KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse kuupäev 22. detsember 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-3629 Tsiviilasi X hagi Eesti Va

) § 371 lg 1 p 1 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus

§ 168lg 1 alusel hageja kanda ja märkis, et kostjale hüvitatavad kulud puuduvad.

3.1. Tsiviilasjas ei saa Justiitsministeerium olla menetlusosaline, sest ministeerium ei ole isik.

§ 201

järgi saab tsiviilkohtumenetluses osaleda tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeline isik. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõime on igal isikul, kellel on õigusvõime tsiviilõiguse kohaselt. Isik tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 25 lg 2 tähenduses on riik. Seega saab tsiviilkohtumenetluses osaleda Eesti Vabariik. 3.

1. Hageja nõue tuleneb riigivastutusest, sest väidetav kahju on tekkinud avalik-õiguslikus suhtes, st ministeeriumi, kohtutäiturite ja kohtunike ametiülesannete täitmisel. Avaliku võimu volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra, ehk riigivastutuse, sätestab riigivastutuse seadus (RVastS). Sel alusel esitatavate nõuete lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Riigivastutuse raames võib nõuda nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohtu pädevusse kuuluks vaidlus, kui kahju hüvitamise nõue oleks esitatud konkreetse kohtutäituri vastu (kohtutäituri seaduse § 9 lg 8). Sellist nõuet hageja käesolevas asjas ei esitanud. 3.
2. RVastS § 17 lg 1 näeb ette kannatanu võimaluse valida, kas esitada taotlus kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule, aga taotlus kohtu tekitatud kahju hüvitamiseks esitatakse Justiitsministeeriumile. Seega tuleb avaldajal endal valida, kas pöörduda haldusorgani (Justiitsministeeriumi) või halduskohtu poole. Kohus ei saa avaldaja eest seda valikut teha, mistõttu ei saa kohus ise esitada avaldust pädevale organile. 2

10. osa. teiseks pidi maakohus saatma avalduse kohtule, kellele avaldus allub (

§ 65ja § 75 lg 2). Maakohus põhjendas asja edasisaatmata jätmist valikuõigusega RVast

S § 17 lg 1 alusel, aga jättis tähelepanuta, et ministeerium juba keeldus vastutusest.

1. Maakohus jättis kaebuse käiguta, sest tasumata oli riigilõiv. Hageja esitas menetlusabi taotluse, mis jäi maakohtu
2. augusti 2021 määrusega rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. oktoobri 2021 määrusega maakohtu resolutsiooni muutmata, aga põhjendas menetlusabi andmata jätmist kaebuse perspektiivitusega. Hageja tasus lõivu
4. novembril
6. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus
7. novembril
8. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse resolutsiooni sisuliselt muutmata (

§ 657

lg 1 p 1), aga asendab ministeeriumi kui poole riigiga ning täiendab vastavalt määruse põhjendusi (

§ 659kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 2¹).

Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega seonduvad menetluskulud.

1. Hagiavalduses märkis hageja kostjaks Justiitsministeeriumi. Ta põhjendas, et just selle ministeeriumi haldus- ja valitsemisala ametis olnud ja olevad isikute (ametnike) tegevus on tekitanud talle suures ulatuses kahju ja ta soovib kahju hüvitamist. 8.
2. Maakohus märkis õigesti, et ministeerium ei ole juriidiline isik ega oma iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. 8.
3. Hagiavalduses nähtuvalt soovis hageja esitada nõude riigi vastu. Riigi suhtes kohaldatakse üldjuhul juriidilise isiku kohta sätestatut (TsÜS § 25 lg 3). Sellest tuleneb, et õigusvõimeline on ja seega saab tsiviilkohtumenetluses menetlusosaliseks olla riik. Hagiavaldusest on piisava selgusega aru saada, et just riigi vastu ongi hageja nõue suunatud. 8.
4. Omamata iseseisvat tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet osaleb Justiitsministeerium menetluses sisuliselt riigi nimel. Esindusõiguse põhialused Eesti Vabariigi esindamisel menetlusosalisena kehtestab

§ 220

, mille lg 1 esimese lause järgi Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. 8.

1. Eeltoodud kaalutlustel tuleb kostjana käsitleda riiki, kes on esindatud Justiitsministeeriumi kaudu.
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega maakohtu pädevuse puudumise ja riigivastutusel rajaneva vaidluse halduskohtu pädevusse kuuluvuse osas. Samuti on põhjendatud maakohtu arusaam, et avaldust ei saa edastada halduskohtule. Vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3

§ 1

järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi tsiviilasi, milleks on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Halduskohtu pädevuses seevastu on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Siiski näeb

§ 1

ette võimaluse, et tsiviilkohtumenetluses lahendatakse ka muid kui eraõigussuhetest tulenevaid asju. HKMS § 4 lg 1 järgi võib seadus avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamiseks ette näha ka muu menetluskorra kui halduskohtumenetluse. Seega ei ole välistatud, et maakohtus lahendatakse tsiviilkohtumenetluses avalik-õiguslik vaidlus, kui see tuleneb seadusest (Riigikohtu

1. veebruari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-158-16, p 14). 9.
2. Eelnevast järeldub, et ilma volitusnormita ei ole maakohus pädev lahendama avalikõiguslikest suhetest tulenevaid vaidlusi. Vaidlusaluse õigussuhte iseloomu kindlakstegemisel tuleb lähtuda esitatud nõudest ja alusest ning arvesse saab võtta, et avalik-õiguslikku suhet reguleerivad eeskätt avaliku õiguse normid (Riigikohtu
3. detsembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-15, p 9 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus lähtus õigesti hageja väidetest selle kohta, et väidetav kahju on tekitatud avalik-õiguslikus suhtes. Ühtlasi on maakohtu lahend õige vaatekohast, et esile toodud asjaoludel ei näe seadus ette erikorda vastava vaidluse lahendamiseks tsiviilkohtus. 9.
4. Riigi võime osaleda tsiviilvaidluses ei tähenda, et iga riigi vastu esitatava nõude saaks läbi vaadata tsiviilkohtumenetluses. Sarnaselt ei järeldu ministeeriumi rollist riigi esindamisel seda, et tema haldusalas väidetavad kahjustavad sündmused tooks alati kaasa tsiviilõigusliku vastutuse. Kahju hüvitamise nõude lahendamise pädevus oleneb mitte vaidluse pooltest, vaid sellest, kas kahju tekkis tsiviilõiguslikus või avalik-õiguslikus suhtes, kui seadus ei näe ette teisiti. Maakohus leidis õigesti, et hageja esile toodud asjaoludel on tegemist avalik-õiguslikus suhtes väidetava kahjuga. Samuti ei pea tsiviilkohus lahendama iga kahjunõuet veel põhjusel, et

sätted võimaldavad selliseid nõudeid hagimenetluses läbi vaadata.

§ 1

mõtte järgi kohalduvad sama seadustiku hagimenetluse sätted ka ikkagi ainult juhul, kui vaidlus lähtub eraõigussuhtest. Käesoleval juhul see nii ei ole. 9.

1. Ringkonnakohtu
2. oktoobri 2021 määruses p-s13.2 selgitati, et maakohus ei saa pädevuse puudumisel saata avaldust lahendamiseks halduskohtule. Ringkonnakohus jääb selle seisukoha juurde. Riigikohus on juhtinud tähelepanu vajadusele eristada kohtualluvuse ja kohtupädevuse norme (vt erikogu
3. novembri 2014 määrus asjas nr 3-3-4-9-14, p 7). Selle järgi ei ole maakohtul õigust anda asja

§ 76lg 1 alusel kohtualluvuse korras üle teiseliigilisele kohtule.

Kui kohus ei ole hagi menetlusse võtnud, tuleb pädevuse puudumisel jätta hagiavaldus menetlusse võtmata (

§ 371lg 1 p 1).

Kuivõrd maakohtul puudub pädevus hageja hagiavaldust menetleda, ei ole kohtul võimalik avaldust kohtualluvuse sätete alusel halduskohtule saata. Seetõttu pole oluline, kas ministeerium on juba vastutust eitanud. 10. Repliigi korras märgib ringkonnakohus, et Tartu Maakohus eksis hagi menetlusse võtmisest keeldumisel kohtualluvuse sätete järgi. Ringkonnakohus põhjendas eespool p-s 8, et hagiavalduses märgitu järgi tuli lähtuda hageja soovist esitada hagi riigi vastu.

§ 81

lg 3 võimaldab esitada sellise hagi hageja elukoha järgi.

§ 76lg 4 tõttu ei saanud maakohus seda puudust enam kõrvaldada.

11. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad

§ 171lg 1 alusel hageja kanda.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Riiki esindas määruskaebemenetluses ministeeriumi nõunik, mistõttu ei saanud tal tekkida hüvitatavaid kulusid. 12.

§ 696

lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata

§ 372lg 5 alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4