja Meelis Leis. Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt osutasid hagejate esindajad õigusabi kokku 4,5 töötundi tasumääraga 100 eurot ühe töötunni eest, millele lisandub käibemaks. Arvestades menetluse käiku ja asja keerukust, saab kohtu hinnangul lugeda vajalikuks ja põhjendatuks nii hagejate esindaja ajakulu kui ka taotletavat tasumäära. Seega saab lugeda hagejate lepingulise esindaja tasu summas 540 eurot hagejate põhjendatud menetluskuluks. 5 Eeltoodu alusel loeb kohus põhjendatuks hagejate menetluskulud summas 540 eurot, mis tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus

§ 177

lg 2 alusel kostjalt hagejate kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

  1. lauses ettenähtud määras. Lisaks on käesolevas asjas kohtule teadaolevaks menetluskuludeks tõlkekulud, mis on seotud kostjale esitatavate menetlusdokumentide tõlkimisega kreeka keelde ja kostja esitatud hagivastuse tõlkimisega kreeka keelest eesti keelde. Asja materjalidest nähtuvalt on kohus 03.11.
  2. a määrusega määranud OÜ-le Scriba kirjaliku tõlke eest tasu koos käibemaksuga summas 279,62 eurot ja 03.12.
  3. a määrusega tasu koos käibemaksuga summas 226,32 eurot. Kokku on riigieelarvest tõlkekuludena välja makstud seega 505,94 eurot.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis

§ 179

lg 1 alusel mõistab kohus tõlketasu summas 505,94 eurot riigituludesse välja kostjalt. Vastavalt

§ 179

lg-le 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul.

§ 179

lg 9 kohaselt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.