Obsah (7)

§ 238§ 179§ 175§ 180§ 126§ 234§ 7

Kriminaalasi nr 1-21-5472 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 17. november 2021. a, Jõgeva kohtumaja koht Kriminaalasja number 1-21-5472 Kohtunik Ülle Raa

§ 238

lg.2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra, mõistes karistuseks Martin Järvesoole 10 kuud vangistust.

1. Mõista Martin Järvesoole liitkaristus KarS § 65 lg.2 alusel, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja poolt 06.04.2020.a. mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat võrra, kogumis ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 10 kuud vangistust.
2. Arvata Martin Järvesoo eelvangistuses viibitud aeg KarS § 68 lg.1 alusel karistusaja hulka ja karistuse kandmise algust arvestada alates Martin Järvesoo kahtlustatavana kinnipidamisest 19.05.2021.a.
3. Martin Järvesoole kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohtuotsuse jõustumisel algab vangistuse kandmine jõustunud kohtuotsuse alusel.
4. Riiklikusse andmeregistrisse kandmiseks (DNA- ja sõrmejäljeregistrid) andmeid võetud ja kantud ei ole.
5. Kriminaalmenetluse kulud: Martin Järvesoo menetluskulud on: 1) sundraha (

§ 179

lg.1 p.1)- 1460 eurot; 2)ekspertiisikulud (joobe tuvastamisega tekkinud kulu, DNA ekspertiisi kulu, narkootilise aine ekspertiisi kulu

§ 175

lg.1 p.3) - 2501 eurot; 3)süüdistatava kaitsjale kohtueelses (399,48 eurot) ja kohtumenetluses (287,52 eurot) makstav riigi õigusabi tasu ja kulud (

§ 175lg.1 p.4) kokku 687 eurot.

Kokku on Martin Järvesoo riigi tuludesse tasutavad menetluskulud 4648 eurot.

§ 180

lg.1 alusel määrata Martin Järvesoo riigi tuludesse hüvitatavaks menetluskulude summaks 4648 eurot ja mõista Martin Järvesoolt välja 4648 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Koos kohtuotsusega antakse süüdistatavale kätte eraldi dokument makserekvisiitidega menetluskulude tasumiseks riigi tuludesse. Riigi tuludesse menetluskulude vabatahtliku tasumise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui menetluskulud ei ole riigi tuludesse täielikult tasutud 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile sundtäitmiseks täitemenetluses sätestatud korras. 2 7. Asitõendid 1) CD-R plaat, millel vallasasja läbivaatuse salvestis- jätta

§ 126lg.3 p.1 alusel kriminaalasja toimikusse.

2) Martin Järvesoole kuuluvad esemed- akupank koos toitejuhtmega ja punast värvi kunstmaterjalist riidekotiga, mobiiltelefon Gemtek, mudel WLT-1000(R-10), mobiiltelefon Swisstone SC1330 ja spordikott kohtuotsuse jõustumisel tagastada Martin Järvesoole. 3) Spordikotis asunud esemed: plastmaterjalist relvataoline ese, näpitstangid, tulemasin, digitaalne grammikaal, kaks metallist kahvlit, punane kruvikeeraja, hulk kasutamata minigrippkotte, süstalde tühjad pakendid, kaks süstalt koti küljetaskust hävitada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg.3 p.4 alusel.

4) Koondpakend kasutatud süstaldega ja koondpakend ekspertiisist tagastatud materjaliga

§ 126lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsus kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav 08. detsembril 2021.a. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 09.08.2021. a saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses süüdistusakt Martin Järvesoo süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi. Süüdistatava Martin Järvesoo suhtes on kohaldatud tõkend vahistamine. Kohus lahendas asja lühimenetluses

§ 234lg.4 alusel.

MARTIN JÄRVESOOD süüdistatakse selles, et tema menetluses tuvastamata ajal ja kohas omandas ning valdas s.o. käitles kuni 19.05.2021.a. kella 01:27-ni Jõgeva maakonnas Jõgeva linnas Pae tn 2 juures, viibides mootorsõidukis BMW, reg nr xxxxxx, so kuni sõiduki politsei poolt kinnipidamiseni, sõiduautos suures koguses narkootilist ainet, minigrip kotis asuvat geeljat, segatud ainet - pruun pulber massiga 9,47 g (kuivatatult) pakendist 1/2 sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 1,39 g amfetamiini (so vähemalt 10-le inimesele narkootilise joobe tekitamiseks mõeldud koguses), lisaks kollakat hägust vedelikku massiga 0,45 g pakendist 1/3 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; kollakat pulbrit massiga 0,098 g väiksemas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; kollakat pulbrit massiga 0,63 g suuremas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 sisaldab 19% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,088 g amfetamiini; suuremas minigrip kilekotis, millise pakendist 1/4 leidub amfetamiini jälgi; valget pulbrit massiga 0,19 g pruunis klaaspurgis etiketiga puhdistamo millise pakendist 1/4 sisaldab 1,7% amfetamiinsulfaati, pulbris sisaldub 0,0024 g amfetamiini, pannes sellega toime narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisena kvalifitseeritava kuriteo. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega 3 seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. (amfetamiini korral on keskmine kogus kümnele inimesele 1300mg (1,3g ). Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.2005 a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad). Seega Martin Järvesoo pannes toime suures koguses narkootilise aine käitlemise, pani toime KarS § 184 lg1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 09.08.2021. a saabus kohtule menetlemiseks üldmenetluses süüdistusakt Martin Järvesoo süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi. Martin Järvesoo on kinni peetud 19.05.2021 kell 01.27 (tl.154 Ikd), kahtlustatavana KarS § 184 lg.2 p.1 järgi kinnipidamise protokoll koostatud 19.05.2021 kell 16:11 ja 20.05.2021 on Lõuna Ringkonnaprokuratuur taotlenud tema vahistamist. M.Järvesoo on vahistatud Tartu Maakohtu 20.05.2021 määruse (tl.178-1481 Ikd) alusel. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja 10.09.2021.a. määrusega on Martin Järvesoo antud kohtu alla kriminaalasjas nr. 1-21-5472 süüdistatuna KarS § 184 lg.1 järgi (tl. 30-31 IIkd). Kohus pidas kriminaalasjas nr. 1-21-5472 kohtuistungi 10. novembril 2021 ja 17.11.2021. Kohtuistungil Martin Järvesoo oli nõus lühimenetlusega. Sama kinnitas kaitsja. Prokuratuur üldmenetlust ei taotle ja on nõus asja lahendamisega lühimenetluses. Kohus määras jätkata asja arutamist lühimenetluses

§ 234lg.4 alusel.

Prokurör jäi avakõnes süüdistuse ja selles nimetatud tõendite juurde. Martin Järvesoo ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ja kinnitas nõustumist lühimenetlusega. Kaitsja oli seisukohal, et Martin Järvesoole ei ole võimalik ette heita narkootilise aine käitlemist- omandamist ja valdamist, mistõttu ei saa talle ka sellesisulist süüdistust esitada. II KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED KarS § 184 lg.1 kirjeldatud süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on: 1)narkootiline või psühhotroopne aine 2)suur kogus 3)(ebaseaduslik) käitlemine. Martin Järvesoo poolt suures koguses narkootilise aine käitlemine kuni sõiduki politsei poolt kinnipidamiseni 19.05.2021 kell 01:27 on tõendatud järgmiste kohtule üle antud ja uuritud tõenditega. 1)Sündmuse registreerimise leht (tl.2) järgi 19.05.2021 pidas politseipatrull kinni Jõgeva linnas Pae tn 2 liikunud sõiduki BMW reg.nr xxxxxxx, milles juht Kxxxx Pxxxxx oli joobetunnustega. Sõidukis juhi kõrvaistmel istus Martin Järvesoo. Mõlemale isikule tehti narkootilise aine kiirtest ja mõlemad reageerisid positiivselt amfetamiinile. Sõidukis juhiistme taga õlakott, milles palju grippkotte, süstlaid, plastikust relvamakett ja purk, milles 5 grippkotti. Kottidest ühes valge pulber, teises läbipaistev vedelik ja kolmes geeljas kollane aine. Veel oli kotis klapiga mobiiltelefon ja antiseptiku pudel. Kxxxx Pxxxxx ja M.Järvesoo väitsid, et nad ei tea, kellele kott kuulub. Sõiduki kinnipidamisel tehtud fotodelt (tl.8-14) nähtub, et kinnipidamine on toimunud vähemalt kell 00:55:50, vallasasja (sõiduki reg.numbriga xxxxxxx) läbivaatuse alguskellaajaks märgitud 00:54 (tl.6). Sõiduki läbivaatuse käigus võetud hoiule üks musta värvi telefon Swisson, 1 valge pudel 50 ml läbipaistva vedelikuga, 1 4 minigrippkott valge limase ainega, 1 minigrippkott läbipaistva vedelikuga, 1 minigrippkott valge puruga, 2 minigrippkotti valge limase ainega, 1 purk, millel põhjas valge puru. Sõiduki läbivaatus salvestatud politsei rinnakaameraga (DEMS-kaamera), salvestus tl.

1. Sõiduk teisaldati tasulisse parklasse (tl.86, 87) ja juht Kxxxx Pxxxxx kõrvaldati juhtimiselt, kuna talle tehtud kiirtest reageeris amfetamiinile (tl.84, 80). Juht Kxxxx Pxxxxx ei eitanud narkootilise aine tarvitamist, kuid väitis, et on amfetamiini tarvitanud 5 nädalat tagasi. 2)Kxxxx Pxxxxxilt võeti proov narkootilise või psühhotroopse aine määramiseks 19.05.2021 kell 05:00 (tl.81) ja saadeti joobeseisundi tuvastamiseks. Kxxxx Pxxxxx peeti kinni 19.05.2021 kell 01:27 (tl.92). 3)Martin Järvesoole tehti indikaatorvahendiga proov narkootilise aine tarvitamise tuvastamiseks 19.05.2021 kell 01:23 (tl.85), indikaatorvahendi näit positiivne- reageeris amfetamiinile. Martin Järvesoo ei eitanud narkootilise aine tarvitamist, väites, et on amfetamiini tarvitanud mõned päevad tagasi. Martin Järvesoo peeti kinni 19.05.2021 kell 01:27 (tl. 154), tema isikusamasus tuvastati tema ütluste ja registriandmete alusel (tl.155), võeti proov narkootilise või psühhotroopse aine määramiseks kell 04:50 ja saadeti joobeseisundi tuvastamiseks (tl.157-158). 4)Kohus vaatas salvestist sõiduki läbivaatusest (tl.7), millelt nähtub musta värvi spordikoti asukoht sõidukis juhi istme taga, politseikaamera salvestiselt nähtub, et politseiametnik teeb spordikoti läbivaatuse, salvestiselt nähtuvad erinevate ainete pakendite asukohad kotis, s.h. kotis olevas purgis, musta värvi klapiga mobiiltelefon, süstlad, kotis on ka relvataoline ese, väikest mõõtu grammikaal, 50 ml antiseptiku pudel, valge akupank ja selle punane kott. Need tõendid tõendavad, et sõidukis, millega liikusid Martin Järvesoo ja Kxxxx Pxxxxx, oli kuni politsei poolt kinnipidamiseni 19.05.2021 kell 01:27 musta värvi spordikott, milles erinevad ainemahutid narkootilise aine sisaldusega, aga ka muud esemed. Ainemahutid fotografeeritud (tl.16), kaalutud, tehtud kiirtestid neis sisalduva aine tuvastamiseks. Kiirtestid andsid tulemuse, et kotis on antiseptiku pudelis vedelik gammahüdroksübutüraat (GHB) 66,62 grammi ja minigripkotis geeljas segatud aine kiirtesti tulemuse vaste amfetamiin 11,31 grammi. Need on kogused, millest piisab narkootilise joobe tekitamiseks vähemalt 10-le inimesele. Sel põhjusel lõpetati väärteomenetlus ja alustati kriminaalmenetlus (tl.3, 1). Neist tõenditest nähtub, et sõiduki reg.numbriga xxxxxxxx kinnipidamisel Jõgeval Pae tn 2 juures politsei poolt tehti sõiduki kui vallasasja ülevaatus, tuvastati sõidukis asuvaid esemeid, s.h. juhiistme taga istmel olev must spordikott, salvestiselt nähtub spordikoti sisu ja kotis asuvate esemete asukohad, need nähtuvad salvestisel esemete väljavõtmisel kotist. Spordikott pakendatud, antud üle uurijale. Kotist välja võetud musta värvi purk, 50 ml antiseptiku pudel ja musta värvi klapiga mobiiltelefon. Selle kohta ka tunnistaja Cxxxxxxxx Lxxxxxx ütlused (tl.5). Kinnipeetud ei eitanud narkootilise aine tarvitamist. 5)Kxxxx Pxxxxx peeti kinni kahtlustatavana KarS § 184 lg.2 p.1,2 järgi (tl.89-90) 19.05.2021 kell 14:
2. Kahtlustatavana ülekuulamisel 19.05.2021 kell 14:41 andis Kxxxx Pxxxxx ütlusi, millest nähtub, et kui ta Tallinnas Martin Järvesoo auto peale võttis, oli Järvesoo üksi. Hiljem võttis Kxxxx Pxxxxx auto peale Martini palvel veel kaks meest, kelle viis nende soovitud asukohta Tallinnas ja siis asuti Jõgeva poole sõitma. Üks meestest rääkis eesti keelt. Kxxxx Pxxxxx oma süüd talle esitatud kahtlustuses ei tunnista. Talle on üllatus mingi koti olemasolu autos ja selle sisu- et mingid narko ained. Martin arvas, et kott on ühe taga istunud inimese oma, selle inimese nime Kxxxx Pxxxxx ei tea, Martin teab, ta tundis neist ühte. 6)Martin Järvesoo peeti kahtlustatavana KarS § 184 lg.2 p.1 järgi kinni 19.05.2021 kell 16:
3. Kahtlustatavana ülekuulamisel 19.05.2021 kell 16:24 andis Martin Järvesoo ütlusi, et ta oli teadlik leitud aine olemasolust kotis. M.Järvesoo andis ütlusi (tl.162-16), et kohtus Tallinnas süstlavahetuspunktis oma varasema tuttava Dmitriga, kelle perekonnanime ei mäleta. Dmitri soovis, et teda viidaks Mahtra tänavale ja kui ta autost lahkus, jäi temal kaasas olnud väiksem 5 kott autosse. Martin Järvesoo märkas seda ja kui Annas peatus tehti, vaatas ta kotti sisse, soris. M.Järvesoo kirjeldab detailselt koti sisu: minigripkotid, kasutatud süstlad, mängurelv, kaal (kuna oli musta värvi), Järvesoo enda akupank, valget värvi. Paar minigripkotti aine jääkidega, ühes kotis oli diislikütuse järele lõhnav aine, plöga. Hiljem kavatses Järvesoo seda proovida. Ta pani selle geelja aine ühte purki, mis asus samas kotis. Järvesoo sõnul tunneb ta selle Dmitri ära küll. Perekonnanimi on kas Vare või Veri, Järvesoo on temaga vanglas istunud ühes sektoris. Rohkem võõraid autos ei viibinud. M. Järvesoo kinnitusel on ta seotud üksnes kotis asuva narkoaine olemasolu teadmisega, kuna katsus kotti seda läbi vaadates kui sõidul Jõgevale Annas puhkepeatus tehti. Need kahtlustatavate ütlused lühikese aja jooksul pärast nende kinnipidamist tõendavad, et autoga liikunud isikud Kxxxx Pxxxxx ja M.Järveoja annavad erinevaid ütlusi nendega väidetavalt koos reisinud isikute arvu kohta. 7)24.05.2021 toimus asitõendi vaatlus (vaatlusprotokoll tl.23-25 Ikd), kus vaadeldi pakendis olevat musta värvi purki, mille kaanelt võeti DNA proovid. Vaadeldi pakendis olevat 50 ml plastikpudelit (kohtu märkus: vaatlusprotokolli lk.1 on seda anumat nimetatud 50 ml plastik purgiks, tegelikkuses on tegemist plastikpudeliga, nii on seda nimetatud ka foto nr. 2 allkirjas ja et tegemist on pudeliga, nähtub ka fotolt. Sellist anumat ei nimetata purgiks.), millelt võeti DNA proovid. Pakendis nr. 3 on kiirtest ja 5 minigripkotti, millelt võeti DNA proovid. Fotodelt nr. 1-3 nähtuvad kohad esemetel, kust võeti DNA proovid. 8)26.05.2021 toimus musta värvi spordikoti kui asitõendi vaatlus (foto 1,29, koostatud vaatlusprotokoll (tl.17-22 Ikd). Muuhulgas koti küljetaskus kaks kasutatud süstalt (foto 4), musta värvi plastmaterjalist relvataoline ese (foto 6,7), minigripkotid valget värvi pulbrilise ainega ja tumedat värvi laastulise aine jääkidega (fotod 8-10), minigripkotid pakendatud DNA proovide võtmiseks. Kotis musta värvi plastmaterjalist korpusega grammikaal (fotod 11-12), valget värvi plastmaterjalist korpusega akupank (fotod 13,14). 9)31.05.2021 viidi läbi asitõendite vaatlus DNA proovide võtmiseks (tl.26-29). Esemed, millelt proovid võeti, on fotografeeritud, s.h. näidatud ära kohad, kust DNA proov on võetud (fotod 2,3,4,3,4 tl.27-28). Asitõendid pakendites antud kohtuistungil üle kohtule. 10)Ekspertiisimäärusega 01.06.2021 (tl.30-31) anti eksperdi käsutusse DNA ekspertiisi tegemiseks 24.05.2021 vaatlustoimingutega purgilt (kaanelt) võetud DNA proov (pakend 1.1), 24.05.2021 vaatlustoimingutega 50 ml plastikpurgilt (õige nimetus pudel) võetud 2 DNA proovi (pakendid 2.1-2.2.), 24.05.2021 vaatlustoimingutega seotud 5 minigripkotti, millelt võetud DNA proovid (pakendid 3.2.-3.6); 31.05.2021 vaatlustoimingutega seotud kaks süstalt, millelt võetud DNA proovid (pakendid 1.1, 1.2.), 31.05.2021 vaatlustoiminguga seotud minigripkott valge ainega, millelt võetud DNA proovid (konteiner tähisega 2.1.), 31.05.2021 vaatlustoiminguga seotud minigripkott aine jäägiga, millelt võetud DNA proovid (konteiner tähisega 3.1.), 31.05.2021 vaatlustoiminguga seotud kaalu klaviatuurilt ja korpuselt võetud DNA proovid (konteinerid tähisega 5.1 ja 5.2). 11) Ekspertiisiakt nr . 21E-GE0541 (tl.35-45 Ikd) 29.06.2021 kirjeldab DNA ekspertiisi käigus eksperdi poolt läbiviidud uuringuid ja kasutatud analüüsimetoodikaid. Uurimise tulemusena annab ekspert arvamuse, et 24.05.2021 vaatlustoimingul võetud proovidest proov purgi kaanelt (pakend 1.1.), proov purgi pihusti servalt (pakend 2.2.) ja proov minigripkotilt (pakend 3.3.) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit ühelt isikult. Need DNA profiilid on kokkulangevad Martin Järvesoo DNA profiiliga, kuid mitte Kxxxx Pxxxxxi profiiliga. Proovidelt purgi kaane servalt (pakend 2.1), minigripkotilt (pakend 3.2), minigripkotilt (pakend 3.4) ja proov minigripkotilt (pakend 3.6) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes proovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev 6 Martin Järvesoo DNA profiiliga. Kxxxx Pxxxxxi DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Minigripkotilt võetud proovist (pakend 3.5) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selle tulemuse alusel ei saa välistada Martin Järvesoolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuid Kxxxx Pxxxxxi DNA profiil ei ole seostatav selle prooviga. 31.05.2021 vaatlustoimingul võetud proovidest süstlalt võetud proovist (pakend 1.1) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis pärineb ühelt isikult. See DNA profiil on kokkulangev Martin Järvesoo DNA profiiliga, kuid mitte Kxxxx Pxxxxxi profiiliga. Proovidest minigripkotilt (sees valge aine, pakend 2.1) ja proov minigripkotilt (sees oli aine jääk, pakend 3.1) saadi DNA analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes proovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Martin Järvesoo DNA profiiliga. Kxxxx Pxxxxxi DNA profiil ei ole seostatav nendest proovidest saadud DNA segaprofiilidega. Kaalu ümbriselt võetud proovist (pakend 5.1) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit mitmetelt isikutelt. Eristatav on peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Martin Järvesoo profiiliga. Süstlalt võetud proovist (pakend 1.2) saadi DNA analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Tulemuse alusel ei saa välistada Martin Järvesoolt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis, kuid Kxxxx Pxxxxxi DNA profiil ei ole seostatav selle prooviga. Kaalu klaviatuurilt võetud proov (pakend 5.2) ei ole kasutatav ekspertiisiülesande täitmiseks, kuna proov võib sisaldada riiklikusse DNA registrisse välistamise eesmärgil kantud politseitöötaja bioloogilist materjali. Ekspertiisiaktile on lisatud alleelitabelid võrdlusisikute DNA profiilide kohta ja selgitused aktis kasutatud mõistetele ja sõnastustele. Nendest tõenditest – DNA ekspertiisi tulemustest- selgub, et autos olnud mustast spordikotist pärinevatelt esemetelt võetud DNA proovides on täisprofiilid, mis pärinevad üksnes ühelt isikult- kokkulangeva profiilina on neis Martin Järvesoo DNA profiil, muuhulgas on kokkulangeva profiilina kindlaks tehtud M.Järvesoo DNA profiil purgi kaanelt, 50 ml pudeli (ekspertiisiaktis nimetatud purgi) pihusti servalt, ühelt minigripkotilt. Neis proovides ei sisaldu ühegi teise isiku DNA jälgi ja Kxxxx Pxxxxxi seotus on ka välistatud. Seejuures on Martin Järvesoo DNA täisprofiil tehtud kindlaks 50 ml plastikpudeli pihusti servalt, mille kohta 24.05.2021 asitõendi vaatlusprotokolli juures olevalt fotolt nr. 2 nähtub, et selle võtmiseks on pudelil pihustilt võetud ära kaas, proov võetud selle alt oleva pihusti servalt. Autos olnud koti küljetaskust saadud kasutatud süstaldelt on võetud DNA proovid, (vt asitõendi vaatlusprotokoll 26.05.2021 tl.18 foto 4, proovide võtmine asitõendi vaatlusprotokollil 31.05.2021 tl.27 foto nr. 2). Neist proovis ühelt süstlalt pärinev DNA on pärit ühelt isikut, leitud DNA on kokkulangev Martin Järvesoo DNA profiiliga, teiselt süstlalt pärinev DNA on pärit enam kui ühelt isikult, milles ei saa välistada Martin Järvesoo bioloogilist materjali, kuid Kxxxx Pxxxxxi materjal ei ole seostatav. Ka muudes kotis olnud esemetelt võetud proovides on eristatav peamine DNA profiil, mis on kokkulangev Martin Järvesoo DNA profiiliga. Mitte ükski kotis olnud esemetelt võetud DNA proov ei ole seostatav Kxxxx Pxxxxxiga. See tähendab, et Kxxxx Pxxxxx ei ole seotud autos olnud musta koti esemetega ja sellega on seotud üksnes Martin Järvesoo. Fakt, et üksnes Martin Järvesoo DNA täisprofiil leidub nii purgi kaanelt, pihusti servalt, aga ka süstlalt võetud proovis osutab selgelt, et nende esemete käitleja ja nendega tegutseja on olnud Martin Järvesoo ja muud isikud ei ole nende esemetega puutumuses. Kohus osutab seejuures, et ekspert on uurinud ka muude isikute DNA leidumise võimalikkust (s.t. mitte üksnes Martin Järvesoo DNA leidumise 7 võimalikkust) ja nii on ekspertiisi käigus tehtud kindlaks ka välistamise eesmärgil registrisse kantud politseitöötaja bioloogilise materjali olemasolu. 12) Ekspertiisimäärusega 24.05.2021 (tl.46-47) anti eksperdi käsutusse narkootilise aine ekspertiisi tegemiseks määruses kirjeldatud objektid koondpakendis (pakend nr 1): valget värvi plastikust pudel mahutavusega 50 ml läbipaistva vedelikuga (pakend 1/1), minigripkotis asuv kollakat värvi geeljas aine (pakend1/2), minigripkotis asuv läbipaistev geeljas aine (pakend1/3), kolmes minigripkotis ja suletud klaaspurgis asuvad ainejäägid (koondpakend 1/4). 13)Ekspertiisimäärusega 28.05.2021 (tl.48-49) anti eksperdi käsutusse narkootilise aine ekspertiisi tegemiseks määruses kirjeldatud objektid – sõidukis asunud spordikotist minigripkotis asuv valge pulbriline aine (pakend 1/1) ja teine minigripkott aine jääkidega (Pakend 1/2). 14) Ekspertiisiakt nr . 21E-AN0805 (tl.51-53 Ikd) 29.06.2021 kirjeldab narkootilise aine ekspertiisi käigus eksperdi poolt läbiviidud uuringuid, kasutatud metoodikaid ja tulemuste hindamist. Uurimise tulemusena annab ekspert arvamuse, et ekspertiisiks esitatud valge pulber (pakend 1/1) massiga 2,08 grammi narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei sisalda, tegemist on dimetüülsulfooniga (kasutatakse toidulisandina ja ka narkootiliste ainete (nt amfetamiini) lisandi-täiteainena). Ekspertiisiks esitatud tumedate tahke aine jälgedega kilekott (pakend1/2), aine massi ei olnud võimalik määrata aine vähesuse tõttu- leidub amfetamiini ja dimetüülsulfooni jälgi. 15) Ekspertiisiakt nr. 21E-AN0771 (tl.55-58 Ikd) 02.07.2021 kirjeldab narkootilise aine ekspertiisi käigus eksperdi poolt läbiviidud uuringuid, kasutatud metoodikaid, tulemuste hindamist ja eksperdiarvamust. Uurimise tulemusena annab ekspert arvamuse, et: - ekspertiisiks esitatud värvusetu läbipaistev vedelik (pakend 1/1) massiga 45,90 grammi, millest narkootilisi/psühhotroopseid aineid ei leitud; -pruun niiske pulber (pakend 1/2), mis kuivatati püsiva massini, kuivanud pulbri massiks saadi 9,47 grammi, mis sisaldab 20% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 1,39 grammi amfetamiini; -kollakas hägune vedelik (pakend 1/3) massiga 0,45 grammi pakendist 1/3 sisaldab amfetamiini, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; -kollakas pulber (pakend 4/1) massiga 0,098 grammi väiksemas minigripkilekotis (pakendist 1/4) sisaldab 19% ametamiinsulfaati, mille protsentuaalset sisaldust pole võimalik määrata materjali vähesuse tõttu; -kollakas pulber (pakend 4/2)massiga 0,63 grammi sisaldab 19% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,088 grammi amfetamiini; -suuremas minigripkotis (pakend 4/3) pakendist 1/4 leidub amfetamiini jälgi; -valge pulber (pakend 4/4) massiga 0,19 grammi pruunis klaaspurgis pakendist 1/4 sisaldab 1,7% amfetamiinsulfaati, amfetamiinsulfaat sisaldab 73,4% amfetamiini, seega sisaldub pulbris 0,0024grammi amfetamiini. Seega on sõidukis olnud mustast kotist 1,39+0,088+0,0024 grammi. pärinevates ainemahutites amfetamiini 8 Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg.3 järgi Suur on narkootilise või psühhotroopse aine, taime või seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.mai 2005.a. määruse nr. 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kriminaalasja toimikusse on lisatud viidatud määruse lisa 1 koos narkootilise/psühhotroopse aine koguste tabeliga, milles märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete narkootilist joovet tekitavad annused keskmised ühekordsed ja keskmised kogused kümnele inimesele (tl.60-63 Ikd). Sellest nähtub, et amfetamiini keskmine kogus narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele on 1,3 grammi (1300 mg). Eksperdiarvamusest tuleneb seega, et sõidukis reg. nr. xxxxxxxx asunud mustas kotis olnud ainemahutites (minigripkottides ja pruunis klaaspurgis) on narkootiline aine amfetamiin, mille kogus on kindlaks tehtud kolmes erinevas pakendis 1,39+0,088+0,0024 grammi. Kindlakstehtud amfetamiinikogus ületab kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele (see kogus on 1,3 grammi). Seega oli sõidukis mustas kotis narkootilist ainet amfetamiin koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ja sellega on täidetud KarS § 184 lg.1 koosseisu normatiivsed tunnusednarkootiline aine suures koguses. 16)20.05.2021 on teostatud läbiotsimine Kxxxx Pxxxxxi kasutuses olnud sõidukis BMW 530XD registreerimisnumbriga xxxxxxxx(kuulub Hxxxx Pxxxxxxe) ehk sõidukis, millega Martin Järvesoo ja Kxxxx Pxxxxx liikusid Tallinnast Jõgevale 19.05.2021, kus sõiduk politsei poolt kinni peeti ja kus teostati sõiduki vaatlus alates kell 00:54 (läbivaatuse protokoll tl.6). Pärast vaatlust teisaldati sõiduk tasulisse parklasse, kus 20.05.2021 toimus läbiotsimine (tl.9799 Ikd taotlus, tl.100-101 protokoll, fotod tl.102-104 Ikd). Menetlushuvist lähtuvaid objekte ei leitud. 17) 20.05.2021 on teostatud läbiotsimine Kxxxx Pxxxxxi elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalus ja selle juurde kuuluvates abiruumides (läbiotsimise taotlus tl.105-109 Ikd, protokoll tl.110-111, fotod tl.112-119). Menetlushuvist lähtuvaid objekte ei leitud. 18)06.07.2021.a määrusega (tl. 169-170 Ikd) on prokuratuuri loal lõpetatud kriminaalmenetlus Kxxxx Pxxxxx suhtes. 19)Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (tl.81 Ikd) nähtuvalt, et Kxxxx Pxxxxxil tuvastatud 19.05.2021 võetud uriiniproovist uuringuakti nr. 754T järgi amfetamiin, terviseseisundi kirjeldamise (tl.82 Ikd) ja hinnangu (tl.83 I kd) järeldus on, et isikul joovet ei esine, esinevad narkootilise või muu sarnase toimega aine tarvitamise tunnused. 20)joobeseisundi tuvastamise saatekirja (tl.157) järgi on Martin Järvesoolt 19.05.2021 võetud uriiniproovist tuvastatud uuringuakti nr. 755T järgi amfetamiin. 21)Asitõendi vaatlusprotokollis 17.06.2021 (tl.64-70 Ikd) on kirjeldatud Kxxxx Pxxxxxilt tema kinnipidamisel 19.05.2021 äravõetud mobiiltelefoni Huawey ja Martin Järvesoolt tema kinnipidamisel 19.05.2021 ära võetud tundmatu tootja lillakasroosa korpusega mobiiltelefoni vaatlust ja sõidukis BMW reg.numbriga xxxxxxxx olnud mustast spordikotist leitud musta värvi plastkorpusega klapiga mobiiltelefoni Swisstone_SC1330 vaatlust. Telefoni Huawey andmete läbivaatusel menetlushuvist lähtuvat informatsiooni ei leitud. 22)Lillakasroosat värvi tagakülje kattega telefoni läbivaatuse kohta on koostatud „Lisa 1 protokollile“ (tl.71), milles on kirjendatud M.Järvesoo telefonis olev sms-sõnumisuhtlus 17.18.05.
4. Suhtlusest nähtub, et neil kuupäevadel on toimunud sõnumisuhtlus Martin Järvesoo ja isiku vahel, kelle poole M. Järvesoo pöördub nimega „Daana“. M.Järvesoo vahistamismäärusest (tl.178 Ikd) nähtub, et Martin Järvesoo palub tema vahistamisest teatada elukaaslasele Dxxxxxx Ixxxxxle. Oma elukaaslasest Dxxxxxxxxxx Ixxxxxxxx (M.Järvesoo 9 kirjutab nime Dana kahe a-ga Daana) kirjutab M.Järvesoo ka kohtule oma kirjades ja kaebustes. Veel nähtub sõnumivahetusest M.Järvesoo telefonist välja saadetud sõnum (17.05.2021 kell 21:49:04), milles sõnumi saatjana kirjutatud „bandy“. M.Järvesoo kirjutab 15.09.2021 taotluses kohtule (tl.38 IIkd), et teda teab enamus inimesi hüüdnime „Bandy“ järgi. Sellisest sõnumivahetusest saab teha selge järelduse, et telefonis on Martin Järvesoo suhtlus, mis kinnitab, et telefon kuulub M.Järvesoole. Klahvidega ja klapiga mustast telefonist Swisstone_SC1330, mis asus sõidukis mustas spordikotis, võetud sms-suhtlus on kirjas „Lisa 2 protokollile“ (tl.72-78) perioodil 01.05.2021 kuni 14.05.
5. Vaatlusprotokollis märgitud, et telefonist võeti välja sms-suhtluse andmed 2021.a maikuu kohta. Sellest järeldub, et selle telefoniga on toimunud sms-suhtlus kuni 14.05.
6. Suhtlusest nähtub muuhulgas, et sissetulevas sõnumis palutakse tervitada Daanat (01.05.2021), eespool näidatud, et Daana on M.Järvesoo elukaaslane. 05.05.2021 väljeminevas sõnumis palutakse tullaxxxxxxx ette. M.Järvesoo seletusest kriminaalhooldajale (tl.232 I kd) nähtub, et M.Järvesoo märgib oma elukohaks Pikk 50; 06.05.2021 on mitu väljaminevat sõnumit isikule „Helen“ teatega oma käikude kohta (käisime Convictuses Lastekodu tn, toidupangas ja korra raamatukogu internetis. Jõuame 15.30), seejärel väljaminev sõnum teatega, et lähen kriminaalhooldusesse ja selle järel mitu väljaminevat sõnumit range kriminaalhoolduse kohta. Tl.232 Ikd nähtub Martin Järvesoo omakäeline seletus 06.05.2021 kriminaalhooldajale, kelle nimi on xxxxxxxxxxxxxx. Sellised sõnumid kinnitavad, et telefoni kasutaja on pidanud kirjavahetust kriminaalhooldajaga Hxxxxx seejärel jõudnud kriminaalhooldaja juurde, kelle juures on kirjutanud seletuse. 13.05.2021 on väljaminev sms tekstiga: Pole võimalik tulla, kuna olen Tartus juhutööl. Ja veidi hiljem: Palun teil määrata uus registreerimisaeg. Tl.234 Ikd on kriminaalhooldajaxxxxxxxxxxxxxxxxxkiri erakorralise ettekande juurde, kus märgitud, et 13.05.2021 ei ilmunud Martin Järvesoo registreerimisele, teatas, et on Tartus, kuna seal on juhutöö. Sellised sms tekstid koos kriminaalhooldaja tõendiga kinnitavad veenvalt, et see klapiga telefon on Martin Järvesoo oma, ta kasutab seda kestvalt oma suhtlusteks, ka väljaminevates sõnumites kirjutab „Bandy olen“. 23) Martin Järvesoo kahtlustatavana ülekuulamisel 06.07.2021 (tl.166-168 Ikd) tunnistab selle spordikoti katsumist või sellesse vaatamist. Kott ja narkoained selles ei olnud tema omad. M.Järvesoo teadis, et võõrad narkoained on seal kotis ja ta pidi neid kasutama hakkama kui maha jäetuid, aga otsustas oodata Jõgevani. Kotis olnud akupank on Järvesoo oma, ta andis selle mehe kätte, kes autoga kaasa sõitis, ka nuppudega mobiiltelefon on Järvesoo oma. M.Järvesoo kordab, et mees, kes kaasa sõitis ja koti autosse jättis, ei räägi üldse eesti keelt, tema nimi on xxxxxxxxxxx või midagi sellist. Kohtus selle mehega Convictuse süstlavahetuspunktis. 24)Tervishoiuasutuse Tartu Vangla väljavõte haigusjuhtudest (tl.54-55 IIkd), kus on sissekanded perioodi kohta 20.02.2020 kuni 16.09.
7. Sellel on kirjas sissekandel 02.07.2021, et isik süstib amfetamiini veeni igapäevaselt + GHB, viimati 18.05.
8. Kui Martin Järvesood süüdistatakse selles, et tema menetluses tuvastamata ajal ja kohas omandas ning valdas, s.o. käitles kuni politsei poolt kinnipidamiseni 19.05.2021.a kella 01:27ni sõiduautos registreerimisnumbriga xxxxxxxx suures koguses narkootilist ainet, siis kohus on eespool p.4,7,8,12,13,14,15 näidanud, et suures koguses narkootiline aine asus sõidukis olnud mustas spordikotis, mille politseiametnik vaatas läbi sõiduki kinnipidamisel (p.4, selle kohta politseikaamera salvestis tl.7). DNA ekspertiisidega on tehtud kindlaks (vaata eespool p.7,8,10,11), et kotis olnud esemetel on Martin Järvesoo DNA profiil, kuid seotus Kxxxx Pxxxxxi DNA profiiliga puudub. Ka ei ole tuvastatud kotis olnud esemetel mitte ühegi muu isiku bioloogilist materjali (v.a. välistamise eesmärgil registrisse kantud politseitöötaja bioloogiline materjal kaalul). Selline ekspertiisitulemus kinnitab veenvalt, et kotis oleva narkootilise ainega on puutumus Martin Järvesool. Martin Järvesoo on andnud kotiga seoses 10 järgmisi ütlusi: esmalt kinnipidamisel 19.05.2021, et ei tea, kellele kott kuulub. Seejärel kahtlustatavana ülekuulamisel 19.05.2021, et kott kuulub Dmitrile (xxxx või xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kahtlustatavana ülekuulamisel 06.07.2021 kordab sama versiooni. Kaitseaktis on esitatud versioon, et M.Järvesoo kohtus selle isikuga Convictuse süstlavahetuspunktis 18.05.2021, kuid süstlavahetuspunktid osutavad teenuseid anonüümselt ja nende isikute kohta andmeid sealt välja ei anta. Seega ei ole võimalik selle isiku olemasolu kontrollida. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, on seisukohal, et nii must spordikott autos kui ka seal olnud esemed, s.h. narkootiline aine tuleb omistada Martin Järvesoole. Versioon kellestki autos olnud Dmitrist, kes eesti keelt üldse ei räägi, ei ole usutav ja on vastuolus muude kogutud ja uuritud tõenditega. Esmalt ei ole see versioon kooskõlas tunnistaja Kxxxx Pxxxxxi ütlustega, kes (olles kahtlustatavana üle kuulatud) räägib autos olnud kahest tundmatust mehest, kes sõidutati Tallinnas nende soovitud kohta. Üks meestest rääkis eesti keelt. See tähendab, et kinnipeetud sõidukis olnud isikute – Kxxxx Pxxxxxi ja Martin Järvesoo ütlused autos reisinud isikute kohta lahknevad olulises osas (isikute arvu osas, aga ka räägitava keele osas) ja seetõttu ei ole usaldusväärsed ega tõesed. Seejärel tuleb rõhutada, et väited tundmatute isikute, kellele väidetavalt kott kuulus, reisimisest samas autos, on ümber lükatud muuhulgas eksperdiarvamusega Martin Järvesoo DNA profiili kohta, mille täisprofiil on kotis olevatelt esemetelt leitud, kuid neil esemetel ei leidu mitte ühegi muu isiku DNA-d. Kui kott koos esemetega kuulunuks kellelegi tuvastamata isikule, olnuks kotis olevatel esemetel ka sellelt tuvastamata isikult pärinev DNA. Aga ei ole. On üksnes Martin Järvesoolt pärinev DNA täisprofiil. Riigikohus on korduvalt oma lahendites (nt otsused nr 3-1-1-38-11 ja 3-1-1-77-15) märkinud, et mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav. In dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseks peab kaitseversioon olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu rääkida ka isiku süüküsimust puudutavast kõrvaldamata kahtlusest

§ 7lg 3 mõttes.

Martin Järvesoo seletus selle kohta, kuidas sattus kotis olevatele esemetele tema bioloogiline materjal (Annas peatust tehes ta vaatas kotti, soris selles) ei ole usutav ega kooskõlas muude tõenditega. Kui isik üksnes vaatas kotti ja soris selles juhuslikult ja nägi seal minigrippkotte narkoainega, kust tuli tugevat diislikütuse lõhna ja seejärel otsustas vaatamise pooleli jätta, siis eespool p.7,8,10,11 näidatust nähtub, et Martin Järvesoo DNA täisprofiil on tehtud kindlaks 50 ml plastpudeli pihusti korgi alt, mis tähendab, et Martin Järvesoo on avanud pudeli korgi, tegelenud pihustiga. M.Järvesoo DNA täisprofiil on olnud pruuni klaaspurgi kaanel ja klaaspurgis olevatel minigrippkottidel, mis tähendab, et ta on keeranud lahti klaaspurgi kaane, võtnud sealt välja minigripkotid ja seejärel pannud tagasi. Martin Järvesoo DNA täisprofiil on tehtud kindlaks kasutatud süstlal, mis asus koti küljetaskus. See tähendab, et Martin Järvesoo bioloogiline materjal (DNA) leidub spetsiifilistes asukohtades, kuhu see ei satu kätt kogemata kotti pistes või juhuslikult kotti vaatamisel. Martin Järvesoo 19.05.2021 ülekuulamisel antud ütlustest ilmneb, et ta on täpselt kursis koti sisuga, s.h. kasutatud süstaldega ehk asjaoludega, mida isik koti sisu täpselt teadmata, neid esemeid omamata ja valdamata ei saa teada. Asjaolu, et kotis olid kastutatud süstlad, millel M.Järvesoo DNA täisprofiil, langeb kokku andmetega kohtule esitatud väljavõttel haigusjuhtudest (tl.54-55 IIkd), kus on kirjas sissekandes 02.07.2021, et isik süstib amfetamiini veeni igapäevaselt + 11 GHB, viimati 18.05.

1. See tähendab, et M.Järvesoo kinnipidamisele politsei poolt 19.05.2021 esimesel tunnil eelnes kuupäev 18.05.2021, mil ta oli süstinud endale amfetamiini ja seetõttu oli tema kotis ka kasutatud süstal, millel M.Järvesoo DNA. Martin Järvesoo on väljavõtte oma haigusjuhtudest saatnud ise 27.09.2021 (tl.53 IIkd) koos palvega, et seda kohtulikul arutamisel arvestataks. Kui politseikaamera salvestiselt nähtuvad kotis olevate esemete asukohad kotis, s.h. koti küljetaskus, siis ka Martin Järvesoo oma ütlustes kinnitab teadmist kotis asuvast narkootilisest ainest (kuid selleks ajaks ei olnud veel ekspertiisi tehtud), ta nimetab seda „plöga“. Ta kirjeldab, et pani geelja aine purki, kuidas aine lõhnas, must ese kotis oli kaal (ehkki kaal käib kaanega kinni) ja tegi sellise järelduse värvi järgi. Martin Järvesoo seletus selle kohta, kuidas kott sattus autosse ja kuidas tema DNA sattus kotis olevatele esemetele ei tekita kohtus kahtlust süüdistusversiooni suhtes, mida saaks lugeda kõrvaldamata kahtluseks ja mis tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kotis oli Martin Järvesoo akupank, mida isik ise ütles, kuid kotis oli ka tema telefon (nuppudega, klapiga), mida Martin Järvesoo ise esimesel ülekuulamisel ei maininud. Puutuvalt kaitseversiooni selle kohta, et kott koos narkootilise ainega jäeti autosse kellegi Dmitri poolt märgib kohus, et kui kohtueelses menetluses on M.Järvesoo rääkinud Dmitrist, kelle perekonnanimi on xxxxxvõi xxxx ja kellega oldi kunagi koos kinnipidamiskohas, siis kaitseaktis räägitakse isikust, kelle nime ei ole võimalik teada saada, kuna Convictus Eesti MTÜ osutab teenust anonüümselt. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-85-07 (p 9.1 ja 9.3) märkinud järgmist: juhul, mil süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ise esitama tõendid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks Uuritud tõendid kogumis on loonud kohtus veendumuse, et narkootilise aine käitlemine Martin Järvesoo poolt toimus viisil, et ta kandis narkootilist ainet temale endale kuuluvas mustas spordikotis kaasas, kaasas kandis ka narkootilise aine käitlemisega seotud muid esemeid- hulka minigrippkotte, kaalu, süstlaid, aga samas kotis kandis ka muid temale endale kuuluvaid esemeid- akupanka, telefoni. Selle kotiga, milles narkootiline aine, liikus ta ühest asukohast teise. Selline tegevus ongi narkootilise aine valdamine. Kuna narkootiline aine oli Martin Järvesoo valduses 19.05.2021 ajal, mil sõiduk politsei poolt kinni peeti, oli ta selle omandanud varem tuvastamata ajal ja kohas ja ta käitles seda kuni kinnipidamiseni politsei poolt. Sellise tegevusega on Martin Järvesoo realiseerinud KarS § 184 lg.1 koosseisu ehk narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Martin Järvesoo on temale etteheidetava süüteo pannud toime otsese tahtlusega: omandades narkootilise aine teadlikult, seda vallates ehk käideldes, kandes seda endaga kaasas kuni äravõtmiseni politsei poolt. Martin Järvesoo on varasemalt korduvalt karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg.1 järgi, oma kirjades kohtule kirjeldab ta ennast kui narkosõltuvuses olevat isikut, väljavõttes haigusjuhtudest (tl.54-55 IIkd) nähtub, et Martin Järvesoo on isik, kes süstib igapäevaselt amfetamiini veeni. See tähendab, et narkootilise aine omamine oli tema jaoks tahtlik ja kindla eesmärgiga tegevus. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid Martin Järvesoo tegevuses ei esine. Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin kuulub sotsiaalministri 18.05.
2. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete 12 meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja. Narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Amfetamiini puhul loetakse suureks koguseks 1,3 g. Seega pani Martin Järvesoo toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise. Martin Järvesoo on kohtule esitanud mitmeid kirju, avaldusi nii enne kohtuistungit (tl33-40, 48-49, 53,66 IIkd) kui ka pärast kohtuistungit (tl.88-97 IIkd), viimane kiri saabus kohtule 03.12.
3. Esitatud kirjadest kaks viimast on käsitatavad apellatsioonkaebusena, eelmised ei oma süüteo toimepanemise asjas tõenduslikku tähendust. Väljavõtete haigusjuhtudest (tl.54-55 IIkd) on kohus käsitlenud eespool p.24 kui tõendit. KARISTUSE KOHALDAMINE Martin Järvesoo tuleb süüdi tunnistada temale esitatud süüdistuses KarS § 184 lg.1 järgi ja mõista karistus. KarS § 184 lg 1 järgi karistatakse isikut 1- kuni 10-aastase vangistusega. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süü suuruse puhul arvestab kohus, et Martin Järvesoo on käidelnud ebaseaduslikult narkootilist ainet amfetamiin koguses, mis minimaalselt ületab määra, millest alates on tegemist narkootilise aine suure kogusega KarS § 184 lg.1 tähenduses. Kuna toimepandud süüteo puhul on kahjustatavaks õigushüveks rahva tervis, siis toimepandud teoga saanuks kahjustatud minimaalne hulk isikuid. Kuigi Martin Järvesoo ise narkootilise aine tarvitamist ei eita ja peab ennast sõltuvuses olevaks, ei tunnista ta toimepandud süütegu ja eitab narkootilise aine omamist ja valdamist. Kohus ei tuvastanud Martin Järvesoo karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja § 58 mõttes. Karistuse preventiivsete eesmärkide puhul on oluline arvestada süüdistatav Martin Järvesoo varasemat karistatust. Karistusregistri andmetel (II kd, tl 205-216) on süüdistatav Martin Järvesood varasemalt korduvalt karistatud. Martin Järvesool on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning hulgaliselt kehtivaid väärteokaristusi (sh on Martin Järvesood aastal 2015 kahel korral karistatud NPALS § 151 lg 1 alusel). Martin Järvesood on karistatud peamiselt vägivallasüütegude eest ja kahel korral varavastaste kuritegude toimepanemise eest. Viimati karistati Martin Järvesood kriminaalkorras Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas 06.04.2020.a. KarS § 121 lg.1 p.1,2,3, § 199 lg.2 p.4 järgi 2 aasta 6-kuulise vangistusega, millest koheselt täitmisele 6 kuud vangistust, 2 aastat vangistust jäi kanda tingimisi 2 aasta 6-kuulise katsejaga (kohtuotsus tl.217-221 I kd). Martin Järvesoo vabanes karistuse kandmiselt 17.07.2020.a. (tl.205 Ikd). Sellele järgnes Martin Järvesoo kriminaalhooldus, mis on kulgenud rikkumistega, seletuskirjade kirjutamisega, on koostatud erakorraline ettekanne (tl.222-239 I kd). Martin Järvesool puudub eelnenud aastal maksutatav tulu (tl.242 Ikd), keskmise päevasissetuleku suurus on 0 eurot (tl.243 Ikd). M.Järvesoo vabakasutuskonto väljavõttelt Tartu Vanglas (tl.52 IIkd) nähtub, et tema laekumised pärinevad sõpradelt, kasuisalt, peretuttavalt. Martin Järvesoo kirjadest kohtule selgub, et tal on elukaaslane, kellega on kavandatud ühise pere loomist. Otsis elukohta Tallinnasse. 13 Martin Järvesoo on viimasest temale mõistetud karistusest ära kandnud 6 kuud vangistust ja alates kinnipidamiskohast vabanemisest 17.07.2020 jäi ta katseajale koos allutamisega käitumiskontrollile. Käsitletav süütegu on toime pandud 19.05.2020 ja sellele eelneval ajal, s.t. eelmise süüteo eest mõistetud karistuse kandmise katseajal. Ka varasemalt on Martin Järvesoo kandnud korduvalt reaalset vangistust. Kuigi süüdistatav Martin Järvesoole anti Tartu Maakohtu 06.04.
4. a otsusega võimalus kanda talle mõistetud karistust suuremas osas vabaduses, siis ärakantud reaalne vangistus ei ole ilmselgelt avaldanud talle piisavat mõju ja nii on süüdistatav Martin Järvesoo jätkanud uue ning raskema kuriteoga – esimese astme kuriteoga. Seetõttu tuleb Martin Järvesoole mõista uus karistus reaalse vangistusena ja temale mõistatavale karistusele liita eelmise karistuse ärakandmata osa. Karistusraamid on käsitletava süüteo puhul laiad- 1 kuni 10 aastat vangistust. Sellises olukorras ei saa karistuse kohaldamisel lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast, vaid kohus arvestab toimepandud süüteo tegelikke asjaolusid- et narkootilise aine hulk oli miinimumilähedane ja sellega potentsiaalsete kahjustatavate isikute hulk samuti minimaalne. Kohus arvestab ka Martin Järvesoo isikut, kes ei ole varem selleliigilisi süütegusid toime pannud, mistõttu tuleb eeldada tema karistustundlikkust. Seetõttu mõistab kohus karistuse sanktsiooni miinimumile lähedases määras ehk 1 aasta 3 kuud vangistust. Kohus menetles asja lühimenetluses, mistõttu

§ 238

lg.2 alusel tuleb mõistetud põhikaristust vähendada 1/3 võrra ja mõistetavaks karistuseks Martin Järvesoole on 10 kuud vangistust. Martin Järvesoole tuleb moodustada liitkaristus KarS § 65 lg.2 alusel, suurendades käsitletava süüteo eest mõistetud karistust eelmise karistuse ärakandmata osa 2 aasta võrra. Ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg.1 järgi tuleb eelvangistuses viibitud aeg alates 19.05.2021.a arvata karistusaja hulka. Martin Järvesoo peeti kinni 19.05.2021, tõkend vahistamine kohaldati kohtu määrusega 20.05.2021, määrusega 13.07.2021 pikendati vahistamise tähtaega kuni 18.09.2021. Kohus määrusega 10.09.2021 andis Martin Järvesoo kohtu alla ja jättis tõkendi vahistamine muutmata. Martin Järvesoo on kohtule saadetud kirjades ja avaldustes soovinud saada sõltuvusravi, vahistatu staatuses olemise ajal on ta sõltuvusravist ilma jäänud. Kohus on seisukohal, et sõltuvusravi määramine Martin Järvesoole ei ole põhjendatud. Vangistuse asendamine raviga KarS § 692 lg.1, lg.6 p.1 tähenduses on võimalik narkomaanile, kes on kuriteo toime pannud narkomaania tõttu. Käesoleval juhul Martin Järvesoo süüteo toimepanemise asjaolud sellist järeldust teha ei võimalda. Ka ei viita Martin Järvesoo terviseseisundi kohta esitatud dokumendid (tl.41-43 IIkd, 54-55, 63-65 IIkd) temal narkomaania olemasolule. Dokumentidest nähtub, et kinnipidamiskohas on Martin Järvesoo olnud regulaarse arstliku järelevalve all ja meditsiiniabi (erinevad ravimid)on talle kinnipidamiskohas püsivalt saada. Kohtul ei ole alust arvata, et edaspidi jääb Martin Järvesoo temale vajalikust meditsiiniabist ilma. Tõkend vahistamine jääb muutmata. Menetluskulud Kriminaalasjas on menetluskuludeks

§ 175

lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu ja kulud kogusummas 399,48 eurot (I kd, tl 201, 203, 247, 251). Lisaks on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud kohtumenetluses summas 287,52 eurot (II kd, tl 71-72). Kokku on kaitsjale väljamakstud tasu ja hüvitatud kulud summas 687 eurot. Samuti on

§ 175

lg 1 p 3 alusel menetluskuluks ekspertiisitasud (joobe tuvastamisega tekitatud kulu, DNA ekspertiisi kulu ja narkootilise aine ekspertiisi kulu) kokku 2501 eurot (I kd, tl 157, 45, 53, 58). 14 Menetluskuluks on

§ 175

lg 1 p 9 alusel ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on

§ 179

lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019. a vastu võetud (kehtiv alates 01.01.2020.a) määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on käesoleval ajal töötasu alammääraks 584 eurot. Seega on sundraha suuruseks 1460 eurot. Menetluskulud kokku on 4648 eurot.

§ 180

lg 1 alusel määrata Martin Järvesoo hüvitatavaks menetluskulude summaks 4648 eurot ja mõista Martin Järvesoolt välja 4648 eurot menetluskulude katteks riigi tuludesse. Asitõendid

§ 126

lg 3 p 2 alusel jätta kriminaalasja juurde CD-R plaat (I kd, tl 7), millel vallasasja läbivaatuse salvestis. Kriminaalasjas on asitõenditeks Martin Järvesoole kuuluvad esemed (I kd, tl 244): • • • • akupank koos toitejuhtmega ja punast värvi kunstmaterjalist riidekotiga, mobiiltelefon Gemtek, mudel WLT-1000(R-10), IMEI1: 355715066852157, IMEI2: 355715066852165; mobiiltelefon Swisstone_SC1330, IMEI1: 353185082512874, IMEI2: 353185082512882 ning spordikott. Loetletud esemed tuleb

§ 126

lg 3 p 2 alusel Martin Järvesoole kohtuotsuse jõustumisel tagastada.

§ 126

lg 3 p 4 alusel tuleb kohtuotsuse jõustumisel hävitada spordikotis olnud esemed: plastmaterjalist relvataoline ese, näpitstangid, tulemasin, digitaalne grammikaal, kaks metallist kahvlit, punane kruvikeeraja, hulk kasutamata minigrippkotte, süstalde tühjad pakendid ning kaks süstalt koti küljetaskust (I kd, tl 244). Lisaks tuleb

§ 126

lg 3 p 4 alusel hävitada koondpakend kasutatud süstaldega ja koondpakend ekspertiisist tagastatud materjaliga (I kd, tl 244). Asitõendid on üle antud kohtule pakendites, millel kirjeldatud pakendi sisu. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Ülle Raag 15 16