Obsah (7)

§ 175§ 177§ 657§ 651§ 456§ 363§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 22.04.2022, Tallinn Kohtuasja

) § 444 lõike 3 järgi tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Maakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse kokku 723.20 eurot koos viivisega ning menetluskulud 265 eurot koos viivisega. 4. Menetluskulude jaotuse osas põhjendas kohus otsust järgmiselt. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõivu 175 eurot ja õigusabikulud summas 528 eurot (4 t 40 min eest, tunnihinnaga 120 eurot) ning kohustada kostjat tasuma menetluskulud hageja lepingulise esindaja Debitum Collectio OÜ arvelduskontole nr EE947700771005126959, AS LHV Pank, selgitusega tsiviilasja number ja võlgniku nimi. 2 2-21-13617 5.

§ 175

lõikes 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lõike 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega.

1. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja hagile tähtajaks ei vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (1 t ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis).
2. Kuivõrd riigilõivu on hageja tasunud seaduses sätestatud ulatuses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 265 eurot, so riigilõiv 175 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. 8.

§ 177

lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja apellatsioonkaebus

1. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis rahuldamata hageja taotluse hüvitatavate menetluskulude suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja õigusabikulud summas 525 eurot. Muus osas hageja maakohtu lahendit ei vaidlusta.
2. Hageja taotles kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 175 eurot ja hageja õigusabikulud summas 528 eurot (4 t 40 min eest, tunnihinnaga 120 eurot). Hageja kohtuväline kulu lepingulisele esindajale tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta) oli kokku 480 eurot, sh dokumentidega tutvumine 1 t ja hagiavalduse koostamine 3 t, kohtumäärusega tutvumine ja menetluskulude nimekirja koostamine ning esitamine 40 min. Hageja arvestas ekslikult kulude kogusummaks 528 eurot (tegelikkuses 560 eurot). Hageja nõustub 05.10.2021 õigusabikulude kogusummaks märgitud 528 euroga (4 t 24 min eest).
3. Maakohus ei põhistanud, millest tulenevalt peab lepingulise esindaja tunnihinnaks 90 eurot. Hageja esindaja tunnihind vastab praktikas õigusteenuse tavapärasele tunnitasumäärale. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-131-16 pidanud põhjendatuks õigusabi tunnihinnaga 165 eurot (käibemaksuta). Tallinna Ringkonnakohus on lahendi nr 2-12-50785 punktides 88 ja 94 pidanud põhjendatuks ka tunnihinda 205 eurot (käibemaksuta) ning Riigikohus pidas põhjendatuks mõista välja tunnitasu 170 eurot. Seega on 120 eurot igati põhjendatud ja mõistlik.
4. Maakohus ei põhistanud, millise metoodika alusel jõudis ta seisukohale, et põhjendatud ajakuluks on kõigest 1 t ning miks ei võta kohus arvesse ajakulu materjalidega tutvumisele ja hagi koostamisele. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht, et 1 lk menetlusdokumendi koostamisele kulub professionaalsete õigusteadmistega isikul ca 40 minutit, sh ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsile, tutvumisele, õigusliku hinnangu andmisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele. Hageja esitatud hagiavalduse pikkuseks on 7 lk, mis teeb ajakuluks vastavalt kohtupraktikale 7x40=280 min ehk 560 eurot tunnihinnaga 120 eurot. 3 2-21-13617 Menetluskulude nimekirja koostamise kulu on tulenevalt uuemast kohtupraktikast samuti hüvitatav kulu. Vastustaja seisukoht
5. Kostja kaebusele vastust ei esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles kohus tuvastas hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks õigusteenuse osutamisel vähem kui 4 t. Selles osas teeb ringkonnakohus ise uue otsustuse (

§ 657lõike 1 punkt 2).

Muus osas ei tuvastanud ringkonnakohus maakohtu poolt kaalutlusõiguse sellist rikkumist, millesse kõrgema astme kohus saaks sekkuda. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 15.

§ 651

lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praeguses asjas on hageja kaevanud maakohtu lahendit menetluskulude kindlaksmääramise osas. Seega muus osas on 30.11.2021 lahend

§ 456lõike 1 alusel jõustunud.

16. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lõike 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Riigikohus on korduvalt väljendanud seisukohta, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine, sh nii lepingulise esindaja tunnihind kui menetlustoimingutele kuluva aja hindamine, on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlust ümber hinnata üksnes siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

1. Praeguses asjas nõustub kolleegium hagejaga, et lepingulise esindaja toimingutele kulunud aja tuvastamisel ei ole maakohtu arutlus ajakulu vähendamisel järgitav ega kontrollitav. Maakohus leidis, et põhjendatud ja vajalik oli ajakulu taotletud 4 t 40 min asemel vaid 1 t. Seejuures ei nähtu põhjendustest, milliseid toiminguid ja millises ulatuses pidas maakohus vajalikuks ja põhjendatuks. Seega on maakohus ületanud diskretsioonipiire ja ringkonnakohtul on õigus ajakulu kontrolli sekkuda.
2. Menetluskulude nimekirja (t lk 46) kohaselt tutvus esindaja 11.06.2021 kliendi saadetud dokumentidega ja analüüsis neid õiguslikult 1 t; koostas 31.08.2021 hagiavalduse ja edastas kohtule, tutvus asjakohase kohtupraktikaga 3 t; tutvus 05.10.2021 hagi menetlusse võtmise määrusega 10 min ja koostas samal päeval menetluskulude nimekirja ning esitas selle kohtule 30 min. Kolleegium arvestab, et hagiavaldust ei olnud mõistlik ega võimalik esitada ilma kliendi dokumentidega tutvumist ja et hagiavaldus on koostatud korrektselt

§ 363

nõudeid järgides, sisaldades nii hagi aluseks olevaid elulisi asjaolusid kui asjakohast pooltevahelise õigussuhte analüüsi. Samas nähtub hagiavaldusest, et see sisaldas juba menetluskulude nimekirja, mistõttu ei olnud 05.10.2021 mõistlik ega vajalik uue nimekirja koostamine (oleks piisanud vaid lisada täiendav kirje kohtu 01.10.2021 määrusega tutvumise 4 2-21-13617 kohta, milleks aega ei oleks kulunud nimetamisväärselt). Kuna hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on sisult formaalne, siis sellega tutvumine õigusteadmistega esindajal ei saa võtta aega enam kui 5 min. Eeltoodu alusel on kolleegium kokkuvõttes seisukohal, et lepingulisel esindajal oli vajalik ja mõistlik kulutada praeguses asjas esindamisele mitte üle 4 t. Seega suurendab kolleegium maakohtu poolt arvesse võetud ajakulu 3 t võrra.

1. Tunnitasu osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsustusega ega näe alust sellesse sekkuda. Kaebuses ei ole võetud arvesse, et hageja lepinguline esindaja ei ole Eesti Advokatuuri liige, mistõttu viited kohtupraktikale seonduvalt tunnitasuga 120 eurot ja enam ei ole asjakohased. Kõikides esiletoodud tsiviilasjades olid lepingulisteks esindajateks vandeadvokaadid. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-115-13, punkt 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–110 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades, et käesolev asi oli pigem alla keskmise keerukusega ja vähemahukas, on kolleegiumi hinnangul (sarnaselt maakohtuga) põhjendatud tunnitasumääraks 90 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi (nt vastutuskindlustuse kohustus) ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole.
2. Eeltoodust tulenevalt oli maakohtus hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks lisaks tasutud riigilõivule esindajatasu 4x90=360 eurot, millele käibemaksu ei lisandu.
3. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisega tekkinud menetluskulusid ei hüvitata (

§ 178lõige 4), mistõttu ei ole vajalik ka kulude jaotamine.

(allkirjastatud digitaalselt) 5