← Eesti

2-21-135476/7

Obsah (10)§ 444§ 468§ 162§ 487§ 6§ 139§ 150§ 175§ 218§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Margit Vutt Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-21-135476 Tsiviilasi Blackhill OÜ

) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi. 4.

§ 444lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

2 5.

§ 468

lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD 6.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna kohus rahuldab hagi, jäävad menetluskulud

§ 162lg 1 järgi kostja kanda.

Hageja on palunud menetluskuluna mõista kostjalt välja 840 euro suuruse riigilõivu ja õigusabikulud 720 eurot.

§ 487

lg 2 tulenevalt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest.

§ 6

kohaselt tehakse tsiviilasja menetlustoiming toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja esitanud Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 05.11.2021. Hagihinnalt 11 651 eurot 40 senti tuli hagi esitamisel ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja Lisa 1 kohaselt tasuda riigilõiv 600 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et

§ 139

lg 2 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuluna mõista kostjalt välja riigilõiv 600 eurot. Kohus selgitab, et hagejal on õigus

§ 150lg 1 p 1 alusel esitada taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks.

Tulenevalt

§ 150

lg-st 4 tagastab kohus riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus need kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1 esimene lause).

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja. Hagejat on menetluses esindanud

§ 218lg 1 kohane esindaja.

Menetluskulude nimekirja järgi on hageja kandnud õigusabikulusid kokku 5 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks (s. o koos käibemaksuga 144 eurot). Kokku on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid 600 eurot, millele lisandub 120 euro suurune käibemaks ehk kokku 720 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta ehk 144 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja põhjendatud. Kuid kohus on seisukohal, et praeguse tsiviilasja keerukus ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja taotletud lepingulise esindaja kulu täies ulatuses välja mõistmist. Hagiavaldus ei sisalda keerulist õiguslikku analüüsi ja kohtule esitatud tõendite kogumine ei ole olnud keeruline. Samuti ei ole kostja esitanud hagile vastuväiteid. Seega arvestades asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei ole sisulist õiguslikku vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 3 tunni kulu ehk 360 eurot ilma käibemaksuta ehk 432 eurot koos käibemaksuga. Hageja on kinnitanud, et ta ei saa menetluskulult käibemaksu maha arvata. 7. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 600 euro suurune riigilõiv ja 432 euro suurune lepingulise esindaja kulu ehk kokku 1032 eurot. Vastavalt hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. 3 9. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Vutt kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.