Obsah (5)

§ 29§ 2§ 44§ 100§ 4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Neve Uudelt Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-9070

) § 1 lg-st 1, § 5 lg 1 p-st 5 ja § 28 lg 2 p-st 2 tulenevalt peab töötaja ja tööandja vahel kokku lepitud töötasu sisalduma töölepingu kirjalikus dokumendis ning tööandja peab maksma töötajale töö eest kokkulepitud tasu. Kuivõrd seadusest ei tulene nõuet, et töötasu peab olema kokku lepitud brutosummana, siis võib töötasu kokkulepe töölepingus olla märgitud ka

§ 29

lg-st 3 erinevalt netosummana ning selline kokkulepe ei ole tühine

§ 2järgi.

Järelikult kehtib poolte vahel 17.07.2019 sõlmitud tööleping netotöötasu 7 eurot tunnis osas. 13. Hagi saamata jäänud töötasu 1945,62 euro nõudes jääb rahuldamata. Maakohus viitas

§ 44

lg-tele 1, 4, 6 ja 7 ning märkis, et hageja ei ole esile toonud, et poolte vahel oleks olnud sõlmitud kokkulepe ületunnitöö tegemiseks ja puuduvad ületundide tegemise kokkulepet tõendavad tõendid. Tööandja omaksvõtu ja TVK-le esitatud töötasu arvestusega saab lugeda tõendatuks, et hageja tegi ületunnitööd

1. a oktoobris 15,5 h ulatuses, mille eest tasuti talle 7 eurot/tunnis. Suuremas ulatuses ületunnitöö või riigipühadel töö tegemist tööandja ühepoolsel nõudmisel, ei ole hageja tõendanud. Arvestades, et hageja töötas täistööajaga netotöötasuga 7 eurot tunnis, oli kostja kohustatud selle eest maksma töötasu järgmiselt: 17.07-31.07.2019 – 616 eurot (88 tundi x 7 eurot), 01.08-30.08.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.0930.09.2019- 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.10-31.10.2019 – 1288 eurot (184 tundi x 7 eurot). Kuna hageja tegi perioodil 01.10- 31.10.2109 15,5 tunni ulatuses ületunnitööd, siis oli kostja kohustatud hagejale maksma 162,75 eurot (15,5x7x1,5). Kokku oli kostja kohustatud hagejale maksma oktoobri eest 1450,75 eurot. Lisaks oli kostja kohustatud maksma 01.11-30.11.2019 - 1176 eurot (168 tundi x 7 eurot), 01.1231.12.2019 - 1022 eurot (146 tundi x 7 eurot), 01.01-12.01.2020 - 392 eurot (56 tundi x 7 eurot). Vaidlust ei ole, et alates 13.01.2020 viibis hageja töövõimetuslehel. Kokku pidi kostja kogu töölepingu kehtivuse ajal hageja töötatud aja eest maksma töötasu 7008,75 eurot. Perioodil 01.07.2019 - 11.03.2020 tegi tööandja töötaja pangakontole väljamakseid kokku 7703,30 eurot, mis ületab tööandja kohustuse maksta töötasu 694,55 euro võrra. Kostja tasaarvestas ületunnitöö tasu 54,25 eurot hagejale alusetult tasutud summaga.
2. Hagi puhkusehüvitise väljamõistmiseks jääb rahuldamata. Hagejal oli perioodi 17.07.2019-16.01.2020, s.o 187 päeva eest, kokku õigus saada puhkust 14,35 päeva (28:365x187) ja tema töötasu perioodil 17.07.2019 kuni 31.12.2019 oli kokku 6616,75 eurot. Kuna viidatud perioodil on 164 kalendripäeva (168 - 4 riigi- ja rahvuspüha), siis moodustab hageja kalendripäevatasu 40,35 eurot (6616,75:164). Järelikult on hüvitis kasutamata 14,35 päeva puhkuse eest 579,02 eurot (14,35x40,35). Kuivõrd kostja tegi hagejale ülekande 7703,30 eurot, millest 7008,75 eurot oli töötasu ja tasaarvestuse avalduse, siis on tööandja täitnud puhkusehüvitist 579,02 euro maksmise kohustuse.
3. Kuna kostja ei vaidlustanud töövaidlusorganis hageja poolt töölepingu erakorralist ülesütlemist, siis lõppes tööleping 16.01.2020 hageja poolt esitatud ülesütlemisavalduses toodud alusel.
4. Kuna TVK otsus

§ 100

lg 4 kohase hüvitise 1000 euro ja viivise väljamõistmiseks on jõustunud, siis tuleb eeltoodud nõuete osas menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 2). 17.

§ 100

lg 4 kohane hüvitis ei ole põhjendatud suuremas summas kui 1000 eurot ning seega jääb vastav hüvitisenõue rahuldamata. Kohus võttis seejuures arvesse järgnevaid asjaolusid: hageja töötas kostja juures lühikest aega s.o 6 kuud; kostja ei rikkunud oma töölepingust tulenevat kohustust tagada hagejale tööd pahatahtlikult, vaid olukorras, kus tema lepingupartner ei taganud kostjale tööd; kostjal oli majandusaasta aruannete kohaselt

1. a lõpus ja
2. a alguses raskusi toimetulekuga; kostja ei ole rikkunud 4 2-20-9070 hagis esile toodud töötasu ega puhkusehüvitise maksmise kohustust; hageja ei kasutanud kostja pakutud võimalust saada kokkulepitud mahus tööd kostja lepingupartneri kaudu, millega ta oleks vähendanud enda kahju; töölepingu erakorralise lõpetamise ajal 16.01.2020 ei olnud välja kuulutatud eriolukorda, mistõttu ei saa hüvitise nõude suuruse määramisel antud asjaoluga arvestada; kostja ei vaidlustanud TVK otsust hageja kasuks väljamõistetud 1000 euro hüvitise ja viivise kohta ning on kinnitanud kohtule selle summa väljamaksmist.
3. 23.03.2021 esitas hageja kohtule vastuväite ja taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja tööaja ja töötasu arvestuse esitamiseks. Samuti palus ta tühistada kohtumääruses eelmenetlust lõpetava otsustuse ja eelmenetlusega jätkata kuni on kohus täitnud selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Kohus jätab hageja vastuväite kohtu tegevusele ja taotlused rahuldamata, kuna kostja esitas hageja tööaja arvestuse TVK-le ning kohus võttis TVK toimiku, sh tõendid täies ulatuses asja juurde, hageja esindajale on kõik menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu ja kohus on eelmenetluse toimingud, sh hageja taotletud selgitamise kohustuse täitnud. Apellatsioonkaebus
4. Hageja esitas 30.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada (v.a maakohtu otsustus nõude kohta töötamise registris kande muutmiseks) ja teha asjas uue otsuse, millega hagiavaldus rahuldada ja mõista kostjalt hageja kasuks välja töötasu 1945,62 eurot, hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest summas 907,43 eurot ning hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 5354,79 eurot. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.
5. Kohtulahend on hageja jaoks üllatav. Kohus on rikkunud selgitamiskohustust ning on määranud tõendamiskoormise ebaõigesti. Maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnanud.
6. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja 06.01.2021 taotluse tõendite kogumiseks ja 23.03.2021 vastuväite kohtu tegevusele. Hageja palub kostjalt välja nõuda hageja tööaja ja töötasu selge arvestuse ning digitaalsete sõidumeerikute andmed. Hageja soovib tunnistajaid (DSV logistikud) ära kuulata.
7. Hageja ei nõustu, et kostja on tasunud hagejale töötasu õigel ajal ja õiges määras. Erinevatel tööpäevadel on hageja teinud tööd töölepingus kokkulepitust erinevas mahus. Töölepingus ei ole kokku lepitud riigipühade võrra kokkulepitud tööaja vähenemises. Kohus jättis põhjendamatult kostjalt välja nõudmata hageja töötasu ja tööaja selge arvestuse, millega hageja soovis tõendada oma töötasu nõuet. Tööaja arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt (täistööaeg 8 t) ja iga nädala kohta (täistööaeg 40 t), mitte summeeritult kogu hageja tööperioodi lõikes. Pooled ei ole kokku leppinud summeeritud tööajas. Igakuise töötasu arvestusest peab nähtuma mh tööandja poolt töötasu väljamaksmisel kinni peetud riigimaksud ja maksusummade kujunemine. Tööaja täiendavaks tõendamiseks palub hageja kostjalt välja nõuda digitaalsete sõidumeerikute andmed, millest nähtub selgelt, millal hageja tööd alustas ja millal lõpetas. Lisaks on kõik arvutuskäigud avalduses ja hagis esitatud brutosummades, kohus aga põhjendab otsust netosummadega. 23.

§ 44

lg-st 1 ei tulene, et kokkulepe ületunnitöö tegemiseks peab olema sõlmitud kirjalikus vormis.

§ 4

lg 2 teise lause järgi saab lugeda töölepingu sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Riigikohus on selgitanud, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (RKTKo nr 3-2-1-117-11, p 19; nr 3-2-1-6-08, p 13). Tööandjal on kohustus pidada ületunnitöö arvestust ja tõendada ületunnitöö osas sõlmitud 5 2-20-9070 kokkuleppeid. Kostja väited ületunnitöö osas on vastuolulised. Esmalt väidab kostja, et hageja ei ole ületunnitööd teinud ja pooltel puudus kokkulepe ületunnitöö tegemises, kuid seejärel kinnitab, et on arvestanud ületunnitööna 2019. a oktoobris 15,5 tundi. 24. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata hageja nõude

§ 100lg 4 kohase hüvitise saamiseks.

Tõendatud ei ole, et hageja väidetavalt on keeldunud tööst kostja lepingupartneri juures. Kohus ei ole vastava asjaolu suhtes tõendamiskoormist selgitanud. Vajadusel saab hageja vastavat asjaolu tõendada tunnistajate ütlustega (DSV veokorraldajad). Hageja selgitab, et hageja töötaski juba kostja lepingupartneri (DSV) juures. Lisaks ei anna kostja majandusaasta aruandes kajastatu alust hüvitise vähendamiseks. Kostja soov hüvitist vähendada töösuhte kestvusest tingituna ei ole iseseisev hüvitise vähendamise alus. Põhjendamatu on ka arusaam nagu kostja rikkumised ei oleks olnud tõsised. Kostja ei ole maksejõuetu ja kostjale ei ole ülemäära koormav seadusest tuleneva minimaalse kolme kuu töötasu suuruse hüvitise maksmine. Lepingu lõppemise järel võla tasumine ei ole lepingu lõppemise korral makstava hüvitise vähendamise alus. Kostja ei ole hagejale kahju heastanud. Kui töölepingu ülesütlemise järel on võlgnik töötajale osa võlast ära tasunud, siis ei korva see lepingu ülesütlemisest töötajale tulenevat kahju. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
3. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
4. Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust ning otsus ei saanud olla hageja jaoks üllatav. Maakohus selgitas pooltele nende menetlusõigusi ja -kohustusi ning tõendamiskoormist ( tl 18 pöördel ja 19). Selgitamiskohustus ei tähenda, et kohus peaks hagejale ette ütlema, milliste tõenditega ta oma väiteid peab tõendama. Maakohus andis pooltele tähtaja tõendite ja taotluste esitamiseks, peale mida lahendas esitatud taotlused ja lõpetas eelmenetluse. Maakohtu tegevus on kooskõlas menetlusnormidega. Maakohus jättis õiguspäraselt rahuldamata hageja poolt esitatud taotlused määrata kostjale tähtaeg hageja tööaja arvestuse esitamiseks, tühistada kohtumääruses eelmenetlust lõpetav otsustus ja eelmenetlusega jätkata kuni kohus on täitnud selgitamiskohustust ning seejärel määranud hagejale tähtaja taotluste ja tõendite esitamiseks. Kostja oli hageja tööaja arvestuse juba esitanud töövaidluskomisjonile ning kohus võttis töövaidluskomisjoni toimiku, sealhulgas kõik esitatud tõendid, asja juurde. Hageja esindajale on menetlusdokumendid ja tõendid tehtud nähtavaks e-toimiku kaudu.
5. Ebaõige on hageja väide, et tööaja arvestus peab olema esitatud tööpäeva põhiselt. Hageja ei ole kostja väidet, et hagejale arvestati töötasu hageja enda poolt esitatud tunnilehtedes märgitud töötundide alusel, ümber lükanud. Ka ringkonnakohtu istungil selgitas hageja, et töötundide arvestamine käis nii, et hageja esitas iga kuu lõpus või järgmise kuu alguses kostjale e-maili teel töötundide arvestuse, mis ei sisaldanud 6 2-20-9070 ületunnitööd ega töö ootel olemise aega. Kuna hageja esitas töötundide arvestuse igakuuliselt, nähtub sellest kuupõhise arvestuse kokkulepe.
6. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on hagejale tasunud kuupõhiselt normtundide ulatuses ka nende kuude eest, mil hagejat täistööaja ulatuses tööga ei kindlustatud.
7. Hageja ei ole tõendanud ületunnitöö tegemist suuremas ulatuses, kui kostja on selle omaks võtnud.
8. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ei ole riigipühadel töötanud. Seega on alusetu ka riigipühade eest tasu nõue.
9. Maakohus lähtus põhjendatult otsuses netosummadest seetõttu, et töölepingus olid pooled kokku leppinud neto tunnihinnas. Töötasult riigimaksude tasumine on tööandja kohustus riigi ees. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud oma õiguste rikkumist seoses netotöötasu arvestusega.
10. Maakohus on välja toonud kõik need asjaolud, mille alusel ta jõudis järeldusele, et

§ 100

lg 4 kohase hüvitise õiglaseks suuruseks on antud juhul töövaidluskomisjoni poolt määratud 1000 eurot, mis on kostja poolt hagejale ka välja makstud. Ringkonnakohtul pole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, tagada hagejale tööd, pahatahtlikult. Maakohus ei tuginenud sellele, et hageja keeldus tööst. Maakohus märkis, et hageja ei kasutanud ära kõiki võimalusi saada kostja lepingupartneri kaudu rohkem tööd. Selliseks järelduseks annab alust kohtule esitatud kostja esindaja ja kostja lepingupartneri DSV esindaja e-kirjavahetus. Selles kirjavahetuses toob kostja esindaja välja „… tööd on kohati vähe, mis ei rahulda minu juhti ega ka mind. Hetkel sõidab teie juures X.“ DSV esindaja vastab sellele järgnevalt: „Mis puudutab X, siis on mõistetav, et kui tööd ei ole, on mugavam töö saamist kodus oodata, mitte DSV-s. Samas paratamatult juhtub see, et esimesena saavad tööd need, kes on kohapeal, mitte kodus.“ Kostja majandusliku seisukorra hindamisel tugines maakohus esitatud majandusaasta aruannetele, mida hageja ei ole ümber lükanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul ei ole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
2. Maakohus määras kostja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 300 eurot õigusabikulu. Maakohus on kostja esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hinnanud ning ringkonnakohtul pole põhjust seda ümber hinnata.
3. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174 lg 3 järgides ka ringkonnakohus.
4. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata kostja kulunimekirja põhjal. Kostja taotleb 400 euro hüvitamist 4 t õigusabi eest tasumääraga 100 eurot/t (ilma käibemaksuta). Kostja esindaja tutvus kaebusega ja koostas vastuse (2,5 t), valmistus istungiks (1 t) ja osales sellel (0,5 t). Need toimingud on vajalikud ja põhjendatud, samuti on aktsepteeritav tasumäär. Kostja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Hageja ei ole kostja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 400 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) 7 2-20-9070 8