Obsah (8)

§ 632§ 67§ 633§ 637§ 638§ 168§ 639§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt Määruse tegemise aeg ja koht 4. veebruar 2022, Tallinn Kohtuasja number 2-20-145950 Kohtuasi X hagi Y vas

) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel 2-20-145950 ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas
2. detsembril 2020 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Y (võlgnik, kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Kostja esitas maksekäsule vastuväite. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning edastas asja Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
3. Hageja esitas
4. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 250 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise 3000 eurot ajavahemiku
5. detsember 2019 –
6. detsember 2020 eest.
7. Kostja vaidles hagile vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
8. Pärnu Maakohus rahuldas
9. novembri
10. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250 eurot kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuva elatise 3000 eurot ajavahemiku
11. detsember 2019 –
12. detsember 2020 eest. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 320 eurot.
13. Kostja esitas
14. detsembril 2021 Tallinna Ringkonnakohtule maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluse. Kostja lepingulise esindaja Q selgituse kohaselt oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
15. detsember
16. Kuid lepinguline esindaja sai
17. detsembril
18. teada, et on nakatunud Covid-19 viirusesse ning jäi pärast seda haiguslehele kuni
19. detsembrini 2021 ja pidi viibima isolatsioonis. Viiruse tagajärjel on lepingulisel esindajal tänaseni peavalu, nõrkus ja väsimus. Lepinguline esindaja viibis isolatsioonis koos kolme alaealise lapsega, millega kaasnes täiendav koormus. Tööle naasmisel ei suutnud kostja lepinguline esindaja ülisuure töökoormuse tõttu apellatsioonkaebust tähtaegselt esitada, kuna
20. detsembril pidi lepinguline esindaja osalema kahel mahukal istungil. Haiguse tagajärjel tekkinud väsimuse ja nõrkuse tõttu ei olnud lepingulisel esindajal võimalik pikki tööpäevi teha. Oma väidete tõendamiseks esitas kostja lepinguline esindaja Covid-19 positiivse testi tulemuse kinnituse. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Tähtaja ennistamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 2 alusel keelduda, sest kaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. 7.

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

§ 67

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul, alates päevast, millal takistus ära langes, aga mitte 2 2-20-145950 hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Kohtul ei ole õigust kohelda ühte poolt seaduses sätestatust soodsamalt, seda eriti vastaspoole õiguste ja huvide arvelt. Seetõttu saab apellatsioonitähtaja ennistamine tulla kõne alla üksnes juhul, kui selleks esinevad erandlikud asjaolud, mille esinemise korral oli apellatsioonkaebuse esitamine võimatu.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamine kostja esitatud asjaoludel põhjendatud. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt toimetati vaidlustatud otsus kostja lepingulisele esindajale avaliku e-toimiku kaudu kätte
2. novembril
3. Seega saabus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg
4. detsembril
5. Apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise taotluses on kostja seda ise kinnitanud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse ning selle esitamise tähtaja ennistamise taotluse
6. detsembril 2021, s.o päev pärast õiget tähtaega. Kostja ei ole muutnud usutavaks, et tähtaja järgimine oli lepingulise esindaja Q töökoormuse, haigusjärgse väsimuse ja nõrkuse tõttu võimatu. Kostja lepinguline esindaja COVID-19 haigussümptomid ilmnesid juba
7. novembril 2021, mil apellatsioonkaebuse esitamiseni oli veel 15 päeva aega. Järgmisel päeval kinnitas test, et kostja lepinguline esindaja on COVID-19 positiivne. Muid tõendeid haiguse raske kulu või komplikatsioonide kohta ei ole kostja esitanud. Kuigi apellatsioonkaebuse koostamine võis haiguse ja lisakoormuse tõttu olla keerulisem, oleks lepinguline esindaja saanud esitada esialgse apellatsioonkaebuse

§ 633

lg-s 2 sätestatud infoga ning taotleda kaebuse põhjenduste esitamiseks täiendavat tähtaega. Kostja lepinguline esindaja ei ole seega muutnud usutavaks, et tema tervislik seisund ei võimaldanud tagada apellatsioonkaebuse tähtaegset esitamist. Kuna apellatsioonkaebuse esitamiseni oli haigestumisest alates piisavalt aega, oleks kostja lepinguline esindaja saanud kostjale teada anda, et ei jõua kaebust tähtaegselt esitada ning aidata kostjal leida uue esindaja. Kahe nädala jooksul enne apellatsioonkaebuse tähtaja saabumist oleks selliste ümberkorralduste tegemine võimalik olnud. Kokkuvõttes ei ole kostja veenvalt põhistanud, et apellatsioonkaebuse tähtaegselt esitamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest, mille tõttu kaebuse esitamine oli objektiivselt välistatud. 9. Kohus ei võta

§ 637

lg 1 p-i 2 kohaselt apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

Kaebuse elektroonilise edastamise tõttu puudub vajadus seda füüsiliselt tagastada. 10. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 168

lg 1 alusel koosmõjus

§ 639lg-ga 1 kostja kanda.

Hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, seetõttu ei ole vaja neid kindlaks määrata. 11.

§ 68

lg 4 kohaselt võib menetlustähtaja ennistamata jätmise määruse peale esitada määruskaebuse.

§ 638

lg 9 kohaselt saab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt 3