← Eesti

1-22-3168/5

1-22-3168 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni
  2. a, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-22-3168

(22730000073)Kohtunik Pavel Gontšarov Vaidlustatud kohtulahend Riigiprokuratuuri
  1. aprilli
  2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X AS (registrikood XXXXXXXX) esindaja Risto Käbi (XXX), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta X AS esindaja Risto Käbi määruskaebus Riigiprokuratuuri
  3. aprilli
  4. a määrusele rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  5. 09.03.
  6. a registreeriti Põhja Ringkonnaprokuratuuris X AS kuriteokaebus kriminaalmenetluse alustamiseks KarS § 209 lg 2 p 2 tunnustel selles, et dr Y / Q OÜ on registreerinud vastava avalduseta ca 500 avaldaja juures tegutseva perearsti dr W nimistusse (XXXXX) kuuluvat patsienti dr Y nimistusse (YYYYY). Nii eksitati Eesti Haigekassat ja saavutati patsientidelt makstava pearaha alusetu maksmine dr Y-le / Q OÜ-le. Kuriteokaebuse kohaselt seoses dr Y lahkumisega XXX perearstikeskusest kirjutas suur osa tema senistest patsientidest perioodil november 2021-jaanuar 2022 avaldused dr Y muutunud asukohaga nimistust (YYYYY) lahkumiseks ja liitumaks XXX perearstikeskuses töötava perearsti dr W nimistuga (XXXXX). 03.01.2022 avastasid XXX perekeskuse töötajad, et ligi 500 patsienti, kes olid pärast dr Y lahkumist kirjutanud avalduse samasse perearstikeskusse jääva perearsti nimistusse kuulumiseks, on registreeritud tagasi dr Y nimistusse (YYYYY). Kahtlustades, et nende patsientide osas toimunud nimistu muudatus on olnud dr Y / Q OÜ poolt omavoliline, pöördus avaldaja Haigekassa poole. Haigekassa 04.02.2022 vastusest nähtuvalt oli patsientide liigutamine dr Y nimistusse teostatud kehtivat õigust rikkudes, mistõttu ennistas Haigekassa alates 01.02.2022 462 patsienti tagasi dr W nimistusse (XXXXX). Haigekassa kirjast ei selgu otsesõnu rikkumise iseloom, aga eeldatavalt sai selleks olla asjaolu, et nimetatud patsiendid ei olnud avaldanud tahet dr Y nimistuga taasliitumiseks, st muudatus 1 1-22-3168 infosüsteemides teostati dr Y / Q OÜ poolt alusetult. Alates 01.02.2022 on vähemalt 22 patsienti, kes tegid jaanuaris avalduse liitumaks dr W nimistuga, liikunud tagasi dr Y nimekirja. Avaldaja peab tõenäoliseks, et patsientide soovide vastaselt nende enda nimistusse tõstmise põhjuseks oli dr Y / Q OÜ soov teenida rohkem tulu. Perioodil, mil vähemalt 462 patsienti oli seadust rikkudes viidud üle dr Y nimekirja, teenisid dr Y / Q OÜ nende pealt tulu, saades Eesti Haigekassalt iga nimistusse tegelikult mittekuuluva patsiendi pealt pearaha. Avaldaja statistika kohaselt on keskmine XXX perearstikeskuse igakuine pearaha patisendilt 5,57 eurot, mis teeb dr Y / Q OÜ poolt läbi kirjeldatud tegevuse saadud igakuiseks ebaseaduslikuks tuluks 5,57 x 462 = 2573,34 eurot. Samas summas jäi tulu saamata avaldajal, kelle XXX perearstikeskuses töötava perearsti nimistusse patsiendid tegelikult kuulusid. Kuna patsiendid ei olnud avaldanud soovi dr Y nimistusse kuulumiseks, oli vastavate muudatuste tegemine infosüsteemides dr Y / Q OÜ poolt alusetu ja eksitav. Nad said seoses Haigekassa eksitamisega varalist kasu või vähemalt üritasid seda saada. Avaldaja arvates dr Y / Q OÜ tegevuses esinevad KarS § 209 lg 2 p 2 tunnused, kuna Haigekassale loodi ekslik mulje, et need patsiendid kuuluvad dr Y nimistusse, ning eksitusse viimisest tulenevalt maksis Haigekassa dr Y-le / Q OÜ-le nende patsientide pealt pearahasid, milleks puudus alus, ning sai pearaha makstes varalist kahju.
  7. 21.03.
  8. a teatega jättis Põhja Ringkonnaprokuratuur kriminaalmenetluse KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel alustamata.
  9. Kriminaalmenetluse alustamata jätmise otsustusele esitas kaebuse X AS esindaja vandeadvokaat Risto Käbi, kes taotles kriminaalmenetluse alustamist.
  10. 19.04.
  11. a määrusega jättis riigiprokurör esitatud kaebuse osaliselt läbi vaatamata ja osaliselt rahuldamata. Riigiprokurör märkis, et jagab ringkonnaprokuratuuri seisukohta kriminaalmenetluse aluse puudumises ning ka kaebuses Riigiprokuratuurile pole esitatud selliseid uusi asjaolusid, mis tingiksid menetlusotsuse tühistamise ja kriminaalmenetluse alustamise. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.04.2011 3-1-1-97-10 lahendis märkinud, et KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud tingimus, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga (või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga) tähendab seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut, kelle kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga (õigusvastase teoga) nii faktiliselt kui ka õiguslikult seotud. Esiteks peab kannatanu kahju olema tekkinud sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavate faktiliste asjaoludega. Vastasel korral ei ole võimalik väita, et kannatanule oleks kahju tekitatud sama teoga, mis on konkreetse kriminaalmenetluse esemeks. KrMS § 37 lg 1 kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult „kuriteoga“. See tähendab, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. Kaebaja viidatud KarS §-ga 280 lg 2 (haldusorganile teadvalt valeandmete esitamine eesmärgiga saada ametlik dokument, omandada õigus või vabaneda kohustusest, kui puudub KarS §-des 209-213 sätestatud süüteokoosseis) kaitstavaks õigushüveks on avalik võim, täpsemalt selle funktsioneerimise tõhusus. Seega kaitseb KarS § 280 kollektiivseid õigushüvesid ning üksikisikut, antud juhul kaebajat, ei saa käsitada kannatanuna kriminaalmenetluses, mida toimetatakse üksnes kollektiivseid õigushüvesid kaitsva kuriteokoosseisu tunnustel. KarS § 280 ei kaitse neid õigushüvesid, mis seonduvad isiku varaliste huvide ja eesmärgiga kaitsta isikuid varalise kahju tekkimise eest. Eelmärgitust 2 1-22-3168 lähtuvalt pole X AS KarS § 280 osas kaebeõigusega kannatanuks ning selles osas jättis riigiprokurör esitatud kaebuse läbi vaatamata. Kelmus KarS § 209 järgi on teisele isikule varalise kahju tekitamine tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kelmuse objektiivseteks tunnusteks on kannatanu tahtlik eksitusse viimine eesmärgiga saavutada tema poolt varakäsutuse tegemine. Teisisõnu, kui eksitavad faktid oleksid olnud kannatanule enne tehingu sõlmimist teada, poleks ta varakäsutust teinud. Objektiivne koosseis moodustub petmisest, mille tulemusena kannatanu teeb varakäsutuse ning saab varalist kahju. Nn kolmnurkkelmusena käsitatakse õigusteoorias olukorda, kus petetu (varakäsutuse tegija) ja isik, kelle arvel toimub varalise kasu saamine, ei lange kokku. See tähendab, et petetu ei tee varakäsutust mitte enda, vaid kolmanda isiku arvel. Et hinnata teiste kelmuse koosseisu tunnuste esinemist ja vajalikku põhjuslikku seost, tuleb esmalt tuvastada pettustegu ehk tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomine. Kaebuse lahendamise käigus esitas Y Riigiprokuratuurile oma seisukoha ja selgitused kuriteokaebuse asjaolude kohta. Tema hinnangul on tegemist endise tööandja X AS pahatahtliku käitumisega pärast tema töölt lahkumist 01.12.
  12. Y selgitas, et tegevuskohta vahetades liiguvad nimistu avaldused koos perearstiga uude tegevuskohta. AS B, vaatamata korduvatele kirjalikele pöördumistele, neid avaldusi Y-le üle ei ole andnud. X AS väite ca 500 patsiendi „kaaperdamise“ osas peab Y imelikuks, et B on saanud patsientidelt allkirjastatult ca 500 avaldust praktiliselt poole kuu jooksul-detsembris 2021, enne jõule, kui on äärmiselt kiire aastat kokkuvõttev periood. Oma töökogemustele tuginedes leiab Y, et see on praktiliselt võimatu. Ta möönab, et kui on nähtud Haigekassa poolselt, et patsient kuulub teise perearsti nimistusse, siis oskab ta seda selgitada vaid IT-lahenduste probleemidega. Kuna Haigekassa väitis, et ka nemad näevad, et ca 500 patsienti kuulub siiski teise perearsti nimistusse alates detsembrist 2021 või jaanuarist 2022, oli Q juhataja nõus seda töörahu huvides aktsepteerima. Haigekassa kokkuvõtet 3-6.2/22 Q OÜ aktsepteeris alates 01.02.22 ning 462 patsiendi pea- ja baasraha Y nimistust vähendati alates 01.02.
  13. Nende 462 patsiendi pea- ja baasrahastuse leping võib puudutada vaid jaanuari
  14. Y leiab, et on tegemist ebaõiglase käitumisega AS B poolt ning jääb küsimus, miks ei antud perearstile koheselt kaasa temale kuuluvad nimistu avaldused ja on ebatõenäoline, et 500 inimest suutsid esitada teisele nimistule nii lühikese perioodi jooksul perearsti nimistu vahetus avaldused. On olemas patsientide kirjalikke pöördumisi, mille kohaselt patsient on teinud avalduse Y-le, kuid on millegipärast teise arsti nimistus. Riigiprokurör suhtles kaebus lahendamise käigus Haigekassa Järelevalve osakonna juhataja Dga, kes tegeles kaebaja pöördumise lahendamisega. D kinnitas telefonivestluses ja e-kirjas, et Haigekassa ei näe juhtumis midagi kriminaalset ja kahju saanud ei ole. Seega on ainetud kaebaja väited Haigekassast ja/või riigist kui kannatanust. Haigekassa pole hinnanud segadust patsientide nimistutega selliseks, mis vajaks õiguskaitseorganite sekkumist, ning on piirdunud kontrolli käigus tuvastatu pinnalt ettepanekute tegemisega, nimelt „pidada kinni lepingus kokkulepitust ja järgida kehtivaid õigusakte ning tegevuse käigus tõusetuvate murede puhul konsulteerida Haigekassaga ning juhinduda Haigekassa poolt antavast teabest“. Ehk siis Haigekassa ei leidnud, et dr Y ja/või Q OÜ oleksid Haigekassat kuidagi teadlikult eksitanud eesmärgiga saavutada varakäsutuse tegemine pearaha maksmise näol. Haigekassa puhul ei tõusetu kahtlust, et kuriteole viitavate tunnuste ilmnemisel kellegi tegevuses jäetakse sellele reageerimata st õiguskaitseorganeid teavitamata. Kuna pettusteole, mille esinemise või puudumise üle on antud juhul pädev otsustama eelkõige Eesti Haigekassa, ei viita antud juhul midagi peale kaebaja subjektiivse arvamuse, puudub vajadus hinnata võimalikku varakäsutust ja seeläbi kaebajale tekkinud kahju saamata jäänud tulu näol. Viimasega seonduvalt tuleb siiski märkida, et kuigi jutt on varavastasest kuriteost, pole ka kaebaja ise suutnud või soovinud talle väidetavalt tekitatud konkreetset varalist kahju määratleda. Kuriteokaebuse kohaselt „Avaldaja 3 1-22-3168 statistika kohaselt on keskmine XXX perearstikeskuse igakuine pearaha patisendilt 5,57 eurot, mis teeb dr Y/Q OÜ poolt läbi kirjeldatud tegevuse saadud igakuiseks ebaseaduslikuks tuluks 5,57 x 462 = 2573,34 eurot. Samas summas jäi tulu saamata avaldajal, kelle XXX perearstikeskuses töötava perearsti nimistusse patsiendid tegelikult kuulusid“. Siinkohal tuleb viidata D poolt märgitule, et „…isikud olid vahemikus 01.01.2022 kuni 31.01.2022 faktiliselt OÜ Q nimistus YYYYY ja teenust osutas või oli kohustatud osutama OÜ Q“. Seega ei saa rääkida nimetatud patsientide kaebaja viidatud „tegelikust“ kuulumisest teise nimistusse. Kokkuvõtvalt leidis riigiprokurör, et kuriteokaebusest ja sellega seonduvatest materjalidest ei nähtu kaebaja viidatud kuritegude ega ka ühegi teise KarS eriosas sätestatud kuriteo koosseisulisi tunnuseid. Riigiprokurör selgitas, et KrMS § 6 näeb ette, et menetluse alustamine on kohustuslik kuriteo asjaolude ilmnemisel ja juhul, kui ei esine kriminaalmenetlust välistavaid asjaolusid või asjaolusid, mis tingiks kriminaalmenetluse lõpetamise. KrMS § 199 lg 1 p 1 nimetab esimese menetlust välistava asjaoluna kriminaalmenetluse aluse puudumise, nähes ette, et kui kuriteo asjaolud ei ole sedastatavad, ei või kriminaalmenetlust alustada. Uurimisasutus või prokuratuur ei ole kohustatud kuriteoteate saamisel alati alustama kriminaalmenetlust, vaid kriminaalmenetluse alustamise etapis tuleb hinnata, kas kriminaalmenetluse alustamiseks on olemas vajalik alus ja ajend. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Antud juhul nõustub riigiprokurör ringkonnaprokuratuuriga, et kuriteole viitav teave puudub. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22.09.2010 lahendi 3-1-1-60-09 kohaselt peab kriminaalmenetluse alustamiseks olemas olema ajend (kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave) ja alus (kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis) /…/ ja tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ Eelmärgitust järelduvalt ei ole kriminaalmenetlust võimalik alustada ka selleks, et kutsuda korrale isikud, kes muudele meetmetele ei allu, nagu kaebuses soovitakse.
  15. Riigiprokuratuuri määrusele esitas 20.05.
  16. a kaebuse X AS lepinguline esindaja Risto Käbi, kes palub kaebus rahuldada, tühistada Riigiprokuratuuri määrus osas, milles jäeti avaldaja kaebus rahuldamata ja kohustada Riigiprokuratuuri alustama kriminaalasjas menetlust. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuuri tolerants dr Y selgituste aktsepteerimisel on juhtumi asjaolude ja juba esitatud tõendite valguses arusaamatu. Piisab, kui mistahes tõenditeta öelda, et etteheited on endise tööandja kius ja et hoopis varasem tööandja on alusetult dr Y patsiente oma perearstide nimistusse lisanud. Selliseid selgitusi hinnates tulnuks arvestada tõendeid, mille avaldaja on menetluses juba esitanud, ja mis näitavad, et dr Y selgitused ei pea paika. Tegelikke asjaolusid ei saa välja selgitada asjaosaliste väiteid objektiivselt hindamata. Dr Y on vaidlustatava määruse kohaselt seisukohal, et kuna tema ei uskunud, et patsiendid on XXX perearstikeskusest töölt lahkumisega seoses avaldanud soovi tema nimistust lahkuda, siis on lubatav omavoliline patsientide massiline liigutamine Haigekassa andmebaasis enda nimistusse tagasi. Dr Y ei ole esitanud ühtegi mõistlikku põhjendust, mille alusel sai ta patsiente haldavas arvutisüsteemis muudatusi teha, kui selleks puudusid patsientide avaldused. Kui dr Y pidas patsientide lahkumist tema nimistust arvutisüsteemi veaks, ei olnud õiguspärane lahendus omavoli enda majanduslikku huvi silmas pidades. Ilmne võimalus oli teha päring, kas süsteemis on viga või pöörduda küsimustega avaldaja poole, mida dr Y aga kumbagi ei teinud. See, et avaldaja tegelikult oli saanud patsientidelt kirjalikud avaldused dr Y nimistust lahkumiseks, ei ole vaidluse all, ja dr Y vastupidised väited on Haigekassa järelevalve poolt (mis kandis patsiendid arvutisüsteemis tagasi avaldaja perearstile) ümber lükatud. Seda kinnitab 09.03.2022 kuriteokaebusele lisatud Haigekassa 04.02.2022 kiri, millele eelnes kontroll. Igasuguse kahtluseta on kõnealused 462 inimest õiguspäraselt avaldaja perearstikeskuse perearsti patsiendid ja dr Y arvamus selle ebatõenäosusest ei oma mingit tähtsust. Ka on 4 1-22-3168 arvutisüsteemis patsientide nimistu korrigeerimine õigeks toimunud viidatud kirja kohaselt Haigekassa korraldusel, mitte Q OÜ „töörahu säilitada soovival nõusolekul“ nagu märgitakse Riigiprokuratuuri määruses. Dr Y märgitud patsientide pöördumisi ei ole avaldaja näinud, kuid mitte keegi ei ole lülitatud XXX perearstikeskuses tegutsevate arstide nimistutesse ilma sellekohase kirjaliku avalduseta. Dr Y kurtis Riigiprokuratuurile, et avaldaja ei anna talle üle avaldusi, mille patsiendid kunagi on tema nimistusse kuulumiseks esitanud. Avaldaja ei keeldu dr Y-le neid avaldusi üle andmast, küll keeldub dr Y neile järele tulemast. Riigiprokuratuur nähtavasti ei ole mõistnud, et neil avaldustel ja dr Y-le ette heidetaval tegevusel puudub seos. Kui XXX perearstikeskuse patsiendid on esitanud seoses dr Y lahkumisega sealt uued avaldused, kuulumaks teise XXX perearstikeskuse arsti nimistusse, ei anna enne seda esitatud avaldused dr Y-le õigust registreerida patsiente enda nimistusse. Viimaseks peaksid patsiendid tegema dr Y-le uued avaldused, mis on hilisemad neist, mille nad tegid, et dr Y nimistust teise XXX perearstikeskuse perearsti nimistusse liikuda. Arhiivi kuuluvate avalduste olemasolu või puudumine dr Y-l ei muuda asjaolu, et ta tegi patsientide andmebaasi massiliselt muudatusi mistahes avaldusteta, võttes aluseks mitte millelgi põhinevaid, kontrollimata eeldusi. Ka ei puuduta probleem vaid jaanuarikuud 2022, sest dr Y / Q OÜ tegevus on avaldaja esitatud tõendite kohaselt hõlmanud ka veebruari
  17. Miks patsientide alusetu ümberkandmine ka pärast Haigekassa esimest sekkumist ei lõppenud, on Riigiprokuratuuril jäänud dr Y-lt välja selgitamata. Avaldaja ei ole sundinud dr Y ega tema uut tööandjat eksitama Haigekassat patsientide nimistuga saadavate pearahade suurendamiseks, kui nimistu vahetamiseks on avaldused puudunud. Need otsused on teinud dr Y ja tema uus tööandja ise, ja ka vastutavad oma tegevuse eest nemad ise. Riigiprokuratuur on lahendanud küsimused sellest, kas avalike vahendite ekslik kasutamine oli „kriminaalne“ ja kas sellega on Haigekassa kahju saanud vaid ühe ametniku – D seisukohtadele tuginedes. Ometi on kuriteokahtluse olemasolu ja kahju tekkimine objektiivselt hinnatav ega ole õiguskaitseorgani jaoks ette määratud võimaliku kannatanu enda nägemusest. Senine menetluspraktika ei ole välistanud kriminaalmenetlust vaid seetõttu, et võimalik kannatanu „ei pea õiguskaitseorganite sekkumist vajalikuks“. Tõsi on see, et Haigekassa maksab patsientidelt pearahasid igakuiselt teatud kindlas summas, ja küsimus on vaid selles, milline perearst/perearstikeskus raha saab. Tehtud kulutuste suurust Haigekassa jaoks ei mõjuta, kes on raha saaja. Kahjuks on Haigekassa asunud seisukohale, et tal puudub alus korrigeerida ebaõiget pearahade jaotust olukorras, kui väljamakse on tehtud perearstile/perearstikeskusele, kes on selle raha saamiseks sisestanud nimistuid haldavasse andmebaasi massiliselt valeandmeid. Avaldaja on pöördunud Haigekassa poole küsimusega alusetult saamata jäänud pearahade saamise võimaluste kohta ja Haigekassa on 11.05.2022 vastuses soovitanud avaldajal pöörduda sellega hoopis Q OÜ poole. Sellise nägemuse kohaselt muidugi Haigekassa kahju saanud ei ole, kuna raha maksti välja (ehkki valele isikule) ja kulude suuruse mõttes ei ole kahju tekkinud, kui Haigekassa ise tegelikult õigustatud isikule (avaldaja) pearaha väljamakset seetõttu enam ei tee. Selline seisukoht aga ei ole õiguspärane. Esmalt, Haigekassa ja Riigiprokuratuuri määruse loogika patsientide „faktilisest kuulumisest“ dr Y nimistusse, on õigusvastane. Sellist kontseptsiooni nagu „faktiline“ kuulumine nimistusse ei ole kehtiva õiguse kohaselt olemas. On olemas õiguslik regulatsioon, mille kohaselt ei muuda valeinfo sisestamine Haigekassa arvutisüsteemi kedagi „faktiliselt“ teise perearsti nimistu liikmeks. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 8 lg 3 sätestab, et igal Eesti kodanikul ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel on õigus registreeruda perearsti nimistusse ja 5 1-22-3168 vahetada kirjaliku avalduse alusel perearsti. Seega kirjaliku avalduse puudumisel (mille üle vaidlus üldse puudub) ei saanud patsient teise perearsti nimistusse liikuda. Perearsti nimistu muutmist reguleerib täpsemalt Sotsiaalministri 07.12.2021 määrus nr 47 „Perearsti nimistu moodustamise, muutmise ja võrdlemise alused ja kord ning perearsti nimistute piirarv“ (edaspidi: Nimistu määrus). Nimistu määruse § 4 lg 1 kohaselt on just perearst see, kes registreerib patsiendi oma nimistusse, või keeldub sellest. Ilma vastava kirjaliku avalduseta patsiendi registreerimine oma nimistusse on mõistagi kehtetu. Seetõttu on need 462 patsienti kogu aeg olnud avaldaja perearsti nimistus, teistsugune info arvutisüsteemis on olnud ebaõige. TTKS § 8 lg 6 sätestab, et perearst tagab tema nimistusse kantud inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavuse ning järjepidevuse perearsti ja temaga koos töötavate tervishoiutöötajate tööjuhendis ettenähtud ulatuses ja korras. Seega pidi vaidlusalustele patsientidele ravi tagama avaldaja perearst, kelle nimistusse patisendid tegelikult kuulusid – avaldaja XXX perearstikeskuse perearst dr W. Riigiprokuratuuri määruse väide, et raviteenust pidi „faktiliselt“ pakkuma Q OÜ, ei tulene seadusest. Avaldaja jääb oma seisukoha juurde, et Haigekassa jaoks on kahjuks ka see, kui avalikku raviraha kantakse esitatud valeinfo alusel õigustamatutele isikutele. Haigekassa peab arvestama, et pettuse abil rahade välja maksmisega ei ole kadunud tegelikult õigustatud isiku nõue sama raviraha saamiseks. Sel juhul peaks Haigekassa vastava perioodi eest maksma pearahasid topelt ja kahju tekiks ka Haigekassale endale. Avaldaja on alates kuriteokaebuse esitamisest toonud esile, et dr Y / Q OÜ ebaseadusliku tegevuse tõttu on kahju (saamata jäänud tulu, millele tal oli õigus) kandnud ka avaldaja ise, mitte ei ole kannatanuna nähtud vaid Haigekassat. Kui Haigekassal on tõepoolest õigus keelduda avaldajale vaidlusaluse perioodi eest raha maksmisest, saab avaldaja sellest kahju. Kui avaldaja XXX perearstikeskuse patsiente ei oleks kaaperdatud, oleks 462 patsiendi jaanuari 2022 pearahad laekunud avaldajale. Kuna dr Y / Q OÜ ebaseadusliku tegevuse tõttu jäi pearaha avaldajale laekumata, tekkis nii avaldajale kahju. Kui kellelgi (avaldaja) on tegelik õigus saada Haigekassalt raviraha, aga keegi teine petab sama raha Haigekassalt välja (tal puudub õigus rahale), siis ühel kahest – Haigekassa või avaldaja – tekib selle raviraha summaga seoses kahju. Juba 09.03.2022 kuriteokaebuses on avaldaja määranud talle tekitatud kahju summa, mistõttu Riigiprokuratuuri määruse vastupidised etteheited on alusetud. Ka ei mõjuta see otsust kriminaalmenetluse alustamise kohta, kui on selge, et ka teoreetiline miinimumkahju saamata jäänud pearahade osas ületab 462 patsiendi korral 2000 eurot kuus. Avaldaja on esitanud kuriteokaebuse põhjusel, et leiab, et toime on pandud kuritegu, mitte teinud seda lihtsalt kellegi „korrale kutsumiseks“. Kuriteokaebus esitati viimase abinõuna siis, kui selgus, et vaatamata Haigekassa esmasele sekkumisele ei lõpetanud dr Y / Q OÜ oma õigusvastast tegevust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  18. Ringkonnakohus, tutvunud esitatud kaebusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, asub seisukohale, et määruskaebuses esitatud väited ei anna alust Riigiprokuratuuri 19.04.
  19. a määruse muutmiseks.
  20. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt KrMS § 30 lg-le 1 juhib kohtueelset menetlust prokuratuur, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse. Seega on kohtueelses menetluses erinevate menetlusotsustuste vastuvõtmine või vastuvõetud menetlusotsustuste põhjendatuse hindamine eeskätt prokuratuuri pädevuses ja kohtul puudub üldjuhul pädevus ette kirjutada edasise menetluse detailset käiku koos kohustuslike toimingutega. Menetluse alustamata jätmise vaidlustamise puhul peab ringkonnakohus üksnes kontrollima, kas esineb piisav alus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine 6 1-22-3168 välistatud. Vaid isiku subjektiivne arvamus selle kohta, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, ei anna alust kriminaalmenetluse alustamiseks või kellelegi kahtlustuse esitamiseks.
  21. Kaebaja leiab, et Riigiprokuratuuri tolerants dr Y selgituste aktsepteerimisel on juhtumi asjaolude ja juba esitatud tõendite valguses arusaamatu. Ringkonnakohus märgib, et vaid asjaolu, et kaebuse esitaja ei nõustu antud selgitustega ja et tema seisukoht on antud selgitustest erinev, ei anna alust pidada teise poole selgitusi ekslikeks. Menetleja ülesanne kohtueelses menetluses ongi välja selgitada, mõlema poole seisukohad ning seejärel otsustada saadud andmete alusel, kas on alust kriminaalmenetluse alustamiseks või kellelegi süüdistuse esitamiseks. Kaebaja hinnangul ei pea avaldaja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt Y selgitused paika. Kaebuses tuuakse välja, et Y on vaidlustatava määruse kohaselt seisukohal, et kuna tema ei uskunud, et patsiendid on XXX perearstikeskusest töölt lahkumisega seoses avaldanud soovi tema nimistust lahkuda, siis on lubatav omavoliline patsientide massiline liigutamine Haigekassa andmebaasis enda nimistusse tagasi. Riigiprokuratuuri määruses on märgitud, et Y selgitas, et tegevuskohta vahetades liiguvad nimistu avaldused koos perearstiga uude tegevuskohta ning ta pidas ebatõenäoliseks, et 500 inimest suutsid esitada teisele nimistule nii lühikese perioodi jooksul perearsti nimistu vahetus avaldused. Seega on Y selgitanud, millistel asjaoludel olukord tekkis. See, et kaebaja sellega ei nõustu ning leiab, et tegemist on isiku teadlikult avaldajale kahju tekitamisega, ei anna aga käesoleval juhul alust kriminaalmenetluse alustamiseks, kuivõrd puuduvad sellised tõendid (kuigi kaebaja seda väidab, samas ei too välja, milliseid tõendeid silmas peab ning milline konkreetne neist tulenev informatsioon annab alust vastupidiseks arvamuseks), mis Y selgitused kahtluse alla seaks.
  22. Kaebuse esitaja märgib ka, et see, et avaldaja tegelikult oli saanud patsientidelt kirjalikud avaldused dr Y nimistust lahkumiseks, ei ole vaidluse all ja dr Y vastupidised väited on Haigekassa järelevalve poolt (mis kandis patsiendid arvutisüsteemis tagasi avaldaja perearstile) ümber lükatud. Seda kinnitab 09.03.2022 kuriteokaebusele lisatud haigekassa 04.02.2022 kiri, millele eelnes kontroll. Igasuguse kahtluseta on kõnealused 462 inimest õiguspäraselt avaldaja perearstikeskuse perearsti patsiendid ja dr Y arvamus selle ebatõenäosusest ei oma mingit tähtsust. Ringkonnakohus märgib, et vastavasisuline Haigekassa poolne kontroll on läbi viidud pärast tekkinud olukorda, mistõttu ei saa selle pinnalt öelda, et Y arvamus ebatõenäosusest ei oma mingit tähendust. Hetkel, kui vaidlusalune olukord tekkis, ei olnud Haigekassa kontrolli läbi viinud ning avaldatud, et isikud peavad tegelikkuses kuuluma teise perearsti nimistusse. Samas leiab kaebaja, et probleem ei puuduta vaid jaanuari 2022, sest Y / Q OÜ tegevus on avaldaja esitatud tõendite kohaselt hõlmanud ka veebruari
  23. Seejuures ei ole kaebaja täpsustanud, millistest tõenditest selline asjaolu täpsemalt nähtuma peaks. Nimelt nähtub kaebaja enda poolt kuriteokaebusele lisatud Haigekassa 04.02.
  24. a vastusest, et Haigekassa taastas kontrolli tulemusena X AS nimistus XXXXX olnud 462 isikule olukorra, mis oli enne muudatuste tegemist ja seega kuuluvad 01.02.2022 seisuga need isikud W (XXXXX) nimistusse. Kuriteoavaldusega koos on küll esitatud nimekiri isikutest, kes on väidetavalt pärast Haigekassa poolt patsientide W nimistusse tagasi kandmist uuesti Y nimistusse kantud ning osaliselt nende e-kirjad perearstikeskusele, kus nad on kinnitanud, et pole esitanud avaldust perearsti muutmiseks. Nendest tõenditest ei nähtu aga kas ka reaalselt said need 22 patsienti Haigekassa poolt W nimistusse tagasi kantud ning et Y oleks need isikud uuesti enda nimistusse kandnud.
  25. Kuigi kaebaja käsitleb ka avalduste üleandmise temaatikat, märkides seejuures, et Riigiprokuratuur ei ole nähtavasti mõistnud, et avaldustel ja Y-le etteheidetaval tegevusel puudub seos, leiab ka ringkonnakohus, et tegemist ei ole kriminaalmenetluse alustamise seisukohalt sisulist tähendust omava asjaoluga, mistõttu ei peatu sellel pikemalt. Siiski tuleb märkida, et Riigiprokuratuuri määruses on üksnes avaldatud Y seisukohta ning sellest nähtuvalt on isik avaldanud, et temale ei ole avaldusi üle antud, mitte ei ole riigiprokurör oma seisukohta 7 1-22-3168 kriminaalmenetluse alustamata jätmisest seostanud mingil viisil avalduste üleandmisega või üle andmata jätmisega.
  26. Kaebaja leiab, et kui Y pidas patsientide lahkumist tema nimistust arvutisüsteemi veaks, oli tal võimalik teha päring, kas süsteemis on viga või pöörduda küsimustega avaldaja poole. Ringkonnakohus nõustub, et tekkinud olukorras oleks see olnud mõistlik lahendus, kuid vaid selle pinnalt, et isik ei käitunud nii, nagu kaebaja seda õigeks peab, ei saa asuda seisukohale, et tema käitumine vastaks mõnele kuriteokoosseisule. Dr Y on andnud omapoolsed selgitused ning kaebaja ei ole toonud välja tõsikindlaid andmeid ega neid pole tuvastanud ka menetleja, mis isiku selgitused ümber lükkaks ning annaks alust arvamuseks, et isiku tegevuses oleks tuvastatav kuriteokoosseis.
  27. Tekkinud kahju osas märgib kaebaja, et avaldaja on pöördunud Haigekassa poole küsimusega alusetult saamata jäänud pearahade saamise võimaluste kohta ja Haigekassa on soovitanud avaldajal pöörduda sellega hoopis Q OÜ poole. Sellise nägemuse kohaselt muidugi Haigekassa kahju saanud ei ole, kuna raha maksti välja (ehkki valele isikule) ja kulude suuruse mõttes ei ole kahju tekkinud, kui Haigekassa ise tegelikult õigustatud isikule (avaldaja) pearaha väljamakset seetõttu enam ei tee. Kaebaja leiab, et selline käsitlus ei ole aga õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub aga selles osas Riigiprokuratuuri määruse põhjendusega ning märgib, et vaidlus selle üle, kes oleks pidanud saama pearaha ja kas on alust nõuda selle üle andmist, tuleb lahendada mõne muu menetluse käigus, selleks ei ole kindlasti kohane alustada kriminaalmenetlust. Kuivõrd aga selles osas, kellel oli õigus saada pearaha ja kas käesoleval juhul on see makstud alusetult valele perearstile ning kellelt, kas ja mis alusel on avaldajal võimalik saamata jäänud pearahasid nõuda, on käesoleval ajal selgusetu, ei saa ka kindlalt väita seda, et avaldaja oleks saanud kahju ja et see tekitati talle kuriteoga. Kuigi kaebuse esitaja ei nõustu Haigekassa esindaja poolt avaldatud seisukohaga patsientide faktilisest kuulumisest OÜ Q nimistusse YYYYY ja selle kohta, et teenust osutas või oli kohustatud osutama OÜ Q, siis käesoleval ajal puudub ühene arusaam, kes vajaduse korral oleks pidanud isikule teenust osutama. Haigekassat ei saa pidada kahju saajaks, kuivõrd nemad on pearaha enda poolt välja maksnud vastavalt patsientide arvule ning nad oleks selle summa pidanud välja maksma olenemata sellest, kelle nimistus vaidlusalused patsiendid olid. Ka ei oma tähendust kaebuses toodu, et Riigiprokuratuur on oma seisukoha kujundamisel tuginenud vaid ühe Haigekassa ametniku arvamusele. Puudub igasugune alus arvata, et isikul, kes Haigekassa nimel seisukoha esitas, polnud selleks volitusi. Arusaamatuks jääb, millisel viisil peaks kaebaja hinnangul Haigekassa seisukohti sel juhul esitama.
  28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 208 lg 5 p-st 1 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 19.04.
  29. a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.