← Eesti

2-21-12206/24

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-21-12206 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Anneli Alekand Kohtuasi A T hagiavaldus I G -T ja A T -G

) § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esiletoodud asjaolud seda tingivad.

  1. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu
  2. oktoobri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11;
  4. oktoobri
  5. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12).
  6. Vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise, arvestades ka seda, et täisealise isiku vajadused on suuremad kui alaealisel lapsel, alaealise 2

(6)ülalpidamisse peavad panustama mõlemad vanemad, samuti maksab riik alaealisele lastetoetust, mis suurendab vahendite hulka, mida alaealise ülalpidamiseks saab kasutada. Kostjate seisukoht
  1. Kostjad hagiga ei nõustu ja vaidlevad sellele vastu.
  2. Hageja ei esitanud kaja menetluse taastamiseks tsiviilasjas nr 2-19-14010 ega apellatsiooni 09.10.2019.a kohtuotsuse peale, millest võib järeldada, et hageja nõustus kohtuotsusega.
  3. Kohtul ei ole õiguslikku alust teha 09.10.2019.a kohtuotsusele revisjoni. See oleks vastuolus TsMS §-ga 459, millest tulevalt on poolel pärast otsuse jõustumist õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
  4. Hageja ei tugine asjaoludele, mis tekkisid pärast kohtuotsuse jõustumist. Hageja kinnitusel lõpetati viimane tööleping temaga 18.07.2019.a. Hageja esitatud meditsiiniliste uuringute tulemused on saadud 10.08.2018 ja 30.09.
  5. Need asjaolud on aset leidnud enne 09.10.2019 kohtuotsuse tegemist ja jõustumist. Seega ei vasta esitatud hagi 09.10.2019.a jõustunud kohtuotsuse muutmise kohta TsMS § 459 nõuetele. Hageja esitatud asjaolusid ei saa lugeda mõjuvaks põhjuseks

§ 102lg 2 tähenduses minimaalse elatise suuruse vähendamiseks.

11.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole muid kohustusi arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanem ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest, vaid peab kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla miinimummäära mõjuval põhjusel, milleks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et tal oleks tuvastatud osaline või täielik töövõimetus. Samuti ei ole hageja esitanud tõendeid selle kohta, et temaga sõlmitud viimane tööleping lõpetati seoses hageja haigestumise või töövõimetusega.

  1. 09.10.2019 kohtuotsuse alusel mõisteti hagejalt on välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 09.05.2019–11.09.2019 eest. Viimane tööleping lõpetati 18.07.
  2. See tähendab, et kuni 18.07.2019 oli hagejal töökoht ja sissetulek, kuid ka siis ta elatist laste ülalpidamiseks ei tasunud.
  3. Seaduses ettenähtud miinimumelatise saamiseks ei pea alaealine laps oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Vanem peab tegema lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks kõik endast oleneva. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta on teinud kõik endast oleneva selleks, et hankida endale selline sissetulek, mis tagaks kostjate minimaalsete vajaduste rahuldamise.
  4. Kostjate ema on Töötukassas töötuna arvel ja tema sissetulekuks on vaid töötutoetus. Eesti Vabariik tasub laste ülalpidamiseks 200 eurot kuus, kummalegi lapsele 100 eurot. Lisaks saab kumbki laps lastetoetust 60 eurot kuus. Seega on laste ema ja laste kogusissetulek 580 eurot kuus. Hageja vastus kostjate seisukohale 3

(6)
  1. Vastuses jääb hageja oma seisukohtade juurde. Ta täpsustab, et ei ole väitnud, et on töövõimetu, vaid kinnitanud, et tema tervislik seisund ei võimalda töötada, et anda täies mahus ülalpidamist oma lastele ja endale.
  2. Tagaseljaotsusest tsiviilasjas 2-19-14010 sai hageja teada alles pärast täiteteate saamist kohtutäiturilt.
  3. Hageja on töötu seoses tervisliku seisundiga, töötutoetust ei saa.
  4. Kohtu selgitustele tõendamiskoormise kohta vastas hageja täiendavalt, et sõlmis 04.10.2021.a. töölepingu OÜ-ga M ja on võetud tööle kulleri ja elektrikuna. Lepingu kohaselt teeb hageja tööd vastavalt vajadusele ja makstava tasu suuruseks on 3,48 eurot tunnis faktiliselt töötatud aja eest. Muid sissetulekuid hagejal ei ole. Hageja kulutused igapäevaeluks on tavalised ja moodustavad keskmiselt umbes 220-230 eurot kuus. Selline suurusjärk on vastavalt Statistikaameti andmetele miinimum majapidamisele, mis koosneb ühest inimesest. Kostjate vastus hageja seisukohale
  5. Hageja esitatud tööleping näitab, et hageja on vaatamata oma tervisliku seisundile võimeline töötama ja saama sissetulekut.
  6. Hageja väitel on tema vajalikud kulutused 220–230 eurot kuus.

§ 102

lõike 2 kohaselt peab vanem kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kuna hageja kasutab enda ülalpidamiseks 220–230 eurot kuus, siis peab ta maksma kummagi lapse ülalpidamiseks vähemalt sama summa ehk kostjatele kokku 460 eurot kuus. KOHTU PÕHJENDUSED

  1. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
  2. Vaidlust ei ole, et Viru Maakohtu
  3. oktoobri 2019 otsusega on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis igakuise elatusrahana 270 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Hageja kohtuotsust ei vaidlustanud ega esitanud kaja menetluse taastamiseks. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 kohaselt on elatisesumma ühele lapsele praegu 292 eurot.
  4. Hageja on seisukohal, et tema tervislik seisund ei võimalda tal kohtuotsust täita, mis annab aluse elatisesumma vähendamiseks

§ 102lõike 2 järgi.

  1. Kostjad vaidlevad hagile vastu, sest hageja viidatud asjaolud ei ole tekkinud pärast elatise väljamõistmise otsuse tegemist ning vanemal on kohustus teha kõik endast olenev, et oma alaealisi lapsi ülal pidada. Hageja ei ole töövõimetu.
  2. Pooled on olnud nõus kirjaliku menetlusega, kompromissi sõlmimine ei õnnestunud.
  3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 kohaselt võib kumbki pool elatusraha maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral nõuda uues hagis maksete suuruse muutmist. Elatisemaksete suuruse muutmiseks peab hageja tõendama, et võrreldes Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2019 otsuse tegemise ajaga on 4

(6)muutunud asjaolud, mis olid kohtuotsuse tegemise aluseks, eelkõige et on muutunud hageja varaline seis, sissetulek või kohustused.
  1. Kohus leiab, et hageja ei ole hagis esitanud ega tõendanud selliseid mõjuvaid asjaolusid, mis oleksid tekkinud pärast Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2019 kohtuotsuse tegemist. Hageja esitatud tõendid nii tema tervisliku seisundi kui ka töölepingu lõppemise kohta pärinevad ajast enne kohtuotsuse tegemist. Kohus leiab, et ei ole põhjendatud pikendada tagaseljaotsusele sisuliselt kaja esitamise õigust tähtajatuks. Hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik olukord oleks muutunud halvemaks. Kui hageja on kohtumenetluse ajal leidnud töö, peaks tema olukord olema muutunud paremaks.
  3. Samas nõustub kohus hagejaga, et kuna Viru Maakohtu
  4. oktoobri 2019 kohtuotsus (tagaseljaotsus) on vormistatud ilma kirjeldava ja põhjendava osata, on hagejal võimalik esitada väiteid, et ta ei ole võimeline maksma lastele elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning seda eelkõige objektiivsete põhjuste tõttu. Seega tuleb tuvastada, millises ulatuses on hageja kohustatud oma alaealistele lastele ülalpidamist andma. 29.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka siis, kui ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline ülalpidamist andma, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama oma vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lõikes 1 sätestatud miinimummäära.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

  1. Hageja ei ole kohtu hinnangul toonud esile asjaolusid ega esitanud tõendeid, mis annaksid alust vähendada hagejalt väljamõistetud elatise suurust.
  2. Hageja on esitanud dokumendid talle tehtud terviseuuringute kohta, millest samas ei nähtu, kas või mil määral mõjutab selgroo haigestumine tema võimet töötada või muul viisil sissetulekut saada. Kohtul ei ole andmeid, et hagejale makstaks töötutoetust või toetust seoses töövõime vähenemisega.
  3. Kohus möönab, et

§ 102

lg 2 kolmanda lause loetelu alustest, mis võimaldavad elatisesummat vähendada alla miinimumi, ei ole ammendav. Iga juhtumi eripära arvesse võtmise võimalus on põhjendatud, et vältida lootusetute elatisevõlgnike teket. Iseenesest saab töövõime vähenemine olla põhjuseks, miks hageja ei suuda saada suuremat sissetulekut, kuid hageja väited puudutavad ainult varasemal töökohal töötamise lõpetamise põhjust, mitte väljavaateid uue töökoha leidmiseks. 33. Ka juhul, kui elatise vähendamiseks alla miinimumi on olemas mõjuv põhjus, peab kohus vähendamise ulatuse üle otsustades saama hinnata hageja tegelikku majanduslikku olukorda ja võimekust elatist maksta. Hageja esitatud töövõtuleping ei võimalda teha järeldusi hageja keskmise igakuise sissetuleku kohta, sest töötasu on lepitud kokku tunnitasuna vastavalt reaalselt töötatud ajale. Lepingus ei sisaldu kokkuleppeid umbkaudse või minimaalse töötundide arvu kohta kuus või miinimumtasu ühes kuus. Tegemist ei ole töölepinguga, mille puhul võiks eeldada vähemalt alampalga maksmist. Samuti ei ole hageja hoolimata kohtu selgitustest esitanud andmeid oma igakuiste väljaminekute kohta. Vanema ülalpidamiskohustuse puhul on laste vajadused esikohal ja elatise vähendamine alla miinimumi saab tugineda ainult vanema tegelikule majanduslikule olukorrale, mitte statistilistele andmetele. Hageja ei ole oma tegelikku majanduslikku olukorda tõendanud. 5

(6)
  1. Kohus järeldab, et hageja ei ole tõendanud ei elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolude muutumist võrreldes Viru Maakohtu
  2. oktoobri 2019 otsuse tegemise ajaga ega seda, et esineks objektiivne põhjus, mille tõttu kohus saaks vähendada hagejalt välja mõistetud elatusraha suurust alla

§ 101lõikes 1 sätestatud miinimummäära.

  1. Kuna mõjuva põhjuse esinemine elatise vähendamiseks ei ole tõendatud, ei ole vaja hinnata kostjate vajadusi.
  2. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus
  3. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
  4. Kohus määras 17.08.2021 määrusega kostjatele riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabikulusid. Lähtudes eeltoodust jätab kohus riigi õigusabikulud riigi kanda, mille kohta teeb kohus eraldi määruse. Muud kulud jätab kohus TsMS § 164 alusel poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Anneli Alekand Kohtunik Viru Maakohtu 16.11.2021 kohtuotsus on tühistatud osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 22.04.2022 otsusega. 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.