1-20-1041 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-1041 (16930000112) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuis

§ 3891

lg 1, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3, § 209 lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 4, § 345 lg 1, § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 ning § 349 järgi; Olga Kroni süüdistuses

§ 3891

lg 1 - § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 ning § 209 lg 1 § 22 lg 3 järgi; Ksenia Sepperni süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi, üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Ken Kiudorf Süüdistatav Alar Seppern (pankrotis) ik 38601172243; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 22.03.2017, Viru Maakohtu 24.03.2017 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist; Viru Ringkonnaprokuratuuri määrusega vabastati 06.04.2017 vahi alt; uuesti peeti kahtlustavana kinni 02.05.2019 ja vabastati 03.05.

1. Kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak Süüdistatav Olga Kron ik 45807302226; elukoht: XXX; määramata kodakondsus, XXX, emakeel XXX; töökoht puudub. Varem kriminaalkorras karistamata. 1 1-20-1041 Tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 22.03.201723.03.
2. Kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga Süüdistatav Ksenia Seppern ik 49411163735; elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX. Varem kriminaalkorras karistamata. Tõkend – kohtumenetluses tõkendit kohaldatud ei ole Kaitsja vandeadvokaat Marko Kairjak RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest § 311, 313, 314 ja 315 maakohus otsustas: Mõista Alar Seppern prokuröri süüdistusest loobumise tõttu õigeks: - rahapesusüüdistuses (

§ 394

lg 2 p-de 1 ja 3) ja - F OÜ (pankrotis) võltsitud arvete kasutamises (

§ 345lg 1).

Mõista Alar Seppern õigeks: - riigihanke „Vastseliina päästekomando ehitustööd“ pakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (

§ 345

lg 1); - riigihanke „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse dokumentide võltsimisele kihutamises (

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2) ja võltsitud dokumendi kasutamises (

§ 345

lg 1); - F OÜle (pankrotis) esitatud arvete võltsimisele kihutamises (

§ 344lg 1 - § 22 lg 2).

Tunnistada Alar Seppern süüdi

§ 209

lg 1 ja

§ 345

lg 1 järgi, s.o riigihanke „Tartu Lasteaed Maarjamõisa katuse rekonstrueerimine“ episoodis, ning kohaldades

§ 63lg 1, mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud.

Tunnistada Alar Seppern süüdi

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4,

§ 344

lg 1 ja § 349 järgi, s.o sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmise episoodis, ning kohaldades

§ 63lg 1, mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 2 (kaks) kuud.

Tunnistada Alar Seppern süüdi

§ 3891

lg 1 järgi, s.o maksukuriteos, ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 5 (viis) kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista Alar Seppernile liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud.

§ 73

lg-te 1-3 alusel määrata, et koheselt kuulub ärakandmisele vangistus 5 (viis) kuud. Ülejäänud osa mõistetud karistusest, s.o vangistus 3 (kolm) aastat ja 5 (viis) kuud, jääb täitmisele pööramata, kui Alar Seppern ei pane 4 (neli) aasta pikkuse katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 68

lg 1 alusel arvata koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 18 (kaheksateist) päeva, s.o 22.03.2017 kuni 06.04.2017 ja 02.05.2018 kuni 03.05.2018. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja pikkuseks on 2 1-20-1041 vangistus 4 (viis) kuud ja 12 (kaksteist) päeva. Koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja alguseks lugeda Alar Sepperni vanglasse saabumise aeg. KrMS § 414 lg 1 alusel teatab maakohus Alar Seppernile kirjaliku teatisega, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kui süüdimõistetu Alar Seppern ei ilmu määratud ajaks vanglasse karistust kandma, edastab vangla KrMS § 414 lg 3 alusel politseiasutusele sundtoomise taotluse.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.2021. Mõista Olga Kron prokuröri süüdistusest loobumise tõttu õigeks: - F OÜ (pankrotis) võltsitud arvete kasutamisele kaasaaitamises (

§ 345lg 1 - § 22 lg 3).

Mõista Olga Kron õigeks: - riigihanke „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse võltsimises (

§ 344

lg 1) ja - maksukuriteole kaasaaitamises (

§ 3891- § 22 lg 3).

dokumentide Tunnistada Olga Kron süüdi

§ 344

lg 1 järgi, s.o F OÜle (pankrotis) esitatud arvete võltsimises, ja mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud. Tunnistada Olga Kron süüdi

§ 209

lg 1 - § 22 lg 3 ja

§ 344

lg 1 järgi, s.o riigihanke „Tartu Lasteaed Maarjamõisa katuse rekonstrueerimine“ episoodis, ning kohaldades

§ 63

lg 1, mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud.

§ 64

lg 1 alusel mõista Olga Kronile liitkaristuseks vangistus 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud. Arvata Olga Kroni karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 (kaks) päeva, s.o 22.03.2017-23.03.2017. Olga Kroni ärakandama karistuse pikkuseks on vangistus 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta Olga Kronile mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele pööramata, kui Olga Kron ei pane 1 (ühe) aasta ja 3 (kolm) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.2021. Mõista Ksenia Seppern prokuröri süüdistusest loobumise tõttu õigeks: - rahapesusüüdistuses (

§ 394lg 2 p-de 1 ja 3).

Tunnistada Ksenia Seppern süüdi

§ 209

lg 2 p 4 järgi, s.o sünnitus- ja vanemahüvitise väljapetmise episoodis, ning mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 3 1-20-1041

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta Ksenia Seppernile mõistetud karistus täitmisele pööramata, kui Ksenia Seppern ei pane 2 (kahe) aasta ja 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.04.

1. Jätta Maksu- ja Tolliameti (rg-kood XXX) avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Rahuldada Eesti Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Haigekassa kaudu Ksenia Sepperni vastu esitatud avalik-õiguslikud nõudeavaldused. Mõista Ksenia Seppernilt: - Sotsiaalkindlustusameti (rg-kood XXX) kasuks välja 19 794 (üheksateist tuhat seitsesada üheksakümmend neli) eurot ja 48 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Sotsiaalkindlustusameti arvelduskontole ASis SEB Pank XXX või ASis SWEDBANK XXX; selgitusse tuleb märkida „Ksenia Seppern, ik 49411163735, vanemahüvitis“; - Eesti Haigekassa (rg-kood XXX) kasuks välja 15 335 (viisteist tuhat kolmsada kolmkümmend viis) eurot ja 04 senti. Nimetatud summa tuleb kanda Eesti Haigekassa arvelduskontole ASis SEB Pank XXX või ASis SWEDBANK XXX; selgitusse tuleb märkida „Ksenia Seppern, ik 49411163735, ajutise töövõimetuse hüvitis“. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtumäärusega kinnistusraamatu kinnistu registriossa XXX (aadress XXX, katastritunnus 25301:002:0196; omanik Ksenia Seppern) IV. jao 7ndale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suurust ja tagatavat nõuet. Tehtava muudatusega suurendada kohtuliku hüpoteegi suurust ja seada 19 794,48 euro suurune kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks. Muuta Tartu Ringkonnakohtu 13.09.2019 kohtumäärusega kinnistusraamatu kinnistu registriossa XXX (aadress XXX, katastritunnus 25301:002:0196; omanik Ksenia Seppern) IV. jao 7ndale järjekohale Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamiseks seatud kohtuliku hüpoteegi suurust ja tagatavat nõuet. Tehtava muudatusega suurendada kohtuliku hüpoteegi suurust ja seada 15 335,04 euro suurune kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks, Eesti Haigekassa kaudu esitatud avalik-õigusliku nõude täitmise tagamiseks. Kustutada kohtuotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 10.07.2019 kohtumääruse 1-19-5554 alusel kinnistusraamatu registriossa XXX (omanikud L S ja A S, asukoht XXX, katastritunnus 80206:001:0297) III. jakku Eesti Vabariigi kasuks seatud käsutamise keelumärge. Asitõendid: - toimikus asuvad elektroonilised andmeandjad, s.o plaadid – jätta kriminaaltoimiku juurde; - OÜ B (pankrotis) kontoris aadressil XXX läbiotsimisel ära võetud raamatupidamise 4 1-20-1041 - - - dokumendid (dokumentide originaalid on pakendatud paberümbrikusse) ja OÜ B (pankrotis) ostuaruanded arvete lõikes perioodil 01.01.2016 kuni 28.02.2017 (pakendatud paberümbrikusse) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel OÜ B (pankrotis) pankrotihaldur Saima Laumetsale või OÜ B (pankrotis) äriregistrist kustutamisel äriühingu dokumentide hoidjale; UAB TALESA Visa Šiauliu Bankas deebetkaart nr XXX Alar Sepperni nimele; kollane kiirköitja kirjega „UAB TALESA 2011-2012m.“, mille vahel kilekotis pakendatud PINkalkulaator XXX; kollaste kaantega kiirköitja kirjega „UAB TALESA LDT Lepingud“; oranžide kaantega kiirköitja kirjega „UAB TALESA“; PIN-kalkulaator XXX Šiauliu Bankas; UAB TALESA Swedbank deebetkaart nr XXX Alar Sepperni nimele ja pitsat jäljendiga „LIETUVOS RESPUBLIKA“ – tagastada kohtuotsuse jõustumisel Alar Seppernile; valge kirjaümbrik adresseeritud V Š nimele, UAB TALESA – jätta kriminaaltoimiku juurde; UAB TALESA pangakonto nr XXX väljavõte – jätta kriminaaltoimiku juurde; UAB TALESA Šiauliu Bankas Business MasterCard deebetkaart nr XXX V Š nimele; leedukeelne kiri (42/151 02/18 4026 SB03AKROPO) ja suletud ümbrik paroolidega deebetkaardi juurde – jätta kriminaaltoimiku juurde; leedukeelne kiri (43/151 02/18 4018 SB03AKROPO) Šiauliu Bankasilt V Š nimele – jätta kriminaaltoimiku juurde. Mõista Alar Seppernilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - tunnistajate kulud summas 109 (ükssada üheksa) eurot ja 30 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Alar Seppern temalt väljamõistetud sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul. Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017577 ning selgitus „Alar Seppern, 1-20-1041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Eesti Vabariigilt Alar Seppern kasuks välja 19 789 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Ülejäänud valitud kaitsja õigusabikulu jätta Alar Seppern enda kanda. Tasaarvestada süüdistatava ja riigi menetluskulu, s.o tunnistajate kulu, hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt Alar Sepperni menetluskulu katteks välja 19 679 (üheksateist tuhat kuussada seitsekümmend üheksa) eurot ja 70 senti. Mõista Olga Kronilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - osa ekspertiisikulust, s.o 376 eurot ja osa riigi õigusabi kulust, s.o summas 2 000 eurot, s.o menetluskulu kokku summas 2 376 (kaks tuhat kolmsada seitsekümmend kuus) eurot. Ülejäänud osa ekspertiisikulust, s.o 752 eurot ja ülejäänud osa riigi õigusabi kulust, s.o 5 1-20-1041 3 748 eurot, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Olga Kron temalt väljamõistetud riiginõude kogusummas 3 252 (kolm tuhat kakssada viiskümmend kaks) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Väljamõistetud riiginõue tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017593 ning selgitus „Olga Kron, 1-20-1041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Ksenia Seppernilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - osa riigi õigusabi kulust, s.o 445 (nelisada nelikümmend viis) eurot ja 80 senti. Ülejäänud osa riigi õigusabi kulust, s.o 445,80 euro, jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Ksenia Seppern temalt väljamõistetud sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) kuu jooksul. Väljamõistetud sundraha tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700017580 ning selgitus „Ksenia Seppern, 1-20-1041, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Mõista Eesti Vabariigilt Ksenia Seppern kasuks välja 3 290,80 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Ülejäänud valitud kaitsja õigusabikulu jätta Ksenia Seppern enda kanda. Tasaarvestada süüdistatava ja riigi menetluskulu (riigi õigusabi kulu) hüvitamise nõuded ning mõista Eesti Vabariigilt Ksenia Seppern menetluskulu katteks välja 2 845 (kaks tuhat kaheksasada nelikümmend viis) eurot. Edasikaebamise kord Otsust on võimalik vaidlustada/apelleerida Tartu Ringkonnakohtus. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates
2. aprillist
3. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus motiveeritud otsuse, mis on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt
4. aprillil
5. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdimõistetul on KrMS § 315 lg 5 p 2 alusel õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul (KrMS § 315 lg 6). Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS
6. 6 1-20-1041 peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamiseks tuleb esitada seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest teade, milles tuleb märkida, et vaidlustatakse üksnes menetluskulusid. Teate saamisel koostab kohus motiveeritud kohtulahendi ainult menetluskulude osas. Lahend on kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis hiljemalt
7. aprillil
8. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK
9. - Selles kriminaalasjas anti kohtu alla: A. Seppern süüdistuses

§ 209

lg 1 ja lg 2 p-de 1 ja 4, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg-te 2 ja 3, § 345 lg 1, § 349,

§ 3891lg 1 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi; O.

Kron süüdistuses

§ 209

lg 1 - § 22 lg 3, § 344 lg 1, § 344 lg 1 - § 22 lg 3, § 345 lg 1 - § 22 lg 3 ning 3891 lg 1 - § 22 lg 3 järgi; K. Seppern süüdistuses

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 4 ning § 394 lg 2 p-de 1 ja 3 järgi ja OÜ B (pankrotis) (edaspidi nimetatud BB) süüdistuses

§ 209lg 3, § 345 lg 2 ning § 389¹ lg 3 järgi.

1. Viru Maakohtu 30.07.2020 määrusega rahuldas kohus prokuratuuri ja BB taotluse ning lõpetas BB osas kriminaalmenetluse KrMS § 274 lg 5 ja § 202 alusel.
2. Kohtuvaidlustes loobus prokurör A. Sepperni ja K. Sepperni vastu esitatud rahapesusüüdistusest. Samuti loobus prokurör A. Seppernile esitatud süüdistusest

§ 345lg 1 järgi, s.o võltsitud F OÜ (pankrotis) arvete kasutamises ja O.

Kroni süüdistusest võltsitud F OÜ (pankrotis) arvete kasutamisele kaasaaitamises (

§ 345lg 1 - § 22 lg 3)1.

Maksukuriteosüüdistus 4. A. Sepperni süüdistatakse

§ 3891lg 1 järgi ja O.

Kroni

§ 3891lg 1-§ 22 lg 3 järgi lühidalt alljärgneva toimepanemises.

1. Süüdistuse kohaselt esitas A. Seppern BB juhatuse liikmena raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel BB huvides maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksuhaldurile deklaratsioonides teadvalt valeandmeid, mille tõttu jäi: - maksustamisperioodide märts, mai, juuli, august, september, oktoober, november, detsember 2016 ja jaanuar ning märts 2017 käibedeklaratsioonide (KMD) valeandmetest tingituna maksudena laekumata 128 038,85 eurot; - maksustamisperioodide jaanuar 2016 kuni märts 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide (vorm TSD Lisa 6 ja vorm TSD koondvorm) valeandmetest tingituna maksudena laekumata 56 934,23 eurot; - maksustamisperioodide märts 2016 kuni märts 2017 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide 1 Kohtu märkus: loobutud osas süüdistuse teksti kohus kohtuotsuses ei kajasta. 7 1-20-1041 (vorm TSD lisa 1 ja vorm TSD koondvorm) valeandmetest tingituna jäi maksudena laekumata 48 917,80 eurot. Kokku jäi A. Sepperni tegevuse ja O. Kroni kaasaaitamise tõttu Eesti riigile maksuhalduri kaudu deklareerimata ja maksukohustused täitmata 233 890,88 euro suuruses summas. Käibemaksu deklareerimata jätmise süüdistus
2. Süüdistuse kohaselt oli BB käibemaksukohuslane, seega kohustatud pidama arvestust maksustatava käibe ja sellelt arvestatud käibemaksu üle. Samuti deklareerima maksuhaldurile maksustatava käibe ja käibelt arvestatud käibemaksu ning tasuma riigieelarvesse käibemaksu käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 85 lg 4 oli ta kohustatud esitama deklaratsioonides talle teadaolevalt õigeid andmeid ja andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
3. Käibedeklaratsioonides valeandmete esitamine seisnes selles, et A. Seppern BB juhatuse liikmena osutas teenust ettevõtluse käigus muuhulgas ka Eestis registreeritud linnaja vallavalitsustele, korteriühistutele ja haridusseltsile, kuid jättis BB raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel raamatupidamises, maksuarvestuses ja maksuhaldurile esitatud käibemaksudeklaratsioonides käibe täies mahus arvestamata ja deklareerimata ning esitas käibemaksudeklaratsioonides valeandmeid, mille tulemusel varjas käibedeklaratsioonides maksukohustust kogusummas 128 038,85 eurot. A. Seppern BB juhatuse liikmena osutas teenust ettevõtluse käigus ja väljastas teenuse osutamise kohta raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel kokku 28 nõuetekohast arvet kogusummas 768 233,15 eurot, kuid jättis need teadlikult ja tahtlikult raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel BB raamatupidamises kajastamata, maksuarvestuses arvestamata, maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonidel kogusummas 128 038,85 eurot deklareerimata ja riigile tasumata.
4. OÜ B (pankrotis) nimelt tehingupartneritele väljastatud arved kogusummas 768 233,15 eurot ja OÜ B (pankrotis) poolt raamatupidamises ja maksuarvestuses kajastamata ning käibemaksudeklaratsioonides deklareerimata arved 20% määraga maksustatavate toimingute ja tehingute kohta: Arve summa Käibemaks KM-ta Tehingupartneri nimi Arve nr Arve kuupäev E 02-03-2016 11.03.2016 8571,15 1714,23 10285,38 O 03-03-2016 16.03.2016 27 534,83 5506,97 33 041,80 36 105,98 7221,20 43 327,18 40 473,06 8094,61 48 567,67 40 473,06 8094,61 48 567,67 11 005,05 2201,01 13 206,06 11 005,05 2201,01 13 206,06 Kokku märts 2016 O 06-05-2016 17.05.2016 Kokku mai 2016 T 08-06-2016 01.07.2016 Kokku juuli 2016 Arve summa KM-ga K 01-08-2016 01.08.2018 24 726,30 4945,26 29 671,56 K 15-08-2016 08.08.2016 49 330,72 9866,14 59 196,86 K 16-08-2016 08.08.2016 4590,20 918,04 5508,24 Korteriühistu T 21-08-2016 19.08.2016 8447,75 1689,55 10 137,30 87 094,97 17 418,99 104 513,96 17 270,84 3454,16 20 725,00 Kokku august 2016 V 06-09-2016 01.09.2016 8 1-20-1041 Korteriühistu T 01-09-2016 02.09.2016 3670,00 734,00 4404,00 M 04-09-2016 05.09.2016 14 692,10 2938,42 17 630,52 I 07-09-2016 06.09.2016 17 400,00 3480,00 20 880,00 R 11-09-2016 08.09.2016 30 600,00 6120,00 36 720,00 Korteriühistu T 12-09-2016 09.09.2016 3300,00 660,00 3960,00 K 22-09-2016 30.09.2016 29 260,90 5852,18 35 113,08 Kokku september 2016 T 13-10-2016 14.10.2016 116 193,84 6105,00 23 238,76 1221,00 139 432,60 7326,00 V 16-10-2016 18.10.2016 18 833,50 3766,70 22 600,20 Korteriühistu T 16-10-2016 28.10.2016 4472,40 894,48 5366,88 29 410,90 5882,18 35 293,08 Kokku oktoober 2016 Korteriühistu M 01112016 01.11.2016 73 218,20 14 643,64 87 861,84 Korteriühistu T 13112016 16.11.2016 4472,40 894,48 5366,88 Korteriühistu T 14112016 16.11.2016 4472,40 894,48 5366,88 Korteriühistu T 15112016 16.11.2016 336,30 67,26 403,56 O 16112016 18.11.2016 1928,00 385,60 2313,60 O 17112016 18.11.2016 1310,00 262,00 1572,00 V 18112016 30.11.2016 19 841,70 3968,34 23 810,04 105 579,00 21 115,80 126 694,80 70 351,40 14 070,28 84 421,68 70 351,40 14 070,28 84 421,68 94 957,68 Kokku november 2016 Korteriühistu M 02122016 01.12.2016 Kokku detsember 2016 Korteriühistu M 1032 01.01.2017 79 131,40 15 826,28 79 131,40 15 826,28 94 957,68 Korteriühistu M 1077 08.03.2017 134 998,70 26 999,74 161 998,44 Korteriühistu M 1089 10.03.2017 -70 150,00 -14 030,00 -84 180,00 64 848,70 640 194,30 12 969,74 77 818,44 128 038,85 768 233,15 Kokku jaanuar 2017 Kokku märts 2017 Kõik kokku:
6. aasta maksustamisperioodil märtsis, mais, juulis, augustis, septembris ja oktoobris BB nimelt koostatud ja väljastatud eelviidatud arved kogusummas 768 233,15 eurot raamatupidaja O. Kron ei ole kajastatud BB pearaamatu kontodel ega deklareeritud vorm KMD INF A-osas ega nimetatud maksustamisperioodide KMD-s.
7. aasta maksustamisperioodil novembris, detsembris ja
8. aasta jaanuaris, märtsis BB nimelt väljastatud arved on raamatupidaja O. Kroni poolt kajastatud BB raamatupidamises pearaamatu kontodel, kuid ei ole deklareeritud vorm KMD INF A-osas ega nimetatud maksustamisperioodide KMD-s. Olgugi, et BB
9. aasta märtsikuu KMD-s ja vorm KMD INF A-osas on deklareeritud 10.03.2017 arve nr 1089 Korteriühistule M summas 70 150 eurot, käibemaks sellelt 14 030 eurot, kokku arve summas 84 180 eurot, ei ole arvet nr 1089 kajastatud BB raamatupidamises pearaamatu kontodel ega ei ole ka väljastatud Korteriühistule M. BB
10. aasta märtsikuu KMD-s jättis A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel deklareerimata 08.03.2017 arve nr 1077 Korteriühistule M ja deklareeris olematu 10.03.2017 arve nr 1089 alusel ligi poole väiksema summa s.o 134 998,70 euro asemel deklareeris 70 150 eurot maksustatavat käivet, millelt arvestas tasumisele kuuluvat käibemaksu 14 030 eurot.
11. Seega jättis BB juhatuse liige A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel ja BB huvides maksustamisperioodide märts, mai, juuli, august, september, oktoober, november, detsember 2016 ja jaanuar, märts 2017 KMD-s deklareerimata 20%-lise käibemaksumääraga 9 1-20-1041 maksustatavat käivet summas 640 194,30 eurot ja käibelt arvestatud käibemaksu summas 128 038,85 eurot ning KMD esitamise kuupäevaks jättis riigieelarvesse tasumata käibemaksu summas 128 038,85 eurot. Selliselt esitati BB nimel maksustamisperioodide
12. aasta märts kuni detsember ning
13. aasta jaanuari ja märtsi kohta maksuhaldurile KMD-des valeandmeid, jättes deklareerimata käivet kokku summas 640 194,30 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu kokku summas 128 038,85 eurot. Ühtlasi rikuti selliselt MKS § 6 lg 1 p 1 ja 2, § 6 lg 2, § 8 lg 1, § 31 p 1 ja 2, § 85 lg 4 ning KMS § 1 lg 1 p 1, § 3 lg 1, 3, 4 p 1, § 4 lg 1 p 1, § 15 lg 1, § 24 lg 1, § 27 lg 1, § 29 lg 1, 2, ja § 38 lg 1 nõudeid. Ettevõtlusega mitteseotud kulutustelt tulumaksu deklareerimata jätmise süüdistus
14. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud nendelt kuludelt, millelt on tulumaks tasutud TuMS §-de 48–50 alusel. TuMS § 32 sätestab, et kulu on seotud ettevõtlusega, kui see on tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil, on vajalik või kohane sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos on selgelt ettevõtlusega põhjendatud. Ettevõtlusega mitteseotud kuludeks loetakse TuMS § 51 ja 52 loetletud kulusid, mis tuleb deklareerida TSD lisas 6 ning neilt tuleb tasuda tulumaks.
15. BB nimele oli ASs SEB Pank avatud arvelduskonto nr XXX, mille juurde oli A. Sepperni nimele väljastatud 13.01.2016 MC BUSINESS DEEBETKAART nr-ga XXX. Internetipanga kasutajad olid A. Seppern, kellele on väljastatud PIN-kalkulaator ja O. Kron, kellele on väljastatud koodikaart. Kiirteavitamise leping nr XXX, SMS teavitus mobiiltelefoni numbrile XXX, oli alaliselt A. Sepperni kasutuses. Samuti oli BB nimele ASs LHV Pank avatud arvelduskonto nr XXX, mille juurde omas A. Seppern allkirjaõigust, internetipanga kasutusõigust ja pangakaarte. Esimene toiming arvelduskontol toimus 08.07.
16. Arvelduskonto väljavõttelt nähtub, et A. Seppern kasutas pangakaarte nr lõpuga „..XXX“ ajavahemikul 21.07.2016 kuni 08.11.2016, nr lõpuga „…XXX“ ajavahemikul 13.11.2016 kuni 20.03.2017 ja nr lõpuga „…XXX“ alates 22.03.
18. A. Seppern teostas BB juhatuse liikmena raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel BB ASi SEB Pank ja ASi LHV Pank kontodelt järgmised kulutused kogusummas 227 736,90 eurot maksustamisperioodil 02.01.2016 kuni 22.03.2017, mis ei ole ettevõtlusega seotud või mille kohta puuduvad raamatupidamises algdokumendid, maksuarvestus ning on maksuhaldurile deklareerimata ja TuMS §-s 51 lg 1 sätestatud tulumaks riigile tasumata2: Periood 02.01.2016 10.01.2016 12.01.2016 13.01.2016 26.06.2016 26.01.2016 02.08.2016 28.01.2016 29.12.2016 19.05.2016 2 Kellele Summa Pangakonto KŠ 4400,00 XXX N OÜ 162,90 XXX Sularaha kaardiga 17 700,00 XXX Ost kaardiga 4464,37 XXX Alar Seppern 3760,00 XXX U 20 000,00 XXX Kohtu märkus: rahalise vahendite detailine liikumine, sh kuupäevad ja suurus on kajastatud süüdistusaktis. 10 1-20-1041 17.06.2016 27.06.2016 22.07.2016 20.03.2017 23.07.2016 22.03.2017 05.08.2016 21.03.2017 Z OÜ 10 000,00 XXX S AS 199,20 XXX Ost kaardiga 12 901,11 XXX Sularaha kaardiga 117 675,00 XXX Alar Seppern 8825,00 XXX 26.08.2016 Z OÜ 15 288,82 XXX 31.10.2016 28.12.2016 09.03.2017 N OÜ 255,50 XXX M OÜ 12 105,00 XXX 227 736,90
19. Seega maksustamisperioodil jaanuar 2016 kuni märts 2017 võttis A. Seppern BB nimele väljastatud pangakaarte kasutades AS SEB panga ja AS LHV panga kontodelt välja sularaha summas 135 375 eurot. A. Seppern jättis raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel BB pangakontodelt sularahas väljavõetud kogusumma 135 375 eurot raamatupidamises kajastamata, maksuarvestuses arvestamata ja maksuhaldurile TSD-s deklareerimata. A. Sepperni poolt pangakaardiga arvelduskontodelt välja võetud sularaha summad on käsitletavad ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetena, kuna need ei ole tehtud maksustamisele kuuluva ettevõtlustulu saamise eesmärgil, ei ole vajalikud või kohased sellise ettevõtluse säilitamiseks või arendamiseks ning kulu seos ettevõtlusega puudub.
20. A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel oli kohustatud arvestama BB ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 135 375 eurot tulumaksu 2016 ja
21. aastal maksumääras 20/80 kokku summas 33 843,75 eurot eelpool kajastatud väljamaksetelt. BB oli kohustatud esitama maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu
22. kuupäevaks deklaratsiooni TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. BB AS LHV Panga ja AS SEB Panga arvelduskontodel olid maksukohustuse tekkimise momendil rahalised vahendid summas 33 843,75 eurot maksukohustuse täitmiseks olemas.
23. Maksustamisperioodil jaanuar 2016 kuni märts 2017 tasus A. Seppern BB pangakontodelt tema käsutuses olnud pangakaardi või ülekandega kokku 56 949,90 eurot kaupade ja teenuste eest, mille kohta puuduvad BB raamatupidamises algdokumendid ja maksuarvestus. Seeläbi jättis A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel teadlikult ja tahtlikult raamatupidamises arvestamata, maksuhaldurile deklareerimata ja riigile tasumata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tulumaksu summas 14 237,48 eurot. A. Seppern oli kohustatud arvestama BB ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 56 949,90 eurot 2016 ja
24. aastal maksumääras 20/80 kokku summas 14 237,48 eurot eelpool nimetatud väljamaksetelt. BB oli kohustatud esitama maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu
25. kuupäevaks deklaratsiooni TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. BB AS LHV Panga ja AS SEB Panga arvelduskontodel olid maksukohustuse tekkimise momendil rahalised vahendid summas 14 237,48 eurot maksukohustuse täitmiseks olemas.
26. Maksustamisperioodil 2016 aasta jaanuar, mai, juuni, august, september, oktoober, november, detsember ja 2017 aasta jaanuar soetas A. Seppern soetas BB nimel 35 412 euro väärtuses kaupu või teenust, mis ei olnud osaühingu ettevõtluses kasutatavad või ettevõtlusega seotud, jättes ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt teadlikult ja tahtlikult raamatupidamises arvestamata, maksuhaldurile deklareerimata ja riigile tasumata tulumaksu summas 8 853 eurot. A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel oli kohustatud arvestama BB ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt summas 35 412 eurot tulumaksu 2016 11 1-20-1041 ja
27. aastal maksumääras 20/80 kokku summas 8 853 eurot eelpool kajastatud väljamaksetelt. BB oli kohustatud esitama maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu
28. kuupäevaks deklaratsiooni TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. BB AS LHV Panga ja AS SEB Panga arvelduskontodel olid maksukohustuse tekkimise momendil rahalised vahendid summas 8 853 eurot maksukohustuse täitmiseks olemas. Seega pidi BB juhatuse liige A. Seppern ja raamatupidaja O. Kron maksuhaldurile deklareerima maksustamisperioodil jaanuar 2016 kuni märts 2017 BB aruandes vorm TSD ja aruandes vorm TSD lisal 6 ettevõtlusega mitteseotud kulusid kokku 227 736,90 eurot.
29. A. Seppern jättis raamatupidaja O. Kroni kaasaitamisel eelpool nimetatud ettevõtlusega mitteseotud kulud kokku summas 227 736,90 eurot maksuhaldurile deklareerimata ja jätnud tahtlikult nimetatud kulutustelt tulumaksu kogusummas 56 934,23 eurot raamatupidamises arvestamata ja maksuhaldurile deklaratsiooni esitamise kuupäevaks riigieelarvesse tasumata. A. Seppern ja O. Kron raamatupidajana olid kohustatud arvestama BB ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tulumaksu 2016 ja
30. aastal maksumääras 20/80 kokku summas 56 934,23 eurot eelpool kajastatud väljamaksetelt. BB oli kohustatud esitama maksustamisperioodile järgneva kuu
31. kuupäevaks deklaratsiooni TSD ja tasuma tulumaksu MTA pangakontole. BB AS LHV Panga ja AS SEB Panga arvelduskontodel olid maksukohustuse tekkimise momendil rahalised vahendid summas 56 934,23 eurot maksukohustuse täitmiseks olemas. BB jaanuar 2016 kuni märts 2017 ettevõtluse ja põhikirjalise tegevusega mitteseotud kulude ja muude väljamaksete korrigeerimisi puudutavad tabelid on süüdistusaktis. Tööjõumaksude deklareerimata jätmise süüdistus
32. Tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) valeandmete esitamine seisnes selles, et A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel tegi väljamakseid BB töötajatele TuMS § 13 lg 1 mõttes, kuid jättis osaühingu raamatupidamisarvestuses kajastamata ja maksuhaldurile nõuetekohaselt deklareerimata, töötasudelt maksud ja maksed arvestamata ning riigieelarvesse tasumata. BB heaks töötavatele isikutele tehtud väljamaksed (neto töötasu) jäid deklareerimata perioodil 01.03.2016 kuni 31.03.
34. Töötasu ehk ümbrikupalka maksis A. Seppern, kes tegutses raamatupidaja O. Kroni kaasaaitamisel ja BB huvides, töötajatele BB pangakontodelt XXX ja XXX, UAB TALESA pangakontodelt XXX ja XXX, M OÜ (likvideerimisel) pangakontolt XXX, A. Sepperni pangakontodelt XXX, XXX ja XXX ning sularahas. Netotöötasu on arvestatud brutotöötasuks, sest maksuarvestuse aluseks on brutosumma. BB tehtud väljamaksed (brutosumma) ning väljamaksetelt tasumisele kuuluvad tööjõumaksud – sotsiaalmaksu ja kinnipeetud tulumaksu summad ja kajastuvad süüdistusaktis toodud tabelis. Samuti on süüdistusaktis välja toodud TSD lisa 1 korrigeerimist puudutav tabel, millest nähtub brutotöötasu arvutamise metoodika tuvastatud netotöötasust perioodil 01.03.2016 kuni 31.03.
35. BB jättis TSD koondvormil perioodil 01.01.2016 kuni 31.03.2017 deklareerimata ettevõtlusega mitteseotud kuludelt tasumisele kuuluvat tulumaksu 56 934,23 eurot (erijuhtude tulumaks) ning perioodil 01.03.2016 kuni 31.03.2017 deklareerimata töötajatele tehtud maksustatavatelt väljamaksetelt tasumisele kuuluvat sotsiaalmaksu 31 648,77 eurot ja kinnipeetud tulumaksu 17 269,03 eurot, mis on kajastatud süüdistusaktis TSD koondvormi korrigeerimise tabelites. 12 1-20-1041
36. Seega jättis BB juhatuse liige A. Seppern, kes tegutses raamatupidaja O. Kroni kaasabil, BB, U, M OÜ (likvideerimisel) ja A. Sepperni pangakontodelt ning sularahas tehtud väljamaksed, millised summad on TuMS § 13 lg 1 mõistes käsitletavad rahaliste tasudena, BB poolt deklareerimata. BB töötajatele tehtud väljamaksed on käsitatavad netosummana, millele vastav brutosumma on 95 140,98 eurot. Nimetatud väljamaksetelt jättis A. Seppern raamatupidaja O. Kroni kaasabil osaühingu nimel tahtlikult kinni pidamata ja tasumata tulumaksu kogusummas 17 269,03 eurot ning arvestamata ja tasumata sotsiaalmaksu kogusummas 31 648,77 eurot.
37. BB juhatuse liikme A. Sepperni poolt raamatupidaja O. Kroni kaasabil maksuhaldurile valeandmete esitamise tulemusel jäi maksustamisperioodi märts 2016 kuni märts 2017 eest riiklike maksudena laekumata kokku 48 917,80 eurot: sotsiaalmaksu 31 648,77 eurot ja kinnipidamisele kuuluvat tulumaksu 17 269,03 eurot. BB pangakontodel olid maksukohustuse täitmiseks vajalikud rahalised vahendid olemas.
38. Maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil, kui sellega varjati maksu- ja kinnipidamiskohustust enam kui suurele kahjule (

§ 121

p 2 järgi enam 40 000 eurot) vastava summa võrra, on kvalifitseeritav

§ 3891lg 1 järgi kuriteona.

Seega pani A. Seppern pani O. Kroni kaasabil toime maksuhaldurile valeandmete esitamise maksu- ja kinnipidamiskohustuse vähendamise eesmärgil. Sellise tegevusega varjati maksukohustust suurele kahjule vastavas summas ehk riigile jäi maksudena laekumata 233 890,88 eurot (128 038,85 + 56 934,23 + 48 917,80). A. Seppern pani toime

§ 3891lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja O.

Kron

§ 3891lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

A. Sepperni ja K. Sepperni süüdistus ajutise töövõimetuse hüvitise ja vanemahüvitise pettustes 24. A. Sepperni ja K. Sepperni süüdistatakse

§ 209lg 2 p 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. A. Seppern, olles osaühingu S faktiline juhatuse liige ja K. Seppern (endine perekonnanimi Š), olles ajavahemikul 11.05.2017 kuni 08.04.2019 OÜ Z ainuisikuline juhatuse liige, ühiselt ja kooskõlastatult tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil panid toime kelmuse järgnevalt.
2. Äriregistri andmetel oli ajavahemikul 02.01.2017 kuni 14.12.2017 osaühingu S ainuisikuliseks juhatuse liikmeks V Š, kes tegelikult äriühingu juhtimises ei osalenud. Osaühingut S juhtis tegelikult A. Seppern, kellel oli juurdepääs MTA e-maksuametile ja kes korraldas osaühingu tegevust ja suunas juriidilise isiku tahet. A. Seppern ja K. Seppern teadsid, et Eesti Haigekassalt sünnitushüvitise saamise eelduseks on: 1) töösuhte olemasolu; 2) isik saanud sotsiaalmaksuga maksustatud tulu; 3) rasedus. Sünnitushüvitis arvestatakse: 1) töötamine töölepingu alusel – deklareeritud sotsiaalmaksu järgi; 2) töötamine võlaõigusliku lepingu alusel – tasutud sotsiaalmaksu järgi. Referentsperiood – eelmine kalendriaasta

§ 209lg 2 p-de 1 ja 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

41. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et ta esitas 11.12.2017 Maksu- ja Tolliametile emaksuameti kaudu, kasutades sisenemiseks e-maksuametisse V. Š ID-kaarti, parandatud deklaratsioonid osaühing S nimel

1. a jaanuari, märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) teadlikult valeandmeid, deklareeris K. Sepperni töötasuna antud ajavahemikul 49 975 eurot alljärgnevalt: Väljamakse summa (euro) Kohustusliku Töötuskogumis-pensioni kindlustus makse makse Väljamakse kuu Esitamise kpv jaanuar 11.12.2017 3950,00 1303,50 79,00 94,80 761,56 märts 11.12.2017 3620,00 1194,60 72,40 86,88 697,94 aprill 11.12.2017 5445,00 1796,85 108,90 130,68 1049,80 mai 11.12.2017 5100,00 1683,00 102,00 0,00 999,60 september 11.12.2017 4120,00 1359,60 82,40 98,88 794,34 oktoober 11.12.2017 5980,00 1973,40 119,60 143,52 1152,94 november 11.12.2017 5760,00 1900,80 115,20 138,24 1110,53 detsember 11.12.2017 16000,00 5280,00 320,00 88,80 3124,16 49975,00 16491,75 999,50 781,80 9690,87 Sotsiaalmaks Kinnipeetud tulumaks
3. a jaanuarikuu TSD on esitanud 10.02.2017 kell 11:57:52 O. Kron ja seda on A. Seppern 4 korda hiljem parandanud. 2017 veebruarikuu TSD on esitanud 10.03.2017 kell 10:25:09 O. Kron, 2017 märtsikuu TSD on esitanud 10.04.2017 kell 11:59:12 ja 2017 aprillikuu TSD on esitanud 09.05.2017 kell 15:04:09 O. Kron ja neid on A. Seppern 3 korda hiljem parandanud. 2017 maikuu ja 2017 septembrikuu TSD on A. Sepperni poolt V Š IDkaarti kasutades esitatud. Nimetatud deklaratsioonides tehtud paranduste kirjeldus nähtub süüdistusaktis. TÖR-i kannetest nähtub, et osaühingus S on viimaste töötajatega töölepingud lõpetatud 30.04.2016 ja vastavad kanded sisestas juhatuse liige O. Kron (perioodil 21.04.2016 kuni 02.01.2017).
4. aastal on TÖRis tehtud kaks kannet ja mõlemad K. Sepperni töötamise kohta järgmiselt: 17 1-20-1041 kande nr 1984306 - 13.06.2017 kell 16:18 on A. Seppern teinud tagantjärele kande, et K. Sepperni töötamise alguse aeg on 14.03.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ja töötamise lõpu aeg 31.05.2017 ning töötamise lõpetamise alus „Muud põhjused“. Töötamise olek „Kehtiv“. - kande nr 2239665 – 11.12.2017 kell 18:42 on V. Š nimelt tehtud tagantjärele kanne, et K. Sepperni töötamise alguse aeg on 12.09.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ja töötamise lõpu aeg 31.12.2017 ning töötamise lõpetamise alus „Muud põhjused“. Töötamise olek „Kehtiv“. 11.12.2017 kell 18:51 on V. Š nimelt tehtud tagantjärele kanne, et K. Sepperni töötamise alguse aeg on 12.09.2017 võlaõigusliku lepingu alusel ja töötamise lõpu aeg 11.12.2017 ning töötamise lõpetamise alus „Võlaõigusliku lepingu lõppemine“. TSD võltsimisega omandas A. Seppern õiguse saada Eesti riigilt K. Seppernile sünnitushüvitist ja vanemahüvitist suuremas summas, kui seaduse järgi selleks õigus oli. Seega pani A. Seppern pani toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 43. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 349

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 11.12.2017, viibides enda elukohas XXX, sisenes interneti teel Maksu-ja Tolliameti e-maksuameti/e-tolli keskkonda, kasutades selleks V. Š nimele väljastatud ID-kaarti eesmärgiga omandada õigused teostada e-maksuameti keskkonnas osaühing S nimelt raamatupidamiskanded TÖRis ja esitada osaühingu S parandatud deklaratsioonid 2017 jaanuari, märtsi, aprilli, mai, septembri, oktoobri, novembri ja detsembri tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonides (edaspidi TSD) teadlikult valeandmeid ning deklareerida K. Sepperni töötasuna antud ajavahemikul 49 975 eurot. A. Seppern kasutas 11.12.2017 alates kella 13.41 kuni 18.51 e-maksuametisse sisenemiseks ja e-maksuameti keskkonnas toimingute tegemiseks V. Š nimele väljastatud ID-kaarti. 44. AS K andmetel on V. Š surmaaeg 11.12.2017 kell 11.45. Seega oli ta A. Sepperni poolt e-maksuametis V. Š nimele väljastatud ID-kaardiga tehtud toimingute ajaks surnud. 45.

§ 350

mõttes tähtis isiklik dokument muuhulgas on isikutunnistus ja digitaalne isikutunnistus. A. Seppern, kasutades V. Š nimele väljastatud ID-kaarti, omandas õiguse siseneda e-maksuametisse ja teha e-maksuameti keskkonnas toiminguid, mille tulemusel sai K. Seppern alusetult maksimaalset sünnitushüvitist ja vanemahüvitist. Seega pani A. Seppern toime teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

F OÜle (pankrotis) esitatud arvete võltsimise ja võltsimisele kaasaaitamise süüdistus 46. A. Sepperni süüdistatakse

§ 344lg 1 ja O.

Kroni süüdistatakse

§ 344lg 1 § 22 lg 3 järgi järgmise teo toimepanemises, mis seisnes alljärgnevas.

1. A. Seppern, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 ettevõtte BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, ja O. Kron, olles BB raamatupidaja, võltsis ja edastas perioodil juuni 2016 kuni veebruar 2017 ettevõtte BB tööruumides aadressil XXX teadlikult ja tahtlikult BB nimelt kokku 16 näilikku arvet F OÜ-le (pankrotis) kogusummas 1 033 426,03 eurot. A. Seppern, tegutsedes vahendliku täideviimise 18 1-20-1041 vormis läbi BB raamatupidaja O. Kroni, keda ta valitses ülekaaluka teadmisega, kajastas BB käibedeklaratsioonides BB nimel väljastatud võltsarveid F OÜle (pankrotis). Tegelikult ei olnud edastatud arvete alusel F OÜ (pankrotis) poolt sellises mahus teenuseid osutatud. Seega sai O. Kron aru, et 16 arve näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel ja edastamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi A. Sepperni poolt toimepandavale maksukuriteole. O. Kroni poolne aineline kaasabi A. Sepperni poolt toimepandavale maksukuriteole väljendus O. Kroni kuritegeliku tegevuse tugevdamises läbi võltsitud dokumentide, s.o arvete, loomise ja edastamise, vaimne – õigusvastase teo tomepanemise toetamises ja selle soodustamises. Eesmärgiga suurendada BB näiliselt müügimahtusid O. Kron, tegutsedes kooskõlastatult A. Sepperniga, aitas kajastada BB käibedeklaratsioonides BB nimel väljastatud võltsarveid F OÜle (pankrotis).
2. Enne käibedeklaratsiooni esitamise tähtaega kontrollis F OÜ (pankrotis) juhatuse liige K S koos BB raamatupidaja O. Kroniga F OÜ (pankrotis) poolt esitatud müügisummasid ning seejärel tasakaalustati mittereaalseid müüke ja oste. Selleks koostas O. Kron kooskõlastatult BB juhatuse liikme A. Sepperniga BB nimelt F OÜle (pankrotis) müügiarveid järgmiselt: Arve ilma km-ta Käibemaks Arve km-ga 82963,16 16592,63 99555,79 Arve nr 10.06.2016 Arve kuupäev 28.06.2016 06-07-2016 07.07.2016 15916,67 3183,33 19100,00 13.07.2016 29.07.2016 58750,90 11750,18 70501,08 15-08-2016 16.08.2016 30055,25 6011,05 36066,30 01-08-2016 01.08.2016 11869,27 2373,85 14243,12 21.09.2016 30.09.2016 64955,95 12991,19 77947,14 04.09.2016 05.09.2016 42462,05 8492,41 50945,46 02.09.2016 02.09.2016 23500,00 4700,00 28200,00 22-10-2016 30.10.2016 55732,10 11146,42 66878,52 12112016 25.11.2016 114489,00 22897,80 137386,80 9112016 08.11.2016 14750,00 2950,00 17700,00 3122016 30.12.2016 114805,00 22961,00 137766,00 1057 20.01.2017 71921,21 14384,24 1044 15.01.2017 107881,81 21576,36 86305,45 129458,17 1068 20.02.2017 36417,94 7283,59 43701,53 1063 10.02.2017 14725,56 2945,11 17670,67 861 195,87 172 239,16 1 033 426,03 Nimetatu kajastamistega deklareeris BB käibedeklaratsioonides fiktiivset müüki F OÜle (pankrotis) kogusummas 1 033 426,03 eurot.
3. Eelviidatud arvete võltsimisega aitas O. Kron kaasa BB juhatuse liikmele A. Seppernile omandada õigus kasutada arve tunnusega dokumente raamatupidamise arvestuses ning kasutada võltsitud arveid tasaarvelduste tegemiseks F OÜ-ga (pankrotis), samuti omandati võltsitud arvete abil äriühingule õigus faktooringuteenuse kasutamiseks ja seeläbi vabade rahaliste vahendite kaasamiseks, mida BB sai kasutada äriühingu majanduslikes huvides, s.o kasvatada müügimahtusid või teha suuremamahulisemaid töid. Seega pani A. Seppern toime dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja O.

Kron aitas nimetatud teo toimepanemisele kaasa, pannes toime

§ 344lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

19 1-20-1041 Tartu Linnavalitsuse riigihankega “Tartu Lasteaed Maarjamõisa katuse rekonstrueerimine” seotud süüdistus 50. O. Kroni süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes lühidalt selles, et tema olles BB raamatupidaja, kes lisaks tegeles kindlustusega, ja teades, et paneb toime õigusvastase teo, võltsis 15.06.2016, viibides kuriteo toimepanemise ajal BB tööruumides aadressil XXX, BB juhatuse liikme A. Sepperni korraldusel, A. Sepperni poolt 15.06.2016 Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna töötaja I H e-posti aadressile XXX edastatud kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE plankidel garantiilepingul nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirjal nr 731230 ERGO Insurance SE töötaja A K käsikirjalisi allkirju. 51. A. Sepperni süüdistatakse

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, mis seisnes lühidalt selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.201026.10.2016 ettevõtte BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, kasutas teadvalt 15.06.2016 raamatupidaja O. Kroni poolt võltsitud dokumente: kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE plankidel garantiilepingut nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirja nr 731230, millel võltsitud ERGO Insurance SE töötaja A K allkirjad, saates need interneti vahendusel enda e-posti aadressi XXX kaudu Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialisti I H e-posti aadressile XXX.

1. Dokumentide võltsimise ja nende kasutamise eesmärgiks oli tõendada tegelikkuses olematut asjaolu, et BB on täitnud 10.02.2016 Tartu Linnavalitsuse ja BB vahel „Tartu Maarjamõisa lasteaia katuse rekonstrueerimiseks“ sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr ET 16/23 alapunktist 4.2.
2. tulenevad tingimused ja sõlminud kindlustusettevõttega ERGO Insurance SE vajaliku lepingu objektile garantiiaegse tagatise saamiseks. A. Sepperni poolt võltsitud dokumentide esitamisega Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale, omandas BB õiguse saada 10.02.2016 Tartu Linnavalitsuse ja BB vahel „Tartu Maarjamõisa lasteaia katuse rekonstrueerimiseks“ sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr ET 16/23 alapunktis 4.2.
3. märgitud viimase osamakse, mis moodustas 20% kogu lepingu maksumusest, s.o summa suurusega 20 964 eurot.
4. Samuti võltsis O. Kron teadvalt AS SEB Panga maksekorraldust nr 1158, millele kandis andmed selle kohta, et BB on tasunud kindlustusettevõttele ERGO Insurance SE garantiilepingust tuleneva makse 2 220 eurot ning edastas selle BB juhatuse liikmele A. Seppernile. A. Seppern saatis võltsitud maksekorralduse interneti vahendusel enda e-posti aadressi XXX kaudu Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialisti I H e-posti aadressile XXX. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonnale A. Sepperni poolt 15.06.2016 saadetud võltsitud garantiilepingu nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirja nr 731230 kehtivuse tõendamine, millega omandati ettevõttele tegelikkuses mitteeksisteeriv õigus saada BB poolt soovitud saaja C OÜ arveldusarvele Tartu Linnavalitsuselt viimane osamakse kokkulepitud ehitushinnast, mis moodustas 20% kogu lepingu maksumusest, s.o summa suurusega 20 964 eurot ning vabaneda garantiiaegse tagatise sõlmimisel tekkivast rahalisest kohustusest. 20 1-20-1041 Seega pani O. Kron toime dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 344lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja A.

Seppern pani toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

54. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 209lg 1 järgi ja O.

Kroni

§ 209lg 1- § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

1. O. Kron, olles BB raamatupidaja, kes lisaks tegeles kindlustusega, ja oli teadlik, et paneb toime õigusvastase teo, võltsis 15.06.2016, viibides kuriteo toimepanemise ajal BB tööruumides aadressil XXX, BB juhatuse liikme A. Sepperni korraldusel, A. Sepperni poolt 15.06.2016 Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna töötaja I H e-posti aadressile: XXX edastatud kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE plankidel garantiilepingul nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirjal nr 731230 ERGO Insurance SE töötaja A K käsikirjalisi allkirju. Tegelikult ei olnud kindlustusettevõte ERGO Insurance SE andnud garantiiaegset tagatist andnud ega sõlminud BBga garantiilepingut. Seega sai O. Kron aru, et garantiilepingu nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirja nr 731230 näol on tegemist võltsitud dokumentidega, millede valmistamisel osalemisega ja allkirjastamisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi A. Sepperni poolt toimepandavale varavastasele kuriteole ehk kelmusele.
2. A. Seppern, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides ning varalise kasu saamise eesmärgil, esitas 15.06.2016 kella 18.34 ajal interneti vahendusel, kasutades enda e-posti aadressi XXX, Tartu Linnavalitsuse linnavarade osakonna ehitusteenistuse vanemspetsialisti I H e-posti aadressile XXX varem raamatupidaja O. Kroni poolt võltsitud ja A. Seppernile edasi saadetud garantiiaegse tagatise dokumendid, s.o kindlustusettevõtte ERGO Insurance SE plankidel garantiilepingu nr 731230 ja garantiikirja vormi-garantiiaegne tagatis garantiikirja nr
3. Samuti võltsis O. Kron AS SEB Panga maksekorraldust nr 1158, millele kandis andmed selle kohta, et BB on tasunud kindlustusettevõttele ERGO Insurance SE garantiilepingust tuleneva makse 2 220 eurot ning edastas selle BB juhatuse liikmele A. Seppernile. A. Seppern esitas võltsitud maksekorralduse Tartu Linnavalitsuse esitatud nõude alusel 27.06.2016 kella 18.32 ajal, interneti vahendusel e-posti aadressi XXX selle kohta, et maksja BB on kandnud saajale (kindlustusandjale) ERGO Insurance SE üle summa suurusega 2 220 eurot. Võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiks oli tõendada ERGO Insurance SE ja BB vahel 15.06.2016 sõlmitud garantiilepingu nr 731230 kehtivust. Teadvalt võltsitud dokumentide esitamisega viis A. Seppern Tartu Linnavalitsuse esindaja I. H eksimusse, luues talle tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellest, et BB on täitnud 10.02.2016 Tartu Linnavalitsuse ja BB vahel „Tartu Maarjamõisa lasteaia katuse rekonstrueerimiseks“ sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr ET 16/23 alapunktist 4.2.
4. tulenevad tingimused ja sõlminud kindlustusettevõttega ERGO Insurance SE lepingu objektile garantiiaegse tagatise saamiseks ning maksnud selle eest. Tartu Linnavalitsuse esindaja I. H, olles saanud 15.06.2016 ja 27.06.2016 BB juhatuse liikmelt A. Seppernilt võltsitud dokumentidega kinnitused 10.02.2016 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr ET 16/23 alapunktist 4.2.
5. tulenevate tingimuste täitmise kohta ning viidud sellega eksimusse, andis Tartu Linnavalitsusele loa viimase ehitusjärgse makse ja viimase osamakse tegemiseks. Tartu Linnavalitsus tegi 28.06.2016 viimase ehitusjärgse makse BB poolt soovitud saajale C OÜ arvelduskontole, summas 55 767,84 eurot, mis sisaldas ehituse töövõtulepingu alapunktis 4.2.
6. märgitud viimast 20% osamakset, s.o 20 964 eurot. Kogu lepingu maksumus oli 104 820,02 eurot. O. Kron sai aru, et AS SEB Pank maksekorralduse nr 1158 näol on tegemist võltsitud 21 1-20-1041 dokumendiga, mille valmistamisel ja edastamisel osalemisega osutab tema ainelist ja vaimset kaasabi A. Sepperni poolt toimepandavale varavastasele kuriteole ehk kelmusele.
7. Tartu Linnavalitsuse esindajale vale ettekujutuse loomisega, tekitas A. Seppern O. Kroni kaasabil Tartu Linnavalitsusele kahju summas 20 964 eurot. Summale 20 964 eurot tekkis BBl tegelik õigus alles pärast kõigi kohustuste täitmise, sh nõuetekohase garantiiperioodi tagatise, üleandmist. Seega pani A. Seppern pani toime kelmuse ehk teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, s.o

§ 209lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

O. Kron aitas nimetatud teo toimepanemisele kaasa, pannes toime

§ 209lg 1 - § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Riigihankega “Vastseliina päästekomando ehitustööd” seotud süüdistus 58. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Antud süüdistus seisneb lühidalt selles, et A. Seppern, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 ettevõtte BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, kallutas BB töötajat H P tahtlikult õigusvastasele teole, mis seisnes selles, et 07.10.2016 helistas A. Seppern korduvalt tema kasutuses olevalt telefoninumbrilt XXX BB töötaja H. P telefoninumbrile XXX ja kallutas teda kahe riigihanke hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus hankijale esitatava dokumendi võltsimisele. A. Seppern tekitas H. P tahtluse toime panna võltsimine. 59. A. Sepperni kallutusel ja kihutamisel BB töötaja H. P, olles teadlik, et temale edastatud dokumendid, s.o Swedbank ASi garantii- ja kinnituskiri on võltsitud, võltsis teadvalt, s.o allkirjastas digitaalselt 07.10.2016 kui Swedbank ASi töötaja suurkliendihaldurina järgmised riigihanke pakkumuse esitamiseks vajalikud dokumendid: BB poolt hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus esitatud, hankija tingimustest moodustatud ja hankija poolt üles laetud Vormil 11 Swedbank ASi nimel koostatud pakkumuse tagatise garantiikirja, mis kinnitas pakkumuse täitmise tagamiseks 8 000 euro suuruse summa tasumist ja - BB poolt hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus esitatud Swedbank ASi nimel koostatud kinnituskirja nr B06.10220

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

- 22 1-20-1041 60. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, esitas 07.10.2016 kella 10.57 ajal e-riigihangete keskkonnas hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus teadvalt võltsitud dokumendid: - Swedbank ASi nimel koostatud pakkumuse tagatise garantiikirja, mille allkirjastas 07.10.2016 digitaalselt BB töötaja H P. Dokumendi sisust nähtuvalt garanteeris Swedbank AS esindaja H. P BB esitatud pakkumuse täitmise tagamiseks 8000 euro suuruse summa tasumise. Garantiikirjal on H. P märgitud Swedbank ASi kinnisvara ja ehituse osakonna suurkliendihaldurina. Tegelikkuses ei ole krediidiasutus Swedbank AS märgitud garantiikirja kunagi väljastanud ning dokumendile alla kirjutanud H. P ei tööta ega ole töötanud Swedbank ASis, ja - Swedbank ASi nimel koostatud kinnituskirja nr. B06.10-220

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Riigihankega “Ravimite lahustamiskeskuse ehitus” seotud süüdistus 61. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 344

lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.201026.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, kallutas BB töötaja O. Kroni tahtlikult õigusvastasele teole, mis seisnes selles, et ajavahemikul 08.12.2016 kuni 22.12.2016, andis A. Seppern Ida-Viru maakonnas KohtlaJärve linnas viibinud BB töötajale O. Kronile korralduse kahe hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale esitatud dokumendi tahtlikule võltsimisele. 62. O. Kroni süüdistatakse

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteoepisoodi toimepanemises, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 08.12.2016 kuni 22.12.2016, viibides kuriteo toimepanemise ajal BB tööruumides Kohtla-Järve linnas ja olles teadlik, et paneb toime õigusvastase teo, võltsis BB juhatuse liikme A. Sepperni korraldusel, A. Sepperni poolt 22.12.2016 kell 09.19 hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale SA I saadetud Vormil 9 koostatud ehituse projektijuhi CV-l B B käsikirjalise allkirja ja Vormil 8 koostatud ehituse objektijuhi CV-l V B käsikirjalise allkirja. O. Kroni poolt ehituse projektijuhi CVl B B ja ehituse objektijuhi CVl V B käsikirjaliste allkirjade võltsimisega, omandas BB õiguse osaleda riigihankel „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ ning näidata BB hankes nõutavate kvalifitseeritud ehitusspetsialistide projekti- ja objektijuhtide olemasolu. 23 1-20-1041 Seega pani O. Kron toime

§ 344

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise ja A. Seppern sellele õigusvastasele teole kihutamises, s.o

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

63. Peale selle süüdistatakse A. Sepperni

§ 345

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles ajavahemikul 19.01.2010-26.10.2016 BB ainuisikuline juhatuse liige ja tegutsedes äriühingu majanduslikes huvides, esitas 22.12.2016 kella 09.19 ajal e-riigihangete keskkonnas hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671, mille koosseisus olevad dokumendid oli 22.12.2016 digitaalselt allkirjastanud BB juhatuse liige A. Seppern. Samuti esitas A. Seppern hankijale teadvalt võltsitud dokumendid, s.o 1) hankija tingimustest moodustatud ja hankija poolt üles laetud Vormil 9 ehituse projektijuhi CV, millel on võltsitud B B, sünd XXX, käsikirjaline allkiri ja 2) hankija tingimustest moodustatud ja hankija poolt üles laetud Vormil 8 ehituse objektijuhi CV, millel on võltsitud V B, sünd XXX, käsikirjaline allkiri. Tegelikkuses ei ole B. B ja V. B andnud oma allkirju pakkumuses esitatud projektijuhi CVle. BB ei ole pakkunud B. B ja V. B tööd riigihanke „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“, viitenumber 181151 objektiks olevate ehitustööde teostamiseks ning B. B ja V. B ei olnud teadlikud, et BB on kasutanud nende isikuandmeid ja nende haridust tõendava diplomi koopiat 22.12.2016 hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale saadetud ehituse projektijuhi CVl. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et 22.12.2016 hankemenetluses „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ pakkumuse nr 122671 koosseisus hankijale saadetud Vormil 9 koostatud ehituse projektijuhi CV-l oleva B. B käsikirjalise allkirja ning sama pakkumuse koosseisus hankijale saadetud Vormil 8 koostatud ehituse objektijuhi CV-l oleva V. B käsikirjalise allkirja võltsis BB töötaja O. Kron. Teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisega omandas BB juhatuse liige A. Seppern õiguse osaleda riigihankel „Ravimite lahustamiskeskuse ehitus“ ja tõendades hankijale BB vastavust kõikidele hanketeates märgitud pakkuja kvalifitseerimise tingimustele. Seega pani A. Seppern toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi, s.o

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 64. Kohus, uurinud kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, kannatanute esindajad ja süüdistatavad, samuti kaitsjad ja prokuröri, asub alljärgnevatele seisukohadele. Olulisemad menetlusõiguslikud küsimused Jälitustoimingu protokollide tõendina lubamatus 65. Prokuratuuri eesmärk oli tõendada süüdistatavate süüd mh jälitustoimingu protokollidega. A. Sepperni ja K. Sepperni kaitsja taotles kohtult jälitustoimingute seaduslikkuse kontrolli. 66. KrMS § 1261 lg 2 annab loa jälitustoimingu tegemiseks, kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik ei ole õigel 24 1-20-1041 ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Kõrvuti ultima ratio-põhimõttega peab jälitustoiminguid lubavatest prokuratuuri taotlustest ja kohtumäärusest nähtuma ka põhjendused kuriteokahtluse olemasolu kohta. 67. Arutuse all olevas kriminaalasjas teostati jälitustoimingud järgmiste prokuratuuri taotluste ja kohtumääruste alusel: - Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.08.2016 taotlus JT770/2016 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 01.09.2016 määrus KM1836/2016; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 28.09.2016 taotlus JT850/2016 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 29.09.2016 määrus KM2026/2016; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 06.10.2016 taotlus JT877/2016 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 07.10.2016 määrus KM2085/2016; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 29.11.2016 taotlus JT1017/2016 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 30.11.2016 määrus KM2425/2016; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 29.11.2016 taotlus JT1027/2016 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 30.11.2016 määrus KM2426/2016; - Viru Ringkonnaprokuratuuri 26.01.2017 taotlus JT1209/2017 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 30.01.2017 määrus KM2841/2017 ja - Viru Ringkonnaprokuratuuri 26.01.2017 taotlus JT1216/2017 ja sellele järgnenud Viru Maakohtu 31.01.2017 määrus KM2851/2017. 68. Tutvunud kõnealuste taotluste ja määrustega, on kohus seisukohal, et viidatud taotluste ja määruste alustel teostatud jälitustoimingud on õigusvastased, sest jälitustoimingute aluseks olevate taotluste ja määruste põhjendused ei vasta ultima ratio- ehk viimase abinõu põhimõtte järgimise kohta kohtupraktikas omaks võetud nõuetele. 69. Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.08.2016 taotluses JT770/2016 ja selle järgnenud Viru Maakohtu 01.09.2016 määruses KM1836/2016 on piisavalt käsitletud põhjendatud kuriteokahtlust ja jälitustoimingute eesmärki. Ultima ratio-põhimõtet on sisustatud järgmiselt: Menetluse esemeks olev maksukuritegu on kannatanuta peitkuritegu, mistõttu ei saa tõendeid koguda kannatanu ütlustele tuginedes. Võimalike tunnistajate ülekuulamine paljastaks aga menetluse ja tunnistaja sõltuvus tööandjast võiks päädida ütluste muutmisega. Lisaks tuuakse välja, et tunnistaja ütlustele tuginemine ei pruugi lõppeesmärgi saavutamisele kuigivõrd kaasa aidata, sest ümbrikupalga saaja või sularaha välja võtnud isik ei pruugigi teada kuriteo toimepanemise asjaolusid ja nn kuritegeliku ahela nn kõrgemaid isikuid. Maksupettuste toimepanemine on ka organiseeritud tegevus, mis eeldab erialaste maksuteadmiste olemasolu; see vältab teiste kuritegude võrreldes pikemat aega ning jälitustoiminguteta on süüdlaste ebaseadusliku tegevuse tuvastamine raskendatud või suisa võimatu. Kuritegeliku ahela paljastamiseks on vaja tuvastada iga osategu ja toimepanijate omavaheline ülesannete jaotus. Seetõttu on jälitustoimingutega kogutaval teabel oluline kaal ja vajalik on ka tuvastada kahtlustatavate liikumine, suhtlus ja tegevus reaalajas. Teiste, s.o vähemkonspireeritud vahendite kasutamine ei võimalda hankida piisavalt kohtukõlbulikke tõendeid juba toime pandud ja tulevikus toime pandavate kuritegude paljastamiseks. 70. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et jälitustoimingu vajalikkust ei ole lubatav põhistada deklaratiivset laadi tõdemistega ega ka üldsõnaliste lausungitega ehk teisisõnu – jälitustoimingute lubade põhistus ei või rajaneda standardsetel või deklaratiivsetel formuleeringutel. Prokuratuuri taotlusest ja kohtumäärusest peavad nähtuma konkreetsed – kriminaalasja tehioludest ja uurimise senisest käigust lähtuvad – põhjendused selle kohta, millised asjaolud välistavad tõendite kogumise muude menetlustoimingutega või raskendavad seda oluliselt. Prokuratuuri taotluse ja kohtumääruse põhjendused peavad olema seotud 25 1-20-1041 faktiliste asjaoludega ja seejuures peab nähtuma, miks just selles kriminaalasjas pole tõendite õigeaegne kogumine võimalik või on oluliselt raskendatud3. 71. Viru Ringkonnaprokuratuuri 30.08.2016 taotluses JT770/2016 ja selle järgnenud Viru Maakohtu 01.09.2016 määruses KM1836/2016 on toimitud eelnevas alapunktis välja toodule vastupidiselt. Taotluse ja määruse ultima ratio-põhimõtte põhjendused on abstraktsed, deklaratiivsed ja selles puuduvad igasugused seosed konkreetse kaasuse faktiliste asjaoludega. Kuna jälitustoimingute teostamise vajadust ei ole hinnatud konkreetse kaasuse faktiliste asjaolude põhiselt, vaid abstraktselt, läbi üldiste tunnuste, siis tuleb kohtul nentida, et sisulised ja nõutavad nn viimase abinõu põhjendused taotluses ja määruses puuduvad ning seetõttu hindab kohus nende alusel teostatud jälitustoimingud õigusvastaseks ja jälitustoimingute protokollid lubamatuteks tõenditeks4. Samuti märgib kohus, et taotluses ja kohtumääruses kuriteokahtluse ja jälitustoimingu eesmärgi (milliste asjaolude väljaselgitamiseks jälitustoiminguid läbi viia soovitakse) kirjeldamine ei võrdsustu ultima ratio-põhimõtte argumentatsiooniga. Kuriteokahtluse olemasolu on jälitustoimingu teostamise eeltingimus. Jälitustoimingu eesmärk määrab kindlaks kogutava teabe eseme ning menetluse eset silmas pidades selle asjassepuutuvuse ja tähtsuse. Ultima ratio-põhimõtte argumentatsioon annab aga vastuse(

1. d)selle kohta, miks ei ole võimalik, miks ei ole õigel ajal võimalik või miks on oluliselt raskendatud andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega. St, et kui taotluses ja määruses kirjeldatakse küll nõutaval määral põhjendatud kuriteokahtlust ja jälitustoimingu eesmärki, ent ultima ratio-põhimõtte argumentatsioon on abstraktne, konkreetsete asjaoludega sisustama, siis osutuvad nii taotlus kui sellele taotlusele järgnenud kohtumäärus nõuetekohaselt põhistamata menetlusdokumentideks ja nende alusel teostatud jälitustoimingud lubamatuteks. 72. Hinnates ülejäänud taotlusi ja määrusi, siis tuleb tõdeda, et edasisi taotlusi ja määrusi on täiendatud küll kuriteokahtluse ja jälitustoimingute teostamise eesmärgi osas, ent neist üheski ei esitata korrektseid ehk Riigikohtu suunistest lähtuvaid põhjendusi ultima ratiopõhimõtte kohta. Samuti kordavad edasised prokuratuuri taotlused ja kohtumäärused esmase taotluse ja määruse põhjendusi. Sellest tulenevalt ei pea kohus vajalikuks prokuratuuri taotluste ja neile järgnenud määruste osas täiendavate põhjenduste esitamist, vaid kohus hindab taotlused ja määrused ning nendega põhjuslikus seoses oleva jälitustoimingute tulemi prokuratuuri taotluste ja kohtumääruste nõuetekohaste põhjenduste puudumise tõttu õigusvastaseks ja jälitustoimingute protokollid lubamatuteks tõenditeks. Jälitustoimingu protokollide lubatavus isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse kontrollil (KrMS § 289 lg 3) 73. Kohtuliku uurimise käigus taotles prokurör isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusvääruse kontrolliks jälitustoimingu protokolli talletatud isikute kõnede sisu avaldamist. Prokurör esitas taotluse olukorras, kus kohus oli hinnanud jälitustoimingu protokollid tõenditena lubamatuks. Taotluses tugines prokurör KrMS § 289 lg-le 3. Prokuröri taotluse(
2. d)kohus rahuldas. 3 Vt nt RKKKm nr 3-1-1-112-16 p 31. Lahendis RKKKm 3-1-1-112-16 selgitas Riigikohus jälitustoimingutega seotud asjaolusid just maksukuriteoga seoses. Vt ka RKKKo 3-1-1-14-14 p 772, kus Riigikohus samuti selgitas, et tehtavad järeldused peavad olema seostatud olemasoleva tõendusliku baasiga. 4 26 1-20-1041 74. KrMS § 289 lg 3 näeb ette, et ristküsitluse käigus võib avaldada usaldusvääruse kontrollimiseks ka muu dokumendi või teabetalletuse, mis sisaldab tunnistaja varasemat väidet, mis on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega. Antud regulatsioon, s.o KrMS § 289 lg 3, jõustus 01.09.2011. Muudatusega seoses on seadusandja seletuskirjas märgitud, et varem kehtinud regulatsiooni muudetakse ja selles nähakse ette, et tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks võib pool ristküsitluse käigus avaldada tunnistaja varem antud ütluse või muu tõendi, mis sisaldab või annab edasi tunnistaja varasemat väidet, kui see on vastuolus ristküsitlusel antud ütlustega, olenemata sellest, kas avaldatud dokumenti on lubatud tõendina esitada5. 75. Eelnevast nähtub, et seadusandja eesmärgiks pole olnud siduda KrMS § 289 lg 3 regulatsiooni üksnes menetlusõiguslikult lubatavate tõenditega, vaid isikulise tõendiallika ütlusi võib ja saab seadusandja tahte kohaselt kontrollida mistahes tõendi ja tõendiliigiga, sh ka selliste tõendite kaudu, mis menetlusõiguslikult lubatavad polegi. Seega on seadusandaja tahtega kooskõlas ütluste usaldusväärsuse kontrolli teostamine ka lubamatuks tunnistatud jälitustoimingute protokollide kaudu. Et taoliselt toimimine on kõigiti mõistlik ja adekvaatne, tuleneb sellestki, et ütluste usaldusväärsuse kontrollil pole hinnatavaks mitte lubamatuks tõendiks tunnistatud jälitustoimingu protokollist nähtuv kõne/selle sisu, vaid üksnes see, kas kohtuliku uurimise käigus ütluste andmisele allutatud isik on ühe või teise asjaolu kohta andnud järjepidevalt ühetaolisi ütlusi. Ehk teisisõnu – hinnatavaks on ja jäävad üksnes ja ainult isiku kohtumenetluses antud ütlused. Läbiotsimised ja läbiotsimisprotokollide lubatavus 76. A. Sepperni ja K. Sepperni kaitsja heidab uurimisele ette, et vaatamata avalikest registritest kättesaadavale informatsioonile jättis uurimisasutus teadlikult kogumata tõendid BB registrijärgses asukohas, s.o aadressil XXX asunud kontorist. 77. Kaitsja toob veatult välja, et BB registrijärgseks aadressiks oli perioodil 07.04.2016 kuni 02.05.2017, s.t ka läbiotsimise ajal, XXX. A. Kroni, A. Sepperni ja L. M ütlused kinnitavad, et viidatud aadressil paiknes BB Tallinna kontor. Nimetatust ei tulene aga uurimisasutusele kohustust toimetada läbiotsimist antud aadressil ja kaitsja pole ka osutanud ühelegi õiguslikule alusele, mis taolise kohustuse ette näeb. 78. KrMS § 91 lg 1 ls 1 sätestab läbiotsimise eesmärgina hoonest, ruumist, sõidukist või piirdega alalt asitõendina kasutatava või konfiskeeritava objekti, kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi, asja või isiku või kriminaalmenetluses arestitava vara või laiba leidmise või tagaotsitava tagamise. KrMS § 91 lg 1 ls 2 kohaselt on lubatav teostada läbiotsimist vaid siis, kui esineb põhjendatud kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Viimati nimetatu sätestab kõrvalekalleteta, et läbiotsimise lubatavuse tingimuseks on kahtlus, et otsitav asub läbiotsimiskohas. Kui taolist kahtlust ei eksisteeri, on läbiotsimise teostamine keelatud, õiguslikult lubamatu. 5 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 599SE, algataja seletuskiri; kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ab9521d9-5558-45b8-c93ab5122208c53b/Kriminaalmenetluse%20seadustiku%20muutmise%20ja%20sellega%20seonduvalt%20teiste%20 seaduste%20muutmise%20seadus. 27 1-20-1041 79. Kohtule ei esitatud ja kohtus ei uuritud tõendeid, mis kinnitaks, et uurimisasutus omas teavet, et BB Tallinna kontoris võis paikneda läbiotsimismääruses nimetatud objekte. Objektide Tallinnas paiknemise kohta ei andnud teavet ka A. Seppern 22.03.2017 toimetatud läbiotsimise käigus. Siinkohal on oluline, et XXX teostatud läbiotsimise käiku kajastavas läbiotsimisprotokollis6 kajastub märge (p 7), mille kohaselt nõustus A. Seppern koostööd tegema ja oli valmis üle andma kõik läbiotsimismääruses loetletud objektid. Protokollist ei nähtu, et A. Seppern oleks avaldanud informatsiooni asjassepuutuva teabe paiknemise kohta BB Tallinna kontoris. Sestap asub kohus seisukohale, et puudub objektiivne alus heita ette uurimisasutusele ja menetlusele teadlikult olulise teabe kogumata jätmist. Ühtlasi meenutab kohus, et kohtul ei lasu hüpoteetiliste, abstraktsete ja/või oletuslike väidete kontrollimise kohustust. 80. Õiguslikult mitterelevantseks hindab kohus ka kaitsja väiteid, mille kohaselt jättis uurimisasutus läbiotsimise käigus ära võtmata olulised dokumendid (kiirköitjad). Läbiotsimisprotokolli lisaks olevatelt fotodelt7 loendas kaitsja 101 kiirköitja olemasolu, ent läbiotsimise käigus võeti ära üksnes ca 20 kiirköitjat. Antud asjaolul peatusid kohtumenetluses ka A. Seppern ja O. Kron. 81. Analüüsides eelnevas alapunktis osutatud läbiotsimisprotokolli lisa koostoimes läbiotsimisprotokolli kantud ära võetud objektidega, siis tuleb nõustuda, et läbiotsimise käigus kõiki kiirköitjaid ära ei võetud. Tuleb aga märkida, et selleks puudus vajadus. Tulenevalt KrMS § 91 lg 1 lg-st on läbiotsimise käigus lubatav ära võtta vaid menetluse esemeks oleva süüteoga puutumuses olevaid objekte. Kui uurimisasutus leidis, et läbiotsimispaika jäetud kiirköitjate sisul polnud tõendamisväärtust, puudus õiguslik alus ja lubatavus nende ära- ja/või kaasavõtmiseks. 82. Samuti märgib kohus, et kui kaitsja veendumusel oli tegemist tõendamiseseme asjaoludega puutumuses olevate objektidega ja sisaldasid olulist tõendamisteavet, oli kaitsjal oma kaitseülesannetest tulenevalt õigus ja kohustus8 taotleda vastavate tõendite uurimist. Väidetavate oluliste tõendite uurimist pole taotlenud kumbki maksusüüdistuse saanud süüdistatava kaitsja. Seega osutub väide oluliste tõendite kogumata jätmise kohta paljasõnaliseks; väidete paljasõnalisus toob kaasa esitatud väidete kõrvale jätmise. Lisaks meenutab kohus, et aktiivse kaitseõiguse realiseerimisel tõendamiskoormus muutub. Tõendamiskoormuse muutuse sisuline tähendab seisneb asjaolus, et menetlejale (antud juhul kohtule) esitatakse väiteid kinnitavad tõendid, või luuakse reaalne alus oma väidete kontrollimiseks. Kuna kohtus ei taotletud väidetavate asjassepuutuvate tõendite uurimist ega loodud ka muud reaalset alust esitatud väidete kontrollimiseks, siis tuleb teha järeldus vastavate tõendite puudumise kohta. 83. A. Sepperni ja K. Sepperni kaitsja toob õigesti ja asjakohaselt välja, et antud kriminaalasjas koguti olulist tõendusteavet läbiotsimistega, ent kohtule läbiotsimisi lubavaid kohtumäärusi valdavalt9 ei esitatud. Taoliselt toimimisel ei tuvasta kohus mingeidki minetusi. Läbiotsimise aluseks olnud prokuratuuri taotlused ja läbiotsimisi lubavad kohtumäärused ei oma iseseisvat tõendiväärtust. Nende uurimine võimaldab kontrollida, kas läbiotsimisi teostati kohtu loaga kooskõlas olevalt. Kohtu ette ei toodud asjaolusid, mis viitaks võimalusele, et 22.03.2017 läbiotsimisprotokoll, mis kajastab läbiotsimist BB kontoris aadressil XXX, kd II, tl 1-19. Samas. 8 KrMS § 47 lg-d 1 ja 2. 9 V.a läbiotsimine Jõhvis aadressil XXX, sõidukis Audi A8, reg nr-ga XXX ja Ford Tourneo Courier reg nr-ga XXX (kd II, tl 59-64), mis on aluseks 02.05.2019 teostatud läbiotsimisele sõidukis Ford (kd II, tl 65-70); sõidukis Audi (kd II, tl 71-75) ja aadressil XXX (kd II, tl 76-86). 6 7 28 1-20-1041 läbiotsimisi teostati kohtu määratud ulatusest hälbivalt või mõne läbiotsimise aluseks kohtu luba üldse puudus. Samuti ei taotlenud kaitsja vastavate taotluste/määruste uurimist. Märgitust järeldab kohus, et kaitsjal puudusid kõhklused ja kahtlused läbiotsimiste lubatavuse küsimuses ja seetõttu osutub kaitsja etteheide ainetuks. 84. Mis puudutab läbiotsimise käigus O. Kroni arvutist O. Kroni tehtud väljatrükki10, siis jagab kohus kaitsja kriitikat, et nimetatud osas võinuks menetleja olla korrektsem. Nii nähtub, et ostuaruande väljatrükk teostati perioodi 01.01.2016-28.02.2017 kohta, kuid välja trükitud aruanne pakendati paberümbrikusse, mitte turvaümbrikusse. Vaatamata toodule ei kaasne sellega tõendi lubamatust, sest seadusandja ei ole reguleerinud läbiotsimise käigus äravõetud asitõendite pakendamise viisi/nõudeid. Kõigiti asjakohane ja põhjendatud on ka kaitsja märkus, et täiendavalt tõstatab küsitavusi asjaolu, et 06.09.2018 asitõendi vaatlusprotokolli11 p-s 1.12. olid vaadeldavaks nii väljavõtted kui ka arvuti kõvakettalt kopeeritud materjalid. Kohtule on mõistetav, et vaadeldavaks oli läbiotsimise käigus teostatud väljatrükk ja O. Kroni tööarvuti vaatluse tulemina kogutud tõendusteave, mis salvestati elektroonilisele andmekandjale12. Vaatamata asjaolule, et kohtu jaoks on mõistetav ja arusaadav, mida konkreetse menetlustoimingu raames vaadeldi, siis on protokolli p 1.12 sõnastus selgelt ebaõnnestunud. Protokolli kantu peab olema sõnastatud viisil, mis võimaldab raskusteta mõista mida täpselt vaadeldi ja kust ning millal vaatluse objektid tekkisid. Kohus ei pea otsima, analüüsima, uurima täiendavaid tõendeid ega kõrvutama erinevaid tõendeid, et mõista mida on vaadeldud ja kust ning millal on vaatluse objektid tulnud või tekkinud. Arutataval juhul ei pea kohus aga osutatud minetust kaalukaks, sest nii väljatrükki kui ka elektroonilist andmekandjat uuriti asitõenditena kohtuliku uurimise käigus. 85. Kohus jagab kaitsja seisukohta, et kohtumenetluses jääb teadmata turvatõkendiga 000727687 suletud dokumentide saatus. Kohus meenutab, et antud kriminaalasja arutas kohus võistlevas menetluses. Võistlevas menetluses uurib kohus üksnes ja ainult sellised tõendeid, millede uurimist menetluse pooled taotlevad ehk teisisõnu – uuritavate tõendite ringi määratlevad menetluse pooled. Kuna viidatud turvatõkendiga dokumentidega seotud küsimusi kohtuliku uurimise käigus ei tõstatatud, nende uurimist ei taotletud, siis saab kohus menetlusõiguslikult üksnes tõdeda, et menetluse poolte hinnangul polnud tegemist asjasse puutuvate tõenditega ja seetõttu nende uurimist ka ei taotletud. Asitõendi vaatlusprotokollide tõendina lubatavus 86. A. Sepperni ja K. Sepperni kaitsja hinnangul on minetus sedastatav ka asitõendi vaatlusprotokollides, kui vaatlusi teostati katkematult, mitmete nädalate kestel, ent protokollides on kajastamata millal ja millistel põhjustel vaatlus katkestati. KrMS §-st 87 koostoimes KrMS § 146 lg 2 p-ga 7 märgitakse menetlustoimingu sissejuhatuses uurimis- või muu menetlustoimingu algus- ja lõpuaeg ning muud andmed. Osutatud sätted ei näe ette, et menetlejal tuleks protokollis kajastada ajad, mil menetlustoimingu läbiviimine oli katkenud ja/või põhjused miks menetlustoiming katkestati13. Läbiotsimisprotokollis on märge, et tegemist on O. Kroni poolt arvutiprogrammist tehtud väljatrükkidega, BB ostuaruannete kohta perioodil 01.01.2016-28.02.2017; kd II, tl 3. 11 06.09.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 160-181. 12 Elektronile andmekandja, mis on pakendatud ümbrikusse nr 13.Vt ka süüdistusakti lk 15, alapeatükki „Muud salvestised – 5 CD-R plaati“ p 1. 13 Vt ka Tallinna Ringkonnakohtu otsust asjas 1-14-3730 (nn Liviko kaasus), lk 71. 10 29 1-20-1041 R T seotud asjaolud 87. Kaitsja märgib uuritud tõenditega kooskõlas olevalt, et BB deklaratsioone on muutnud R T nimeline isik. Tutvudes MTA sisekontrolli vastusega14, nähtub, et BB deklaratsioone on muutnud R. T nimeline isik. Samuti nähtub sisekontrolli vastusest, et tegemist on MTA ametnikuga, kes muutis 29.03.2017 BB käibedeklaratsioone aprilli, mai, juuni ja juuli maksustamisperioodide kohta. Kaitsja märgib põhjendatult sedagi, et asitõendi vaatlusprotokoll15, milles vaadeldi valla- ja linnavalitsuste vastuseid, korteriühistu MÜÜRi ja korteriühistu T vastuseid ning BB raamatupidamisdokumente ühes käibemaksudeklaratsioonidega, koostati pärast R. T poolset andmete muutmist. Kohtul tuleb aga tõdeda, et vaatluse objektiks on olnud üksnes O. Kroni esitatud deklaratsioonid. Vaatlusprotokolli lisaks 1 olevatelt väljavõtetelt nähtub kes on deklaratsiooni esitanud, millal on deklaratsioon esitatud, millise maksustamisperioodi kohta on deklaratsioon esitatud ja milliseid andmeid on deklaratsioonides kajastatud. S.t, et R. T võis MTA ametnikuna küll andmeid muuta, ent vaatlust on teostatud üksnes ja ainult O. Kroni esitatud deklaratsioonide alusel. Isikuliste tõendiallikate ütluste hindamise üldised põhimõtted 88. Isikulise tõendiallika ütluste usaldusväärsuse hindamisel on kohtpraktikas kujunenud välja mitmeid põhimõtteid. Üks esmaseid ütluste usaldusväärsuse hindamise aluseid on isiku antavate ütluste järjepidevus ehk küsimus selle kohta, kas isik on erinevatel menetlusetappidel järjepidevalt ühetaolisi ütlusi või esineb tema ütlustes vasturääkivusi. Niisamuti on lubatav tugineda isiku ütluste usaldusväärsuse hindamise tema ütlustevälistele selgitustele. Tõendi tunnistamine usaldusväärseks tähendab kohtu veendumust, kas see tõend kajastab uuritava kuriteo tunnust ja et seda kajastust on võimalik kriminaalmenetluses taasesitada. Isikulise tõendiallika puhul tähendab see, et isik on olnud võimeline kõnesolevat sündmust tajuma, seda tajumise ja ütluste andmise ajavahemiku vältel mälus talletama, samuti suutlikkust seda tõepäraselt taasesitada ja meenutatavaid detaile selliselt väljendada, et see oleks teistele inimestele mõistetav. On ka oluline, et isik oleks võimeline siduma meenutatavat detaili konkreetse infoallikaga ehk olema võimeline eristama, mida ta koges ise ja millest sai teadlikuks teise isiku või teabekandja vahendusel16. Niisamuti on ütluste usaldusväärsuse kontrollimisel oluline hinnata ütlustes väljendatud asjaolude elulist usutavust ehk seda, milline on ütlustes kajastuvate asjaolude esinemise üldine tõenäosus17. Täiendavalt on Riigikohus selgitanud, et kui osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on diametraalses vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja isik ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule arusaadavalt selgitada, tuleb ütlused tõendikogumist välja jätta üksnes osas, milles esinevad diametraalsed vastuolud18. Viidatud põhimõtted on kõige üldisemad isikuliste tõendiallikate ütluste usaldusväärsuse hindamise põhimõtted ja neist juhindub kohus antud kriminaalasja lahendamisel. Uurija päring, kd II, tl 140-141 ja MTA sisekontrolli vastus, kd II, tl 142-159. 06.09.2018 asitõendi vaatlusprotokoll, kd II, tl 160-181. 16 RKKKo 1-18-1247, ühes selles kajastatud viidetega. 17 RKKKo 3-1-1-109-15. 18 RKKKo 3-1-1-25-12. 14 15 30 1-20-1041 Kohtuotsuses osade tõendite hindamata jätmine 89. Kohus jätab kohtuotsuses hindamata ja tõendikogumist kõrvale osa tõendeid. Selliselt toimimise põhjuseks on asjaolu, et prokurör loobus kohtuvaidlustes osaliselt süüdistusest. Seega osutub osa tõendeist asjasse puutumatuks ja kohus jätab need sel alusel tõendikogumist kõrvale. Riigihankega „Vastseliina päästekomando ehitustööd“ seotud süüdistus Dokumendi võltsimisele kihutamise episood 90. Kohtus uuritud tõendite kohaselt kuulutas Riigi Kinnisvara AS 12.09.2016 riiklikus hangete registris välja riigihanke „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ (viitenumber 178275). Riigihanke vastavustingustes esitatud nõude kohaselt pidi pakkuja esitama RHS § 34 alusel 8 000 euro suuruse pakkumuse tagatise ja see tuli esitada krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirjana. Pakkumuste esitamise tähtaeg saanus 07.10.2016 kell 11. Pakkujana esitas pakkumuse ka BB19. 91. Pakkumusdokumendid digiallkirjastas digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt A. Seppern 07.10.2016 kell 10.57. Digiallkirjastatud failide hulgas on ka Swedbank ASi 07.10.2016 kuupäeva kandev kinnituskiri reg nr-ga XXX. Kinnituskirja kohaselt kinnitab Swedbank AS, et BB on Swedbank ASi pikaajaline klient ja BB finantsseis on Swedbank ASi hinnangul hea. Samuti tuleneb kinnituskirjast, et Swedbank AS on teadlik, et BB kavatseb osaleda riigihankel viitenumbriga 178275 (hankija: Riigi kinnisvara Aktsiaselts, hanke nimetus: Vastseliina Päästekomando ehitustööd). Kinnituskirjas kinnitatakse, et BB edukaks tunnistamise korral väljastab Swedbank AS pakkumuse täitmistagatise garantiikirja 80 000 eurot hiljemalt 14 päeva jooksul pakkumuse edukaks tunnistamisest, enne hankelepingu allkirjastamist. Dokumendi on allkirjastatud H P Swedbank ASi suurkliendihaldurina. H. P digiallkirjastas dokumendi 07.10.2016 kell 10.18. Samuti on pakkumusdokumentide failide hulgas vormil 11 garantiikiri, milles Swedbank AS garandina, kelle volitatud esindaja on H P, garanteerib garandi saajale, s.o BBle pakkumise täitmise tagatiseks 8 000 euro suuruse summa tasumise. Garantii tellijaks on BB. Garantiikirja digiallkirjastas H. P 07.10.2016, Tallinnas. Tema nime all on märked – suurkliendihaldur, kinnisvara ja ehituse osakond. Antud dokument digiallkirjastati 07.10.2016 kell 08.56. 92. Kontrollimaks H. P väljastatud isikutunnistuse olemasolu, tegi uurimisasutus päringu rahvastikuregistrisse20. Õiendisse kantud päringu vastuse kohaselt väljastati H. P isikutunnistus numbriga AA0131368, kehtivusajaga 27.02.2012 kuni 28.02.2017. Samuti tegi uurimisasutus päringu S ASile21, milles paluti väljastada andmed H. P väljastatud isikutunnistusega 07.10.2016 tehtud toimingute kohta. Päringu vastuse kohaselt22 tehti H. P väljastatud isikutunnistusega 07.10.2016 kehtiva sertifikaadiga mh päringud 07.10.2016 kell 08.56 ja kell 10.18. R ASi süüteoavaldus ühes lisadega, kd VIII, tl 76-115. Õiend kriminaalasjas, kd VIII, tl 132. 21 Päring, kd VIII, tl 127-128. 22 Kd VIII, tl 129-131. 19 20 31 1-20-1041 93. Uurimisasutus tegi päringu ka Swedbank ASile23, kohustades Swedbank ASi väljastamata teavet asjaolu kohta, kas H. P töötab või on töötanud Swedbank ASis. Swedbank ASi 13.12.2016 vastuse kohaselt24 ei tööta H. P Swedbank ASis ja ta pole kunagi Swedbank ASis töötanud. Lisaks toob pank oma vastuses välja, et Swedbank AS ei ole koostanud BBle garantiikirja. 94. Eelnevast järeldub, et H. P pole kunagi Swedbank ASis töötanud ja samuti pole Swedbank AS BBle väljastanud ei kinnitus- ega garantiikirja. Seega esitati hankijale, s.o R ASile riigihanke „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ (viitenumber 178275) pakkumusdokumentides BB pakkumuses võltsitud dokumendid - Swedbank ASi 07.10.2018 kuupäeva kandev kinnituskiri reg nr-ga XXX ja vormil 11 garantiikiri, millega Swedbank AS garandina garanteeris garandi saajale, s.o BBle pakkumise täitmise tagatiseks 8 000 euro suuruse summa tasumise. 95.

§ 344

sätestab vastutuse dokumendi, pitsati või plangi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest, võltsimise eest. Kohtupraktika defineerib

§-des 344/345 nimetatud dokumenti inimese mõtteväljendust sisaldava kirjaliku aktina, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ja millest selgub selle väljaandja

1. Analüüsides eelnevas alapunktis nimetatud kinnitus- ja garantiikirja sisulist tähendust, asub kohus seisukohale, et antud dokumendid on hinnatavad dokumentidena, mis on mõeldud õiguskäibes juriidilisi tähendusega asjaolusid, neis on toodud nende välja andja ning need on dokumendid, mille alusel on võimalik omandada õigusi.
2. Pakkuja nõudis pakkumuse tagatist RHS § 34 alusel
3. RHS § 34 lg 1 sätestas, et hankija võis pakkujalt nõuda pakkumuse tagatist pakkuja poolt hankemenetluse käigus kohustuste täitmata jätmisega tekitatud kahjude täieliku või osalise hüvitamise tagamiseks. RHS 34 lg 4 nägi ette, et hankija nõutud pakkumuse tagatis esitatakse krediidi- või finantseerimisaustuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma deponeerimisega hankija arvelduskontole. Märgitust järeldub, et eelviidatud võltsitud dokumentidega kinnitab pakkuja hankijale kohustuste täitmata jätmisel kahju korvamist krediidiasutuse- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja toel ja nende olemasolu loob eelduse osaleda pakkujal hankes eduka pakkujana. RHS § 47 lg 227 kohustas hankijat lükkama tagasi pakkumuse, kui see ei vasta hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustele. Seega on tegemist dokumentidega, millega on võimalik omandada õigusi.
4. Eelnevast nähtub, et kinnitus- ja garantiikirja allkirjastas H. P. H. P on kohtus ka üle kuulatud
5. Ta avaldas, et teda kahtlustati dokumendi võltsimises ja tegemist oli hanke raames mingi panga dokumendiga. Ta allkirjastas dokumendi ID-kaardiga, digiallkirjaga ja ta tegi seda, sest talt seda paluti; tol hetkel oli seda dokumenti vaja. Prokuröri küsimusele, kes teda palus, vastas H. P, et ta 100% ei ütle, et selleks oli A. Seppern, kuid selle hankega tegeles tema meelest keegi hr K; see võis ka temalt tulla, 100% ta vastata ei oska. Prokurör näitas kohtul loal H. P ka dokumente, mille kohta viimane selgitas, et talle näidatud dokumendi näol on tegemist Swedbank ASi kinnitusega, mille ta allkirjastas. Tegemist on sellesama 23 Kd VIII, tl 123-
6. Kd VIII, tl 125-
7. 25 RKKKo 1-16-5757 p
8. 26 RHS kehtivuses 02.04.2015-25.10.2016, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/
9. 27 RHS kehtivuses 02.04.2015-25.10.
10. 28 30.07.2020 kohtuistungi protokoll, lk 10-
11. 24 32 1-20-1041 dokumendiga, millest ta eelnevalt kõneles. Samuti kinnitas H. P, et ta pole Swedbank ASis töötanud ja tema jaoks lõppes kriminaalasi oportuniteediga. Analüüsides kõike eelnevat, s.h H. P ütlusi, siis on tõendatud, et H. P pani toime dokumendi võltsimise, kui ta allkirjastas Swedbank ASi 07.10.2018 kuupäeva kandva kinnituskirja reg nr-ga XXX ja vormil 11 garantiikirja, millega Swedbank AS garandina garanteeris garandi saajale, s.o BBle pakkumise täitmise tagatiseks 8 000 euro suuruse summa tasumist.
12. A. Sepperni süüdistatakse H. P dokumentide võltsimisele kihutamises ehk

§ 344

lg 1 – § 22 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

§ 22

lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole ehk tekitab täideviijas teotahtluse. 99. H. P ütluste kohaselt võltsis ta mingit panga dokumenti, sest temalt seda paluti ja antud dokumenti oli tol ajahetkel vaja. Seega järeldub H. P ütlustest, et dokumendi võltsimise initsiatiiv tuli kelleltki teiselt. Antud väidet hindab kohus elulise usutavuse printsiibist tulenevalt ka kõigiti adekvaatseks. H. P ütluste kohaselt töötas ta BBs objektijuhina. Puuduvad igasugused tõendid, et H. P tööülesandeid oleksid seondunud hankedokumentide ettevalmistamisega või nimetatud valdkonnas iseseisvate otsustuste vastuvõtmisega. Pidades silmas ka hanke suurust – BB pakkumus oli 982 510,72 eurot (sh km), siis on välistatud, et sedavõrd suure hankemaksumusega seotud otsuseid võtab iseseisvalt, s.o juhatuse liikme teadmata, vastu otsustusõiguse ja -pädevuseta objektijuht. 100. Lisaks ei jäänud kohtul märkamata ega tajumata, et H. P puudus selge arusaam, millise õigusliku tähendusega dokumente ta allkirjastas või mis dokumendid need üleüldse olid; sellest kõnelesid tema ebalevad vastused – „ … tegemist oli mingi riigihanke raames, mingisugune, panga jaoks, või ma ei mäleta, midagi sellist, dokument. Antud ütlustest nähtub, et H. P polnud selge, millise sisuga dokumente ta allkirjastab, mis on tema poolt allkirjastatud dokumentide õiguslik tähendus ja milleks konkreetselt dokumente vajatakse. Küll osutub oluliseks, et ta tundis kohaselt ära tema poolt võltsitud dokumendi, kui seda talle näidati. 101. Nimetatust järeldub, et dokument kui selline oli H. P tuttav, ent selle sisuline õiguslik tähendus ilmselgelt mõistmatu. Kui inimene võltsib enda initsiatiivil mõnda dokumenti, siis talle on selged võltsitud dokumendi kasutamise eesmärk ja ka see, milliseid andmeid antud dokumenti seatud eesmärgi saavutamiseks kanda tuleb. H. P puhul taolist tõdemust teha ei saa. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et H. P dokumendi võltsimise mõte ei pärinenud temalt endalt, vaid see tuli kusagilt mujalt. H. P osutaski kahele nimele, kellelt ta dokumendi võltsimise palve sai. Nendeks on hr K, kes H. P sõnutsi hankega tegeles või A. Seppern. 102. H. P nimetatud hr K kriminaalmenetluses tuvastatud ei ole, küll on kohtus tunnistajana üle kuulatud U. K, kes selgitas, et antud hanke hankedokumendid pani A. Sepperni palvel kokku tema. Hankedokumentide komplekteerimine seisnes hanketingimuste läbi lugemises, mille järgselt edastas ta A. Seppernile hankekeskkonnast pärinevad ja allkirjastamist vajavad dokumendid. Need dokumendid olid vajalikud hankel kvalifitseerumiseks. Hiljem tulid talle kontorist tagasi täidetud dokumendid, mille tema e-hangete keskkonda üles laadis. Edastatud dokumentide sisulist kontrolli ta ei teostanud, sest tal puudus alus teiste tööde kontrollimiseks. E-hankekeskkonda laadis ta üles talle saadetud ja allkirjastatud dokumendid. BBs ta ei töötanud, hankedokumente aitas ta kokku panna A. Sepperni abistamiseks; A. Seppern oli ka isikuks, kellega ta hankeküsimustes suhtles. A. Seppern otsustas kõige üle. Lisaks avaldas U. K, et H. P nimi ei ütle talle midagi29. 29 21.09.2020 kohtuistungi protokoll, lk 12-15. 33 1-20-1041 103. Eelnevast järeldub, et H. P nimetatud hankega tegelenud isikuks sai olla vaid U. K. Vaatamata asjaolule, et H. P osutas hr K nimelisele isikule, ei näe kohus selles vähimatki ebakõla. Nii tuleb välja tuua, et H. P ei avaldanud hr K nime tõsikindlas vormis, vaid ta kasutas järgmist väljendit „ .. selle hanke raames, seal, tegeles selle küsimusega minu meelest veel üks hr K nimeline mees …“. Seega oli H. P vastus ebalev ning ebamäärane ja väljendab tema teadmatust hankedokumentatsiooni koostamise ja pakkumuste koostamise ning esitamise detailide kohta. Kuna H. P oli objektijuht, kes hankepakkumustega kokkupuudet ei omanud ja U. K ei viibinud BB kontoris, sest ta polnud BB töötaja, siis selgitavad need asjaolud, miks ei osanud H. P nimetada hankedokumentide komplekteerimisega tegelnud isiku nime. Lisades siia ka U. K selgituse, et H. P nimi ei ütle talle midagi ja hankeküsimustes suhtles ta peamiselt A. Sepperniga, siis on välistatud, et dokumendi võltsimise initsiatiiv tuli U. K. Kui inimesed teineteist ei tunne, ent dokumendi võltsimise tahtluse tekitamine sai antud juhul tekkida vaid kellegi aktiivse käitumisega, siis puudub ainuski realistlik võimalus, et õigusvastase teo toimepanemise tahtluse tekitas H. P U. K. 104. H. P ei välistanud oma ütlustes, et dokumentide allkirjastamise palve võis tulla A. Seppernilt. Kuna U. K sõnutsi suhtles ta hankepakkumuse komplekteerimise küsimuses just A. Sepperniga, kes ka otsustas kõikide asjade üle, siis käsitleb kohus järgmiseks A. Sepperni käitumisakte ja küsimust, kas A. Seppern kallutas H. P dokumendi võltsimisele. 105. A. Seppern avaldas kohtuistungil, et Vastseliina päästekomando hange tuleb talle meelde ja ta möönis, et antud hankepakkumuse raames edastati BB poolt hankijale garantii. Samuti tõi A. Seppern välja, et tema hankega ei tegelenud, sellega tegeles U. K ja garantiikirjaga ta kokku ei puutunud. A. Seppern välistas, et palus H. P garantiikirja võltsida30. 106. A. Sepperni ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati KrMS § 289 lg 3 alusel jälitustoimingu protokollist H. P ja A. Sepperni 07.10.2016 kell 6.59 aset leidnud telefonikõne sisu. Antud telefonikõnes uurib A. Seppern H. P viimasel dokumentide digiallkirjastamise võimaluse olemasolu kohta. H. P vastab A. Seppernile, et tal on olemas ID-kaart aga IDkaardi lugejat tal kaasas pole. Seejärel selgitab A. Seppern H. P, et neil on täna suur hange ja oleks vaja, et H. P paneks sinna tema jaoks paar allkirja. Hetk hiljem sõnab A. Seppern H. P, et viimane läheks ostaks ID-kaardi lugeja ja annab teada, et saatis H. P paar paberit, mis tuleb eraldi allkirjastada. 107. Analüüsides eelnevas alapunktis toodut, siis on ilmne, et A. Sepperni ütlused on vastuolulised. Prokurör tegi A. Seppernile ettepaneku vastuolude selgitamiseks. Antud võimalust A. Seppern realiseeris, väljendades seisukohta, et KrMS § 289 lg 3 alusel avaldatut ei saa siduda asjaoluga, et ta on teinud H. P ettepaneku võltsimiseks; ta võis paluda allkirja mingile muule dokumendile, nt garantiitöödele. Kõnes kõlanud lausega „Meil on suur hange tulemas ja selleks on allkirja vaja“ seoses märkis A. Seppern, et hanke jaoks on vahel küsitud kinnitust, nt ehitutööde võidu puhul, et tööd tehakse ära 90 päeva jooksul. See kinnitus võib olla objektijuhi allkirjaga. Seega võis kõnes olla tegemist just sedalaadi kinnitusega. Kohtus kinnitas A. Seppern prokuröri küsimustele vastates sedagi, et ta ei tegelenud hangetega. 108. A. Sepperni kohtumenetluses antud ütluste usaldusväärsust, sh ütluste vastuolude selgitust hinnates, tuleb kohtul tõdeda tõsiasja, et A. Seppern pareeris vastuolu abstraktsete väidetega. Ta ei seostanud KrMS § 289 lg 3 alusel avaldatud kõne sisu ühegi konkreetse 30 19.10.2020 kohtuistungi protokoll lk 19-20. 34 1-20-1041 asjaoluga. Kohtu jaoks tõstatab ainuüksi selgituste ebakonkreetsus küsitavusi kohtumenetluses antud ütluste usaldusväärsuse kohta. Kohtumenetluses antud ütluste usaldusväärsus taandub täiendavalt olematuks järgmisel põhjusel. 109. KrMS § 289 lg 3 alusel avaldatust nähtub, et H. P ja A. Sepperni vaheline kõne leidis aset 07.10.2016 hommikul kell 6.59. Hankepakkumuse esitamise tähtaeg oli 07.10.2016 kell 11. Kohtus uuritud dokumentide kohaselt allkirjastas A. Seppern BB pakkumuse summas 982 510,72 eurot (sh

1. km)07.10.2016 kl 10.57. H. P allkirjastas garantiikirja 07.10.2016 kell 8.56 ja kinnituskirja 07.10.2016 kell 10.18. Kõrvutades kõnes toodut hankepakkumusest nähtuva ajajoone ja pakkumuse maksumusega ning arvestades asjaolu, et kohtule pole esitatud tõendeid, et samal päeval olnuks mõne teise suure hankepakkumuse esitamise tähtaeg, siis saab A. Sepperni ja H. P vahelist kõne seostada üksnes hankega „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“. Taolise järelduseni jõudmine tähendab omakorda, et A. Sepperni kohtumenetluses antud ütlused on ebausaldusväärsed - erinevates situatsioonides on tema avaldatu oluliste vastuoludega ja ta pole suutnud mõistuspäraselt ning asjakohase detailsusega erisusi põhjendada. 110. Teiseks, isegi kui jätta kõrvale ja tähelepanuta eelnevates alapunktides toodu, siis esineb vastuolu ka A. Sepperni ja H. P ning U. K ütlustes. Varem asus kohus seisukohale, et dokumentide võltsimise initsiatiiv ei saanud tulla H. P ja on välistatud, et dokumente kallutas võltsima U. K. Seejuures väljendas H. P, et ta ei saa 100% välistada, et dokumente allkirjastamise palve esitas talle A. Seppern. Märgitust järeldub, et H. P viitab A. Seppernile, ent A. Seppern selle välistab. A. Seppern väidab sedagi, et tema hangetega ei tegelenudki. See on aga vastuolus U. K välja öelduga, sest tema sõnutsi arutas ta hankedokumentidega seotud küsimusi just A. Sepperniga, kes kõiki asju otsustas. Eelistamaks tekkinud olukorras A. Sepperni ütlusi H. P ja U. K ütlustele, peaks kohus tuvastama menetlusseadustikus lubatavas vormis nende ütluste ebausaldusväärsuse. Kohtu veendumusel neid aluseid ei eksisteeri, kaitsja pole taolisi asjaolusid ka käsitlenud ja sestap pole kohtul alust pidada U. K ja H. P ütlusi ebausaldusväärseks. 111. Ütluste haakuvus teiste tõenditega on vaid üks ütluste usaldusväärsuse hindamise meetod. Nagu toodud tuleb ütluste usaldusväärsust kontrollida ka elulise usutavuse kriteeriumi alusel. 112. Kohtus uuriti BB äriregistri väljatrükki31. Selle kohaselt oli BB käive 2015 aasta majandusaasta aruande kohaselt 1 890 615 eurot. Seega moodustab „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumus summas 982 510,72 eurot (sh
2. km)ca poole BB 2015 aasta käibest. Proportsioonide võrdlus seab juba iseenesest kahtluse alla, et BB juhatuse (ainu)liige jätab hanke tulemi, sh võimaluse, et pakkumus tunnistatakse edukaks, juhuse hoolde. Kohus möönab, et (üldjuhul) ennekõike suurettevõte puhul, mitme juhatuse liikme või muude vastutavate isikute olemasolul, kus vastutusvaldkonnad on juhatuse liikmete või pädevate esindajate vahel jaotunud, on taoliselt toimimine tavapärane. See pole aga üle kantav ega tavapärane ühe juhatuse liikmega ettevõtetes, kus puudub ka iseseisva vastutus- ja otsustuspädevuseta n.ö pädev isik. U. K küll tegeles pakkumuste komplekteerimisega, ent ta polnud BB töötaja, ta komplekteeris pakkumusi kõrvalise isikuna A. Sepperni abistamise korras, tal puudus pakkumuse dokumentide sisulise kontrolli pädevus ja nagu ta välja tõi, kõik korraldused ja otsustused tulid A. Seppernilt. Siinkohal on paslik ka meenutada, et juhatuse 31 Kd I, tl 24-26 35 1-20-1041 liikmele kohaldub üldine hoolsuskohustus - juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, ta peab tegutsema heas usus ja ühingu huvides, ta peab olema otsuste vastuvõtmiseks piisaval määral informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. 113. Võttes aluseks hanke pakkumusdokumendid, millest nähtuvalt on hankija nõudnud mitmete spetsiifiliste oskustega isikute olemasolu ja varasema töökogemuse, sh ka pakkumuse tagatise kinnitust, siis järeldub, et hanke objektiks oli spetsiifilist laadi ehitustööde teostamine. Pakkumuse edukaks tunnistamisel ja hankelepingu sõlmimisel peab töövõtja asuma hankelepingut täitma. Kuna lepingu esemeks polnud piltlikult öeldes metsast käbide korjamine, et suvalisel hetkel ämber haarata ja seejärel omale sobilikul ajal ning tempos käbikorjet teha, vaid kindla tähtaja jooksul teostatavad spetsiifilist laadi ehitustööd, siis tähendab see, et juba pakkumuse esitamise eelselt on pakkuja analüüsinud sisuliselt hankelepingu täitmise võimalikkust – seda alates materjalidest, töötajatest jne kuni kalkulatsioonini. Üldtunnustatult baseerub pakkumuse maksumus kulude analüüsil, tekib kindlatest komponentidest ehk kujuneb konkreetsetest arvulistest näitajatest. Öelda kirjeldatud asjaolude taustal, et A. Seppern ei tegelenud BB juhatuse (ainu)liikmena hankega, siis see pole mitte ainult eluliselt usukumatu, vaid see väljendub sõnas „absurd“. Seega hindab kohus A. Sepperni kohtumenetluses antud ütlused, mis seonduvad hankega „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“, ebausaldusväärseks ja jätab need kõrvale. 114. Analüüsides kõiki eelkajastatud asjaolusid nende kogumis, leiab kohus, et just A. Seppern kutsus H. P esile õigusvastase teo toimepanemise kahtluse, mis väljendus H. Piirsalu poolses dokumentide võltsimises. H. P väljendus sõnaselgelt, et allkirjastas dokumendid teise isiku palvel. St, et H. P endal taolise teootsuse olemasolu polnud ja objektiivselt võetuna seda ei saanudki olla - tal puudus igasugune seotus BB hankepakkumuste koostamisega, see ei kuulunud tema tööülesannete hulka, see väljus täielikult tema arusaamadest ja mõjusfäärist ning need ei saanud teda ka mõjutada. Seega eksisteerib A. Sepperni ja H. P dokumentide võltsimise vahel põhjuslik seos ja H. P võltsis dokumente A. Sepperni soovil/palvel. Samuti asub kohus seisukohale, et A. Seppern pani kihutamisteo toime tahtlikult – asjaoludest tulenevalt oli tema eesmärk saavutada olukord, kus H. P tekiks ja oleks valmisolek võltsida dokumente, ning tema tahtlus ulatus ka lõpuleviidud põhiteoni – ehk selleni, et H. P tõepoolest dokumentide võltsimise toime paneks. 115. Vaatamata sellele, et arutataval juhul on täidetud kõik tingimused A. Sepperni süüdimõistmiseks

§ 344lg 1 - § 22 lg 2 järgi, puudub kohtul võimalus taolise otsustuse tegemiseks.

1. Teo toimepanemise ajal kehtinud RHS § 113 lg 132 sätestas vastutuse pakkuja või taotleja poolt hankemenetluses valeandmete esitamise eest. Hankemenetlust reguleeris RHS
2. peatükk, mille
3. jagu reguleeris hankemenetluse üldaluseid,
4. jagu pakkuja ja taotleja kvalifikatsiooni kontrollimist ja
5. jagu pakkumust, selle esitamist, avamist ja hindamist.

§-s 345 sätestatud võltsitud dokumendi kasutamise all mõistetakse dokumendi esitamist ehtsa pähe33. St, et

§ 345

ja RHS § 113 on olemuslikult samatähenduslikud, käsitledes omavahel kattuvat reguleerimiseset. Kuna arutataval juhul on seadusandja reguleerinud konkreetset elujuhtumit eraldi väärteokoosseisuga, siis ei kohaldu mitte kriminaalõigusnorm, vaid spetsiaalsuspõhimõttest tulenevalt väärteoõigusnorm RHS § 113 lg 1 mõttes

1. RHS redaktsioon kehtivuses 02.04.2015-25.10.2016, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/
2. 33 Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, lk
3. 34 Vt Tallinna Ringkonnakohtu otsust 1-10-935, samuti nt RKKKo 3-1-1-60-07, 3-1-1-28-11, 3-1-1-114-
4. 32 36 1-20-1041 Vaatamata asjaolule, et RHS § 113 lg 1 räägib hankemenetluses valeandmete esitamisest, ei too see järeldust, et RHS § 113 lg 1 kohaldub erinormina vaid

§ 345

lg 1 puhul, ent ei rakendu

§-s 344 mõttes dokumendi võltsimise korral. Äärmiselt ebaloogiliseks osutuks olukord, kus valeandmete esitamisega kaasnev, ent õigushüvesid oluliselt enam kahjustav tegevus vastaks väärteokoosseisule, ent ebaõige sisuga dokumendi koostamine, mis kahjustab õigushüvesid vähem, tooks kaasa kriminaalvastutuse. RHS § 38 lg 1 p 6 sätestas absoluutse kõrvaldamise alusena pakkuja, kes esitas valeandmeid samas jaos sätestatud või samas jaos sätetatu alusel hankija kehtestatud nõuetele vastavuse kohta. Kuigi seadusandja tekstist ei nähtu sõnaselgelt, mida valeandmete esitamisena silmas peetakse, on selle sisu avatav RHS § 11635 kaudu, mis hõlmab sõnaselgelt ka dokumendi võltsimist. Märgitust järeldub, et RHS § 113 lg 1 ei ole spetsiaalsussuhtes mitte üksnes

§ 345

lg-ga 1, vaid ta spetsiaalsussuhtega on hõlmatud ka

§ 344lg 1.

117. Eelnevast järeldub, et H. P tegevust ei ole võimalik hinnata

§ 344

lg-s 1 nimetatud kuriteona, vaid tegemist on väärteoga.

§ 23kohaselt on väärteo puhul karistatav üksnes täideviimine.

Märgitu välistab omakorda A. Sepperni vastutuse väärteole kihutamise eest ja A. Sepperni suhtes tuleb teha käsitletavas episoodis õigeksmõistev kohtuotsus. Teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine

1. Eelnevas alapeatükis käsitlemist leidnud dokumendi võltsimisele kihutamise episoodi analüüsil kohus sedastas, et pakkumusdokumentide koosseisu kuulunud Swedbank ASi 07.10.2018 kuupäeva kandev kinnituskiri reg nr-ga XXX ja vormil 11 garantiikiri olid võltsitud ja tegemist on dokumentidega, mille alusel on võimalik omandada õigusi. Pakkumusdokumentidest nähtub seegi, et BB pakkumise digiallkirjastas digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt A. Seppern 07.10.2016 kell 10.
3. A. Sepperni süüdistatakse mh selles, et ta esitas 07.10.2016 kella 10.57 ajal eriigihangete keskkonnas hankemenetluses „Vastseliina Päästekomando ehitustööd“ pakkumuse nr 114684 koosseisus eelnevas alapunktis nimetatud võltsitud dokumendid. Nimetatust nähtub, et süüdistus lähtub vahetu täideviimise konstruktsioonist
5. Uuritud tõendite kohaselt oli riiklikus e-riigihangete registris pakkumuse esitajaks U. K. Nimetatut kinnitas kohtuistungil ka U. K ise, kes selgitas, et algselt edastas ta A. Seppernile hankekeskkonnast täitmist vajavad dokumendid, need saadeti talle allkirjastatult tagasi ja seejärel sisestas ta juba valmis, s.o allkirjastatud dokumendid ehankekeskkonda. Märgitust järeldub, et A. Sepperni vastutus võltsitud dokumendi kasutamise vahetu täideviijana ei leia süüdistuses kirjeldatud viisil tõendamist, sest vahetu dokumentide sisestamise e-hangete keskkonda teostas U. K.
6. KrMS 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine ainult süüdistusakti järgi ja süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest (KrMS § 268 lg 2). Riigikohus on selgitanud37, et isikule V.r RHS § 116, kehtivas redaktsioonis RHS §
7. Vt ka RKHKo asjas 3-3-1-7-17, milles käsitleti valeandmetena pakkumuses esitatud kinnitust varasemate tööde kohta. 36

§ 21lg 1 alt 1 – täideviija on isik, kes paneb süüteo toime ise.

37 RKKKo 1-17-5210 p 35. 35 37 1-20-1041 süüdistuses omistatud tegevuse oluline muutmine vahetust üksiktäideviimisest kaastäidevi